Eesti Kirjandusmuuseum: teaduselt haridusele

11. sept. 2015 Piret Voolaid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika ­osakonna vanemteadur - Kommenteeri artiklit

Tartus Vanemuise tänaval asuvas Eesti Kirjandus­muuseumis ootavad külastajat klassikalise muuseumi asemel unikaalsed rahvusteaduste keskarhiivid – Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Eesti Rahva­luule Arhiiv, Arhiivraamatukogu ning peamiselt kirjandus- ja rahvaluuleteadlastest koosnev uurimiskeskus.

Projektipõhisest rahastusest elava teadusasutuse eripärast tulenevalt ei leia siit ei muuseumipedagoogi ega püsiväljapanekut, ometi on kirjandusmuuseumil olnud teadussihtide kõrval alati hari(dus-meele)lahutuslikud eesmärgid. Koostöö koolidega on olnud tihe. Oleme õpetajatelt ja õpilastelt palunud abi oma kogude täiendamisel – ja samas ise koolidele abi pakkunud, koostades tõsiteaduslike väljaannete kõrval laiemale huviringile raamatuid, mis on hea lisandus üldhariduskooli kirjanduse, folkloori, kultuuri- ja ajaloo õppekavale. Teadlaste uurimistulemused on aluseks õpikute ja töövihikute koostajatele.

Õpetajad on teretulnud õpilastega ekskursioonile, et täiendada nt emakeele-, kirjandus- või ajalootunde. Kokkuleppel saab kohaliku kummituse Lilla Daami juhatusel näha üht maailma suuremat rahvaluulekogu ja selle kroonijuveele, Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni folkloorikogusid, ning tutvuda digiajastul loodud folklooriandmebaasidega. Kultuuriloolise arhiivi kirjandus- ja kultuuriajaloolised käsikirjalised kogud ulatuvad 16. sajandist tänapäevani. Arvukate personaalarhiivide ning organisatsioonide (nt Eesti Aleksandrikool, kirjastused), seltside ja ühingute kogude kõrval leidub kindla sihiga kogutud ajaloolist materjali, nt ajaloolise pärimuse aruanded aasataist 1922–1938 või alates 1989. a koguma hakatud elulood. Omaette fond on kujunenud õpilaste ajaloo­alastest uurimustest. Uurimistöödeks leiab materjali ka foto- ning kunstikogust. Arhiivraamatukogu annab ülevaate kogu eestikeelse raamatu loost, siia kogutakse ja siin säilitatakse ilmumiskohast olenemata kõiki Eestiga seotud trükiseid. Siinkohal on oluline koolidele südamele panna, et kõik väikese tiraažiga ja kohaliku tähtsusega kooliajalehed ja almanahhid peaksid tulevaste põlvede tarvis kindlasti meie raamatukokku jõudma.

Muuseumi varasalved pakuvad rikkalikult võimalusi kooliprogrammi täiteks ja täienduseks, näiteid eesti keele muutumise ja arenemise, eri aegade keele- ning kirjastiilide kohta, abiainest noorte sõnavara rikastamiseks, kujundliku mõtlemise ja eneseväljendusoskuse arendamiseks, abimaterjale murdekeele õpetamisel. Spetsialistid saavad aidata õpilasuurijaid kultuuri- ja ajalooliste tööde juhendamisel.

Passiiv- ja aktiivõppe vahevormina on muuseumi teaduritelt võimalik tellida kitsa valdkonna loenguid ja töötube laias teemaringis, regilaulust netinaljadeni, Kristjan Jaak Petersonist Contrani. Lisaks emakeele-, kirjandus-, rahvaluule- või koduloopäeva sisustamisele võib esinejaid kutsuda ka koolidesse, korraldada üheskoos nt õpilaste endi aktiivset osalust eeldavaid seminare. Õpetajate vahendusel on 1992. ja 2007. a toimunud mahukad üle-eestilised koolipärimuse kogumisaktsioonid (vt www.folklore.ee/kp). Just 1992. a aktsiooni järel sündis sari „Tänapäeva folkloorist”, milles on ilmunud kümme artiklikogumikku. Alushariduse pedagoogide iga-aastased eesti keele koolitusseminarid on toimunud alates 2010. aastast viiel korral kirjandusmuuseumi kaaskorraldusel. Esimesel seminaril kuulutati välja üleriigiline lasteaiapärimuse kogumise võistlus sadakonna lasteaedniku osalusel (vt http://www.folklore.ee/kp/lp/).

Teadusel ja haridusel on kokkupuutepunkte küllaga. Eriti ingliskeelse kultuuri pealetungi ajal tajume oma olulisust rahvuskultuuri kogumisel, säilitamisel, uurimisel ja populariseerimisel. Et seda paremini teha, on õpetajate ja õpilaste küsimused-ettepanekud alati oodatud! Kirjandusmuuseumi tegemistest leiab teavet kodulehelt www.kirmus.ee, täiuslikem eestikeelne folkloorileht asub aadressil www.folklore.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!