Võtikvere kirjandustunnustuse sai Leena Kurvet-Käosaar
Augusti teisel laupäeval peeti Jõgevamaal Võtikveres juba 16. korda raamatuküla päeva, kus esmakordselt anti välja värske kirjanduspreemia.
„Algatasime tunnustuse, mida antakse kirjandusuurijale, kes on tõstnud ajaloost esile unustusse vajunud naiskirjanikud ning olnud märkimisväärne Eesti mälu mõtestaja, või looduslüürikat viljelevale kirjanikule või luuletajale,” ütles Võtikverest pärit kirjanik ja vabaõhusalongi perenaine, raamatuküla päeva eestvedaja Imbi Paju.
Tunnustuskiri pühendati Paju sõnul luuletajale ja kirjanikule Elise Rosalie Aunale (1863–1932), keda peeti omal ajal Koidula mantlipärijaks, kuid kes on aja jooksul unustusse vajunud ning leidis üle pika aja eesti kultuuriloos märkimist möödunud aastal, mil Sirje Endre avaldas Anna Haava kirjad Elise Aunale, Mari Raamotile ja Juhan Luigale. Looduslüürikust Aun elas ja töötas Võtikveres metsaülemast venna juures aastatel 1888–1894.
Tänavune esmakordne Auna-nimeline tunnustus anti Tartu ülikooli professorile kirjandusteadlasele Leena Kurvet-Käosaarele, kes on viimastel aastatel publitseerinud mitu temaatilist artiklit unustusse vajuvast naiskirjandusest. Laureaat pälvis tunnustusena kunstnik Lilli-Krõõt Repnau graafilise lehe „Puud”.
Võtikvere raamatuküla päeva patroon oli tänavu „Lingvistilise metsa” autor Valdur Mikita.