Imbi Kull – mitme põlvkonna muusikaõpetajate ema

Hiljuti tähistas väärikat 90. sünnipäeva kauaaegne Tallinna ülikooli ja selle eelkäija, Tallinna pedagoogilise instituudi muusikaloo ja -teooria õpetaja Imbi Kull (pildil).

Imbi Kulli käe all on 1965. aastast ligi poole sajandi jooksul muusikaajaloo teadmisi omandanud tulevased muusikaõpetajad, koori-, orkestri-, tantsu- ja näitejuhid, nende seas tuntud koorijuhid-muusikaõpetajad Lydia Rahula, Taavi Esko ja Undel Kokk, muusikategelased Tiit Saluveer, Marika Pärk ja Maiu Linnamägi, muusikapedagoogika uurijad Tiina Selke, Maia Muldma ja Inge Raudsepp ning tuntud näitlejad ja tantsijad. See loetelu saaks väga pikk.

Pedagoogitööd tehes tunnetas Imbi Kull muusikaalase õppekirjanduse vajadust, mistõttu asus seda ise koostama. Mitu põlvkonda on õppinud muusikaajalugu tema OfeliaTuisuga kahasse koostatud õpikust „Muusikaajalugu keskkoolile”, mille esmatrükk ilmus 1971. Paari aastakümne jooksul ilmus sellest õpikust kümmekond trükki. Aja ja olude muutudes täiendas Imbi Kull kordustrükke džäss- ning avangardmuusika peatükkidega, mis olid tollal laiemale lugejaskonnale ainukesed selleteemalised eestikeelsed allikad. Metoodilise ülesehituse, tabavate märksõnade, ladusa hästiliigendatud tekstiga arusaadav õpik on eeskujuks ka tänapäeva õppekirjanduse koostajatele.

Olulist täiendust muusika õppematerjalile lisasid „Eesti muusika ajalugu koolidele” (1996/1997), „Valimik ooperisüžeesid” (1988), „Valimik balletisüžeesid” (1992), „Nõukogude heliloojaid” (1984), „Nõukogude muusikakultuuri areng” (1983) ja „Muusikateoste vormi analüüs” (1989). Mitu neist on tõlgitud ja kohandatud vene koolides kasutamiseks. Väärib rõhutamist, et eesti muusika materjal oli tollal venekeelsele elanikkonnale ja õppurile enamasti esimene aken eesti kultuuri juurde.

Imbi Kulli iseloomustavad väärikus, stiilsus ja hea maitse. Ta on meelde jäänud põhjalikult ettevalmistatud ja selgelt struktureeritud loengutega ning äärmiselt täpse, nõudliku ja ausa õpetajana. Nii mõnelegi õppurile kujunes muusikaajalugu ülikooli lõpetamisel tõsiseks katsumuseks.

Imbi Kull soovis, et tema õpilased oleksid laia muusikalise silmaringiga ja näeksid kohustuslikust õppeliteratuurist kaugemale. Seetõttu soovitas ta neile kontserdikülastusi ning tõi seminaridesse mitmesugust muusikat. Meeles on, kuidas me pärast tema külaskäiku Ameerikasse kuulasime mõnuga Kopvillemi plaati, mille järel sai paljude kursuslaste seas populaarseks kupleelaul.

Imbi Kulli sünnipäeva puhul külastades oli tore tõdeda, et temas on endiselt elujõudu ning huvi oma endiste õpilaste tegemiste vastu, et tal on ergas meel ja hea mälu. Ta on meile väärikas eeskuju õpetaja ja inimesena – kuidas ka kõrges eas mitte alla anda, säilitada huvi ümbritseva vastu ja realiseerida oma ideid.

Tänutundega ning endiste õpilaste ja kolleegide nimel tugevat tervist ja jätkuvat energiat soovides

Tiina Selke

TLÜ kunstide instituudi muusikaõpetaja magistriõppekava juht