Ekspertkomisjon: teaduse projektipõhine rahastamine ohustab ülikooli konkurentsivõimet
Rahvusvahelise ekspertkomisjoni hinnangul on Tartu ülikooli akadeemilisele kestlikkusele ohuks teaduse projektipõhine rahastamine. Kõige suuremas ohus on ekspertide sõnul interdistsiplinaarsed ja väiksemahulisemad uurimissuunad, teatas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA), kes viis TÜ-s kevadel läbi esmakordselt institutsionaalse akrediteerimise.
„Väliseksperdid tõstsid küll esile Tartu ülikooli arukat finantsjuhtimist ja EL-i tõukefondide vahendite tõhusat kasutamist, kuid samas nähakse ka riske just finantseerimises,” sõnas EKKA juhataja Heli Mattisen. „Komisjoni üks peamisi soovitusi Tartu ülikoolile on, et tuleks maandada võimalikke riske, mida projektipõhine, see tähendab ebaühtlane teadusrahastus kaasa toob. Tiheda konkurentsi nappidele teadusrahadele tõid probleemina välja ka Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse akrediteerimise eksperdid eelmise aasta sügisel, pidades suurimaks ohuks seda, et kehtivas süsteemis ei ole kestlik areng tagatud ka riiklikult olulistes uurimissuundades.”
Mattiseni sõnul soovitas komisjon pöörata Tartu ülikoolil rohkem tähelepanu ka ülikooli missiooni teatavale kahetisusele – olla ühelt poolt eesti haritlaskonna, keele ja kultuuri kestlikkuse eest vastutav rahvusülikool ning teisalt kiirelt arenev rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool.
„Tunnustatud teadusülikooli roll eeldab fookuse seadmist rahvusvaheliselt tugevatele valdkondadele. Samas peab ülikool tagama seadusest tulenevad rahvusülikooli kohustused. Nende rollide vahel mõistliku ja tegusa tasakaalu leidmine globaliseeruvas maailmas on lähiaastatel kindlasti Tartu ülikooli üks olulisemaid väljakutseid,” rääkis Mattisen.
Komisjon tõi positiivsena välja, et Tartu ülikoolis toimivad tõhusalt üliõpilaste tugisüsteemid, tudengid on kaasatud ülikooli juhtimisse ning nende aina kõrgem tase on vastavuses ülikooli eesmärgiga koolitada Eesti riigi juhtivat haritlaskonda. „Komisjoni hinnangul teenib ülikool hästi ühiskonda – ülikooli juurde kuuluvad mitmed riiklikult olulise tähtsusega asutused, mis ei saaks eksisteerida ilma ülikooli toetuseta – regionaalsed kolledžid, raamatukogu, muuseumid, botaanikaaed jms,” lausus Mattisen.
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) viis 2015. aasta kevadel Tartu ülikoolis esmakordselt läbi institutsionaalse akrediteerimise, mille käigus anti hinnang ülikooli tegevusele, eesmärkidele ning arengukavale. Hindamiskomisjoni aruande põhjal võttis EKKA hindamisnõukogu 18. juunil vastu otsuse akrediteerida Tartu ülikool seitsmeks aastaks ja omistada ülikoolile EKKA kvaliteedimärk.
Ekspertkomisjoni kuulusid kõrgkoolide juhid, konsultandid ja erialaspetsialistid Ühendkuningriigist, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist: Euroscience ja European Universities’ Association president, endine Aarhusi ülikooli rektor Lauritz B Holm-Nielsen, endine Ühendkuningriigi Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri direktor Dr Gillian Mary King, University of California asekantsler Barbara A. Sawrey, Eesti ettevõtja SAGA Family Office tegevjuht Tõnu Pekk ning University of Cambridge, King’s College üliõpilane Kert Pütsepp.
Ekspertkomisjon külastas Tartu Ülikooli 20.–24. aprillini, tutvudes külastuse ajal ülikooli normdokumentide, andmestike, infosüsteemide ja taristuga ning intervjueerisid kõrgkooli töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja tööandjaid.
EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu protokolli leiab siit.
#Rahvusvahelise ekspertkomisjoni hinnangul on Tartu ülikooli akadeemilisele kestlikkusele ohuks teaduse projektipõhine rahastamine.”
Eesti majandusele, eriti tööstusele ja teadusele ning selle hulgas ka ülikoolile on suurimaks ohuks see, et riik rahastab 100% ulatuses teadust riigi tööstuse tootearendusele vajalikku akadeemilist uurimisteemat kaasa andmata. Eestile mittevajalikul teemal teadust võib teha, nii projektipõhiselt kui ka baasfinantseerimisena ja veel väga mitmel viisil, kuid kui teaduse teema ei tulene Eesti tehase tootearenduse vajadusest, siis jääbki sellise teaduse tulemus eksporttooteks tegemata ja müümata ning teadus saabki olema vaid kulu ühiskonnale.
#„Väliseksperdid tõstsid küll esile Tartu ülikooli arukat finantsjuhtimist ja EL-i tõukefondide vahendite tõhusat kasutamist, kuid samas nähakse ka riske just finantseerimises,” sõnas EKKA juhataja Heli Mattisen.#
Välisraha on kasutatud Eesti tööstuse tootearendusele mittevajaliku teadusinfrastruktuuri loomiseks ja EL-i Raamprogrammi raha eest on tehtud Eesti tööstuse tootearendusele mittevajalikku uurimistööd, millest on elatist saanud vaid teadlased, keda on 1 promill tööjõust, kuid 1000 kordset kasu pole arendustööst saanud, mitte Eesti tehas, vaid välismaa tehas, kelle tootearenduse liider oli raamprogrammi urimisteema konsortsiumi eesotsas. Kui Eesti teadlased on suutnud teha 80 miljoni EURi eest Raamprogrammi rahast teadusalast sellitööd välismaa tehastele, siis on jäänud Eesti tehastel saamata 1000 kordne tootemüügitulu ehk 80 miljardit EURi eksporditulu.
Kas siin pole meie konkurentriikide välisekspertide käsi mängus, kui nad kiidavad takka uurimisraha suunamist Eesti tehaste tootearenduse teemadest mööda välismaiste tehaste tootearenduse teemadele?
#Tiheda konkurentsi nappidele teadusrahadele tõid probleemina välja ka Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse akrediteerimise eksperdid eelmise aasta sügisel, pidades suurimaks ohuks seda, et kehtivas süsteemis ei ole kestlik areng tagatud ka riiklikult olulistes uurimissuundades.”#
On huvitav, et TTÜ esindaja märgib ära ka riigi huvid, mida peaks eelkõige silmas pidama teadusele sihte seades ja teadust rahastades. Praegu määrab tehnika vallas oma uurimisteema teadlane ise ja reeglina nii, et see ei lange kokku Eesti tööstuse tootearenduse vajadustega. Niisugune rahastamine ei saa olla kestlik põhimõtteliselt, sest siis oleks vaja teadussaavutuse kommertsialiseerimiseks ehitada iga leiutise järel tehas, selles tootmine käima panna ja siis turg hõivata. Eesti tehase tootearendusest saadud akadeemilisel teemal tehtud uurimistöö tulemust aga ootab tehas, milles erialane tootmine käib ja see tehas on ka juba turul.
#„Tunnustatud teadusülikooli roll eeldab fookuse seadmist rahvusvaheliselt tugevatele valdkondadele. Samas peab ülikool tagama seadusest tulenevad rahvusülikooli kohustused. Nende rollide vahel mõistliku ja tegusa tasakaalu leidmine globaliseeruvas maailmas on lähiaastatel kindlasti Tartu ülikooli üks olulisemaid väljakutseid,” rääkis Mattisen.#
Välismaa tunnustatud teadusülikoolid toimivad keskkonnas, kus on olemas omamaine kõrgtehnoloogiline tööstus ja tootearendus oma akadeemilise uurimistöö vajadustega, mis sõltuvad riigi ekspordistruktuurist. Kui me hakkame järgi ahvima välisriikide uurimisteemasid, mis ei tulene Eesti tehaste tootearenduse vajadustest, siis vaadatakse välismaal meid kergelt ohmudena, kes ei jaga sisu, küll aga ahvivad järgi vormi.
#Ekspertkomisjoni kuulusid kõrgkoolide juhid, konsultandid ja erialaspetsialistid Ühendkuningriigist, Taanist, Ameerika Ühendriikidest ja Eestist: Euroscience ja European Universities’ Association president, endine Aarhusi ülikooli rektor Lauritz B Holm-Nielsen, endine Ühendkuningriigi Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri direktor Dr Gillian Mary King, University of California asekantsler Barbara A. Sawrey, Eesti ettevõtja SAGA Family Office tegevjuht Tõnu Pekk ning University of Cambridge, King’s College üliõpilane Kert Pütsepp.#
Ekspertkomisjoni peaks kuuluma Eestis olemas olevate tööstussektorite erialaliitude esindajad, kes uurivad uurimisteemade vastavust Eesti tehaste tootearenduse vajadustele.