Erivajadustega laste haridussüsteemi lammutamine

18. sept. 2015 - 2 kommentaari

MAILIS REPS

riigikogu kultuurikomisjoni liige (Keskerakond)

Kui erakoolide temaatikat on viimasel ajal kõvasti kajastatud, siis üks selle teema tahkudest on jäänud suures osas tähelepanuta. Eestis tegutseb kokku 49 erakooli ligi 8000 õpilasega. Paljud neist koolidest on loodud selleks, et õpetada erivajadusega ja puuetega lapsi.

Muudatused riigi rahastuses, kus erakoolide majanduskulude katmine jääb teoreetiliselt kohalike omavalitsuste kanda, mis praktiliselt tähendab praeguse rahastamise kadumist, seab tõsiselt ohtu puuetega laste kvaliteetse hariduse kättesaadavuse.

Paljude erakoolide loomise põhjus on tõsiasi, et riik pole suutnud üles ehitada eripalgelistele erivajadustele sobivat haridussüsteemi. Seetõttu on initsiatiivi haaranud erivajadustega laste vanemad, õpetajad ning aktiivsed kodanikuühiskonna liikmed, kes on loonud erakoolide näol sobiva haridussüsteemi erivajadustega lastele.

Nende koolide pidamine on pigem sotsiaalne ettevõtmine, kus peab pidevalt raha juurde otsima. Seega saab ümber lükata müüdi, et erakoolid on ainult eliidile ja eriti jõukatele suunatud koolid, mis kujutavad endast ärilisi ettevõtmisi, mida riik on minister Ligi sõnul isegi ülemäära heldelt rahastanud.

Paljud neist koolidest on riigi tegevustoetuse kadumisel sunnitud uksed sulgema ning siinkohal on peamised kannatajad lapsed ja eelkõige erivajadustega laste haridussüsteem.

Haridus- ja teadusministril Jürgen Ligil on erivajadustega laste koolidega seoses aga suurem plaan. Nimelt plaanib riik erivajadustega õpilastele suunatud koolid paigutada kahte leeri, kus kergema erivajadusega õpilased (HEV-1) paigutatakse tavakoolidesse ning erikoolidesse jäävad ainult raske erivajadusega lapsed (HEV-2). Kogu suur reform peab olema teostatud juba aastaks 2020.

Ministeeriumi ettekujutuses hakatakse tavakooli panema mõõduka ja keskmise intellektipuudega õpilasi (HEV-1), kes õpivad lihtsustatud õppekava alusel. Tavakoolil on ka praegu õpiraskuste või käitumishäiretega õpilaste õpetamise kogemused, seda nii väikeklassides kui ka õpperühmades, see kõik puudutab aga tavalise riikliku õppekava alusel õppijaid.

Praegune plaan näeb ette, et tavakoolis õpivad lihtsustatud õppekava alusel õpetatavad lapsed, mis juba iseenesest eeldab hoopis teistsuguseid pedagoogilisi meetodeid, õppematerjale, tunnistruktuuri ja erilise ettevalmistusega pedagooge.

Selline meelevaldne süsteemide liitmine võib endaga kaasa tuua kaotusi mõlemale poolele, nii lihtsustatud õppekava kui ka tavaõppekava alusel õppijatele. Selle tagajärjel võivad hakata praegu väga hästi toetatud õpilaste õppetulemused langema, mis edaspidi võib kaasa tuua nende kehvema elukvaliteedi. Veelgi enam, erivajadustega lapsed ei pruugi saada piisavat tuge ja võivad jääda koguni tähelepanuta, mistõttu langevad nad koolist välja või suunatakse koduõppele – see võib aga tähendada, et nendega ei tegele keegi.

Umbusku plaani õnnestumise suhtes tekitab ka asjaolu, et kergema erivajadusega lapsed peavad jõudma tavakooli juba 2020. aastaks. Selline ajaline mõõde jätab üsna vähe aega uue süsteemi sissetöötamiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks.

Kui eelnevalt on valitsus keelanud koolipidajatel kasutada riigilt saadavat õpetajate palgaraha tugispetsialistide, abiõpetajate või eripedagoogide palkamiseks, siis nüüd peetakse mõistlikuks paigutada lihtsustatud õppekava alusel õppivad erivajadusega õpilased koolidesse ilma igasuguse eelneva ettevalmistuseta.

Süsteemse toeta ei ole võimalik õpilasi tavakoolidesse tuua. Selline teguviis näitab selgelt valitsuse soovi süsteemi mitte paremaks muuta, vaid lihtsalt raha kokku hoida. Kurb on ka tõsiasi, et reformi taustal suletakse hulk väga kenasid ja suurepärast tööd tegevaid riigikoole pea igas maakonnas.

 


2 kommentaari teemale “Erivajadustega laste haridussüsteemi lammutamine”

  1. Vanaema ütleb:

    Masendav on tõdeda valitsusliikmete küündimatust ning võimetust näha suure raha kokkuhoiupoliitika taga lapsi kui meie tulevasi maksumaksjaid ja ohtu nende haridustaseme kvaliteedile, mis tõenäoliselt kannatab enam kui oskame hetkel ennustada.

    Erivajaduste laste olukord pole praegugi kiita.

    Paraku turgatab ikka ja jälle analoogseid lugusid lugedes ning oma kogemustele kohtumistelt poliitikutega tuginedes pähe mõte, et meie endi poolt valitud setskonnast on nii mõnedki pärit kusagilt seni avastamata maalt või ehk koguni tundmatult planeedilt.

    Aga kustkohast,ei tea. Igatahes Eesti elust-olust ei tea nad midagi.

  2. V. Parve ütleb:

    “Umbusku plaani õnnestumise suhtes tekitab ka asjaolu, et kergema erivajadusega lapsed peavad jõudma tavakooli juba 2020. aastaks. Selline ajaline mõõde jätab üsna vähe aega uue süsteemi sissetöötamiseks ning vajalike muudatuste tegemiseks.”

    “Erivajadus” on nagu esiku riidenagi. Kahtlemata vajalik. Nagi, kuhu riputatakse ülerõivad, aga ka koerajalutamise rihm, rattakiiver, vihmavari, õlakott ja vahest isegi kingalusikas …
    Kõrvuti palitu, vihmakeebi ja jakkidega jäävad esiku riidenagisse ka parimates perekondades mõned mittestandardsed asjad, isegi kui kingalusikas ja koerarihm mujale tõstetakse!
    Nii on ka erivajadustega. Neid on mitmesuguseid. Vastavalt on vaja ka mitmesuguste eritletud erivajaduse liikide klasse ja õpetajaid.
    See uus süsteem, et kerge vaimne mahajäämus tarkade õpihimuliste keskele pikaks koolipäevaks ära lahustatakse, on ette surnult sündinud, isegi kui ta seadusega jõustatakse. See on sotsialismi taastekitamine – nagu oli siis, kui joodikute ja käpardite töö plaanimajanduslikult lahustati oskuslike töö hulka, nii et kõige paremini õnnestus rikkast maailmaosast üha enam maha jääda. Nüüd tähendaks nõrgaandeliste pidamine tavakoolis, et õpihimulisi kasutataks tasuta treeneritena. Sest eripedagooge napib.
    Loomulikult tuleb F70 lapsed ja normintellektiga lapsed kokku lasta. Kuid seda teha spordiplatsil, mänguväljakul, matkal, peol – sealhulgas professionaalse juhendamise all – ja muidugi toimub see kodudes, kus on erineva andega lapsi. Ent juba umbes neljandast klassist nõrgaandelised ja käitumishäirega lapsed rikuvad normvõimetega õppurite kooliteed (ning need esimeste oma).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!