Erasmus+ programmi kogemus Tallinna Tondi põhikoolis

Kolm Tondi põhikooli õpetajat kirjutavad oma koolitusest ja töövarjuks olemisest Itaalias, Inglismaal, ja Portugalis – kuidas seal õpilasi karistatakse ja premeeritakse, milliseid mänge tundides kasutatakse ning milliste võtetega lugemisoskust ja teksti mõistmist arendatakse.

Sirli Väinsar

Erasmus+ koordinaator

Tallinna Tondi põhikooli õpetajatel oli suurepärane võimalus osaleda Erasmus+ õpirände programmi kaudu koolitustel Itaalias ja Portugalis ning olla töövarjuks Inglismaa ja Iirimaa koolides. Õpetajad said palju ideid: kuidas õpilasi karistatakse ja premeeritakse, milliseid mänge tundides kasutatakse ning milliste võtetega lugemisoskust ja teksti mõistmist arendatakse.

Kui varem lähtusid õpetajad koolitusi valides üldjuhul vaid enda huvidest, siis Erasmus+ programmi tingimused näevad ette, et rahvusvahelistes koolitustes osalemist koordineerib kool. Nii on koolile tulemuslikum. Nüüd on kõigil koolitöötajatel võimalik huvitavaid teemasid välja pakkuda. Nii ettepanekuid teha kui ka osalemiseks soovi avaldada võivad kõik.

Kõige rohkem muretsesime soovijate rohkuse pärast – et me ei suuda võimalike kandidaatide hulgast kerge südamega osalejaid valida. Ootamatult aga ei saabunudki osalemistaotlusi massiliselt. Õpetajad ei söandanud üksi välismaale koolitusele minna. Kes kartis vähese keeleoskuse pärast, kes lihtsalt üksi reisimist. Õnneks leidus igale koolitusele paar tahtjat, kelle vahel valida.

Praeguseks on selle projekti koolitused ja töövarjuks olemine läbi ning emotsioonid ülivõrdes. Keelebarjäärist polnud juttugi. Pealegi oli koolitusele minejal võimalik eelnevalt kasutada keeleõppetoetust. Üksi reisimine osutus pigem positiivseks: esiteks sundis see sulanduma koolitusgruppi – muidu hoiavad tagasihoidlikud eestlased ikka kambakesi kokku –, teiseks sai teemasse süvenemisel ja selle mõtestamisel toetuda ainult endale ja kolmandaks võimaldas see nädalase kodust eemaloleku ajal olla veidi päris omaette. Koolitusel õpitut on õpetajad saanud juba praktiseerida ja sisekoolitustel kolleegidega jagada.

Kristi Käärik

klassiõpetaja

Group Dynamics and Social Skills in the Classroom, Grottaferrata Itaalia

Mänge ja aktiivset tegevust olen kasutanud tundides ennegi, kuid pärast koolitust olen seda teinud teadlikumalt. Need valmistavad lastele tõesti palju rõõmu, lapsed on üksteise suhtes hoolivamad ja koostöövalmimad. Mängides saavad tunnustavat tagasisidet ka need, kellele õppimine on raskem. Suhted klassis on muutunud paremaks, vähem on kiusamist, tekkinud on kambavaim.

Meie klassi üheks lemmikmänguks on pärast koolitust kujunenud mäng, kus igale lapsele pannakse kleeplindiga seljale paberileht. Lapsed liiguvad klassis ringi ja iga laps kirjutab teise seljal olevale paberile tema kohta midagi head. Kui kõik on kõigile kirjutanud, võetakse paberid seljalt ja lapsed saavad lugeda, mida teised temast arvavad. Kõik lapsed tulid selle mänguga kenasti kaasa, olid elevil ja rõõmsad.

Teine koolituselt saadud idee põhjal katsetatud tegevus vajab rohkem planeerimist ja on põhjalikum. Lugesime õpikust lugu, kuidas kilplased endale maja ehitasid ja aknad ära unustasid. Kui tekst oli analüüsitud ja kõigile tuttav, jagunes klass kaheks grupiks. Seejärel andsin korralduse omavahel arutada ja otsustada, millised on tegelased, kuidas neid kujutada ning millised objektid on selles jutustuses veel olulised (maja, päike, tööriistad).

Seejärel meisterdasid lapsed papist tegelased ja esemed (koos kinnihoidmise pulgakesega). Kui tegelased olid valmis, hakkasid lapsed tekstile toetudes näidendit välja mõtlema. Tegime selle varjuteatrina, kasutasime klassis olevat projektorit ja tahvlit.

Mõlemad grupid harjutasid oma näidendit salaja, et säiliks üllatusmoment. Nukkude valmistamiseks ja näidendi harjutamiseks kulus päris mitu tundi. Lapsed said hästi hakkama – jagasid omavahel ülesanded, arvestasid teistega. Samuti oli tore vaadata kaht väga omanäolist näidendit.

Marge Süld

klassiõpetaja

The Oaks Secondary School, Spennymoor, Durhami maakond, Inglismaa

Meelde jäid igapäevane lugemistund ning tasude ja karistuste süsteem. Õpilased loevad iga päev 20 minutit juturaamatuid. Kuna laste lugemisoskuse tase erineb, siis on igal lapsel tema tasemele vastav raamat. Loetu mõistmise kontrollimiseks tuleb sooritada arvutis test. Järgmisele lugemistasemele pääseb ainult 100% soorituse järel. Raamatukogus on raamatud riiulitele paigutatud lugemisoskuse taseme järgi – nii on õpilastel lihtne leida endale jõukohane raamat. Õpetajate sõnul on õpilaste lugemis- ja loetu mõistmise oskus tunduvalt paranenud, see annab tunda kõikides õppeainetes.

Erilist tähelepanu pööratakse koolis turvalisusele. Seda suurendab tasude ja karistuste süsteem. Reeglid on selgelt kirja pandud ja õpilased peavad neist kinni. Kui klass muutub rahutuks, piisab sageli vaid meeldetuletusest ja kohe rahunetakse. Kui õpilane rikub korda (segab tundi, narrib kaasõpilasi või eksib mõne muu reegli vastu), täidab õpetaja pärast kolme hoiatust käitumislehe. Järgnevad sanktsioonid, olenevalt väärkäitumise raskusastmest ja kogutud käitumislehtede arvust kas vahetunniks klassi jäämine, pärast tunde jäämine, reedesest huvitegevusest ilmajäämine vmt. Kõikvõimalikud rikkumised ja nendele järgnevad karistused on klassis nähtaval kohal. Õpilased teavad, mis järgneb teatud viisil käitumisele ja hoiatustele.

Eeskujulikku käitumist premeeritakse samal põhimõttel: viiele kiitusele järgneb mingi hüve või preemia, nt puhkepaus tunnis, teistest varem lõunale minek, kõrvaklappide lubamine koolis jmt. Kiitusi on võimalik koguda ja saada preemiaid, nt lõpuballi hinnast soodustust vmt. Preemiaid muudetakse igal õppeaastal, arvestades õpilaste huvisid ja soove. Suurim tunnustus õpilasele on, kui lapsevanematele saadetakse postiga koju kooli pildiga tänupostkaart (reward postcard).

Tasude ja karistuste võtteid oleme kasutanud ka varem, kuid seal nähtu oli kompleksne ja kaasas ka lapsevanemaid. Kooli ja kodu koostöö tähtsust rõhutati igal sammul ja oli tunda, et see toimib.

Nädal külalisena võõras koolis, üksinda võõrkeelses keskkonnas oli väga hea keelepraktika, andis julgust ja tõstis enesekindlust – saan võõras keskkonnas üksi hakkama. Töövarjuks olemine ei olnud ainult varjus püsimine. Õpetajad olid minu suhtes hästi meelestatud, sain tunnitegevustes aktiivselt kaasa lüüa. Lisaks oli mul tore võimalus proovida ise inglise laste õpetamist. Viisin läbi ühe kunstitunni, kus uurisime ja värvisime Eesti rahvuslikke mustreid.

Meelike Terasmaa

klassiõpetaja

Action Methods Increasing Motivation in Learning Situations, Lissabon, Portugal

Nädala jooksul aktiivselt õppides sai 36 võõrast inimesest hästi toimiv grupp. Koolitus andis huvitavaid ideid õppetundide rikastamiseks ning motiveeriva õpikeskkonna loomiseks. Lisaks ideede kogumisele oli võimalik õppida teiste riikide kogemustest ja sõlmida tutvusi.

Aktiivõppemeetodite abil paraneb õpikeskkond ja tõuseb õpimotivatsioon. Lisaks saab aktiivõppemeetodeid kasutades loomulikult nalja, kuid mitte ainult. Iga mängu ja harjutusega kaasneb alati peegeldamine – igaüks õpib ennast paremini tundma ja annab enda tunnete kohta tagasisidet ka teistele. Grupp muutub avatumaks, grupiliikmed aktiivsemaks.

Mäng: Sportlik orienteerumine ruumis.

Vahendid: A4 paber, värvilised pliiatsid.

Mängu kirjeldus: Õpilased võtavad paaridesse, igale paarile jagatakse A4 paber ja pliiats (paberist saab ruumis orienteerumise kaart). Paari peale märgivad õpilased paberile viis punkti ning ühendavad need joonega teekonnaks. Seejärel leiavad õpilased kaardile märgitud punktid üles ruumis ning kõnnivad teekonna läbi. Nüüd valib iga paar iga lõigu jaoks eraldi liikumisviisi; tähelepanu tuleb juhtida sellele, et liigutakse paarina (nt käru, valss vms). Oma liikumisviise teekonnal harjutatakse ja seejärel esitatakse kordamööda oma teekond teistele osalejatele. Mäng paneb proovile õpilaste koostöö- ja ruumis orienteerumise oskuse ning on lisaks lõbus.