Välismaale läheb neli uut eesti keele õpetajat
Göttingeni, Vilniuse ja Peterburi ülikoolis alustavad algaval õppeaastal eesti keelt ja kultuuri õpetamist uued lektorid, Riia eesti ülikoolis aga uus õpetaja, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.
Göttingeni Georg Augusti ülikooli suundub Kristel Algvere, kes on varem õpetanud eesti keelt ja kultuuri Lvivi ülikoolis.
Vilniuse ülikoolis alustab tööd Eve Raeste, kes on olnud eesti keele lektor Moskva riiklikus ülikoolis ning töötanud aastaid Tartu ülikoolis.
Peterburi riiklikus ülikoolis asub tööle Maarika Teral, kes on pikka aega õpetanud Tartu ülikoolis eesti keelt võõrkeelena ning on mitme eesti keele õpiku ja veebikursuse kaasautor.
Riia Eesti põhikooli valiti uueks eesti keele ja kultuuri õpetajaks Triin Jürgenstein, kes on Eestis töötanud nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastega.
Uued lektorid ja uus õpetaja valiti seoses varem lähetatute lepingute lõppemisega.
Tööperiood välismaal kestab kuni viis aastat.
Eesti keelt ja kultuuri saab õppida ligi kolmekümnes välismaa ülikoolis. Õppimise võimalused, kvaliteet ja huvi on õpetuskohtades erinev. Ministeeriumile teadaolevalt õpib väliskõrgkoolides 2013/2014. õppeaastal eesti keelt ligikaudu 1000 üliõpilast.
Eestist lähetatud lektorid töötavad üheksas väliskõrgkoolis: Vilniuses, Göttingenis, Pariisis, Peterburis, Varssavis, Lvivis, Brnos, Pekingis ja Riias. Eesti riigi lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.
Eesti keele välisõpe jaguneb kaheks – akadeemiliseks välisõppeks ja välismaa koolides toimuvaks keeleõppeks.
Täiskasvanutele suunatud akadeemilise välisõppe eesmärk on laiendada Eesti huvi kandepinda ning tuua akadeemilise stuudiumi kaudu Eesti ning eesti keele ja kultuuri tundmise juurde haritud inimesi võimalikult paljudelt tegevusaladelt.
Välismaa koolides toimuv eesti keele õpetus on suunatud peamiselt välismaal elavatele eesti päritolu lastele. Lisaks akadeemilisele õppele toimub eesti keele ja kultuuri õpetamine ka välismaa üldhariduskoolides, pühapäeva- ja täienduskoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Eesti keele õpetuse eesmärk välismaal on pakkuda seal elavatele eesti päritolu lastele võimalust säilitada ning arendada oma emakeelt, sest keeleoskus on oluline eeldus Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel.