Eesti haridusvõimekus müüb laias ilmas

11. sept. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Et meie haridus­uuendusi ja parimaid kogemusi veelgi edukamalt teistele riikidele tutvustada, tegutseb eelmise aasta lõpust SA Innove all rahvusvahelise koostöö keskus

Kogemuste tutvustamiseks võetakse Eestimaa eri paigus vastu rahvusvahelisi õppevisiite ja delegatsioone, aga läkitatakse ka meie esindajaid kohapeale. Läinud aastal käisid Eestis külalised üheksalt maalt: Gruusiast, Taist, Kesk-Aasiast, aga ka EL-i riikidest. Keskuse töötajad panid koolide, ülikoolide, ministeeriumide, tööandjate esindajate ja teiste partneritega koostöös kokku programmi soovitud teemadel. Tänavu on olnud mitmeid õppevisiite nii üldhariduse, kutsehariduse kui ka karjääriteenuste arenguga tutvumiseks.

„Sellistest visiitidest saavad sageli alguse pikaaegne koostöö ja tulevased ühisprojektid,” räägib rahvusvahelise koostöö keskuse juhataja Lea Orro. Pidevalt algatatakse midagi uut, kokku on töös 11 projekti. Osa ettevõtmisi, näiteks EL-i  Erasmus+ projektid toetavad eelkõige Eesti hariduse uuendusi, teine osa, näiteks välisministeeriumi arenguabi programmi rahastatud projektid, Eesti hariduskogemuse jagamist kolmandates riikides.

Kõige pikaaegsem on koostöö Gruusiaga kutsehariduse arengu toetamisel. Oktoobris Thbilisis toimuval lõpukonverentsil Learning Festival võetaksegi kokku kahe aasta koostöö Gruusia haridusministeeriumi ja kutsekoolidega.

„Projekti käigus oleme aidanud arendada Gruusia kutsekoolide juhtimismudeleid ja kvaliteedisüsteeme, viia õppekavasid kokku tööturu vajadustega ja koolitada õpetajaid,” lausub Orro. Kuigi tegevust ohjab Innove, on suur panus olnud kaheksal kutsekoolil, kes toetavad  oma partnerkooli Gruusias.

Meie kord aidata

Olustvere teenindus- ja maamajanduskool on partner projektis, mis nõustab Gruusia kutsekoolide juhtkondi ning õpetajaid õppekavade koostamises, õpiväljundite saavutamise hindamises, juhtimise kvaliteeditöös ja projektitöös. Grusiinid on käinud siin ja Olustvere rahvas omakorda seal.

„Minule on andnud projektis osalemine eelkõige võimaluse arendada oma vene keele oskust, viibida külalislahkel ning looduse poolest väga kaunil maal, tutvuda sealse kultuuri ja inimestega,” räägib projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko. „Jagades teistele oma kogemust, õpid ka ise ja näed, mis sinu koolis võiks teisiti olla. Kuid ka seda, millest seni pole osanud rõõmu tunda, sest on tundunud, et see pole just hästi.”

Olustvere õpilased, õpetajad ja koostööpartnerid teistest koolidest on näinud, kuidas käituvad ja töötavad teise rahva esindajad. Üsna mitu eestlast ja Šadeiko ise on nüüd innustunud Gruusia köögist!

„Vahel on küsitud, mis see Gruusiaga sebimine meile ikka annab, otsest kasu ju pole,” lausub Šadeiko. „Kuid ei tohi unustada, et 1990. aastate alguses oli meil võimalus käia Euroopa arenenud riikides ning ammutada sealt kogemust. Läbi aegade on ju tugevam toetanud nõrgemaid. Nüüd on meie võimalus.”

Olustvere koolil on tekkimas sidemed ka Jaapanis ja Ukrainas. Šadeiko on veendunud, et mida laiem on silmaring ja mida rohkem tehakse koostööd, seda paremaks saadakse. Lõpptulemusena saavad kasu õppija ning tema tulevane tööandja.

„Lisaks töistele kokkusaamistele on tekkinud palju sõbrasuhteid,” ütleb Tallinna polütehnikumi õppedirektor Helen Pärk. Polütehnikumi partner on Thbilisis asuv Education Management Information Systemi juurde kuuluv IT-kolledž.

„Õppekavaarenduses oleme nõustanud neid oma kogemustest lähtudes,” räägib Pärk. Neljale õpetajale on pakutud võimalust siin stažeerida. See on väljakutse ka isiklikus plaanis – kuidas kahe nädala jooksul planeerida Gruusia õpetajate koostööd Eesti kolleegidega, nii tundide külastamist kui ka andmist, samuti vabaajategevust, mis tutvustaks meie keelt ja kultuuri.

Lea Orro lisab, et ka üldhariduse vallas töötatakse teist aastat koos Unicef Gruusiaga, et jagada Gruusia haridusministeeriumile meie riiklike õppekavade väljatöötamise kogemust. Innove eksperdid olid juulis Gruusias. Töötubade arutelude tulemusel pannakse kokku soovitused 7.–9. klassi õppekavade uuendamiseks. Lisaks nõustatakse kaheksat Gruusia ülikooli õpetajakoolitusprogrammide nüüdisajastamiseks, kaasates eksperte TLÜ-st. Projekti rahastab Eesti välisministeerium.

Vene keele oskus on eelis

„Eesti reformide ja haridusuuenduste vastu on huvi tundnud paljud riigid, sest meie PISA tulemused on väga head ja saavutame häid tulemusi World Skillsil,” nendib Orro. „Iseloomulik on, et endised vennasvabariigid on huvitatud meie küllaltki unikaalsest haridusreformide kogemusest ehk siis protsessist, kuidas oleme suutnud 1991. aastast oma haridussüsteemi muuta ja jõudnud suurepäraste tulemusteni. Meie eelis on, et suudame nii oma kogemusest kui ka sellest, mis toimub EL-is või maailmas, rääkida vene keeles.”

Kasahstan on väga huvitatud ja kasutab meie keelekümbluse oskusteavet juba pikki aastaid. Sügisel hakkab Innove keelekümbluse kogemust jagama Kõrgõzstanis ja kutsehariduse projekti Ukrainas, mõlemaid rahastab välisministeeriumi arenguabi.

Rahvusvahelise koostöö keskuses on praegu palgal kolm inimest, töösse on kaasatud Innove eksperdid teistest keskustest ning HTM-ist. Lisaks Eesti hariduskogemuste vahendamisele kuulub keskuse ülesannete hulka ka mujalt ilmast värskete arenguideede kojutoomine.

„Tööpõllu laienedes jääb kolmest inimesest juba väheks,” arvab Lea Orro.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!