Kas gümnaasiumid toetavad õpilaste arengut?

25. sept. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Haridusministeerium on käivitanud pilootprojekti, mis hakkab hindama gümnaasiumide panust oma õpilaste arengusse.

TM-i välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo tutvustas 18. septembril infotunnis gümnaasiumide panuse hindamise pilootprojekti.

Ta rõhutas, et panust õpilaste arengusse ei hakata hindama gümnaasiumide uue pingerea koostamiseks, vaid koolidele vajaliku tagasiside andmiseks, et koolid näeksid paremini oma kitsaskohti ja arenguvõimalusi. Projekti esimese aasta tulemused jäetakse avalikustamata, sest uute mõõdikute katsetamisel võib ette tulla tahtmatuid möödalaskmisi, mida on vaja koostöös koolidega parandada. Oktoobri algul saavad gümnaasiumid pilootprojekti esimesed materjalid ning poole aasta jooksul annavad nad tagasisidet, teevad ettepanekuid, avaldavad arvamust. Järgmisel õppeaastal gümnaasiumide panust käsitlev statistika aga avalikustatakse. See tähendab, et pingeread lõpuks ikkagi tekivad, sest raske on kujutada ette meediaväljaannet, mis suudaks panna vastu kisatusele koole uue näitaja põhjal ritta panna.

Küsimus gümnaasiumide panusest oma õpilaste arengusse on tõsisem, kui esmapilgul paistab. Nimelt on TÜ professor Miia Rannikmäe uuringu andmete põhjal kinnitanud, et näiteks loodusteadusliku kirjaoskuse tase muutub õpilastel gümnaasiumi vältel minimaalselt – pigem seistakse paigal. Õpik võetakse korralikult läbi, kuid kõrgema järgu oskused, nagu probleemide lahendamine, oma teadmiste efektiivne rakendamine uutes situatsioonides jms, õpilastel gümnaasiumis ei arene. Enamasti on 10. ja 11. klassi õpilased täpselt ühel tasemel. Kusjuures gümnasistide hulgas on populaarsed horoskoobid ning igat sorti para- ja pseudoteadused. (2011. aasta uuringu andmed.) *

Õpetajate Lehele ütles Kristin Hollo, et just selliseid kurioosseid olukordi, kus õpilaste areng on minimaalne, peakski kooli panuse hindamine vähendama hakkama. Pilootprojektis on kavas jälgida gümnaasiumide panust kõigepealt kolmes õppeaines – eesti keel, eesti keel teise keelena ja matemaatika –, sest nendes on eksamid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus ning võrrelda on suhteliselt lihtne. Loodusainetes, kus lõpueksameid pole, on edaspidi kavas teha tasemetöid, mille põhjal saab samuti õpilaste arengut hinnata.

Kuidas panust hinnatakse?

Koolide panuse väljaselgitamine toob haridusmaailma rohkem õiglust, toonitas Hollo. Nimelt jäävad praegu ebaõiglaselt tähelepanuta mõnedki koolide pingerea tipust allpool asetsevad koolid, kus madalama lähtetasemega õpilased on teinud just tänu gümnaasiumi tõsistele pingutustele märkimisväärse arenguhüppe. Samas võib juhtuda, et tippgümnaasiumi katsetega vastuvõetud viieline seal korralikku arenguhüpet ei tee, vaid jääb põhikoolist saadud arusaamade ja mõistmise tasemele. Koolide panuse uurimine toob nendesse küsimustesse selgust.

Kõigepealt hinnatakse gümnaasiumi astunud õpilaste taset nende põhikooli lõpueksamite hinnete põhjal, võttes arvesse Eesti kõigi põhikoolide eksamistatistikat. Nende andmete põhjal saab prognoosida, missugused peaksid selle kooli õpilaste riigieksamite tulemused olema. Seejärel vaadatakse, kas tehtud riigieksamite tulemused vastavad prognoosile, ületavad seda või jäävad alla.

Välishindamisosakonda huvitavad eriti koolid, kus panus on prognoositust palju kõrgem või palju madalam. Kõrge tulemusega koolides saab käia vaatamas, missuguseid meetodeid nad hea tulemuse saavutamiseks kasutasid, ja uurida, kas neid meetodeid saaks kasutada teisteski koolides. Prognoositust kehvema panusega gümnaasiumile saab aga abi osutada.

Gümnaasiumi panuse väljaselgitamisest võidavad kõik, keda huvitab meie gümnaasiumi tulemuslikkus, toonitas Kristin Hollo. Esiteks muutub õpe gümnaasiumides läbipaistvamaks. Teiseks ei vastuta õpilase arengu eest enam ainult õpilane ise, vaid ka gümnaasium. Kolmandaks saavad gümnaasiumid pärast uute meetodite rakendamist ruttu teada, kas nad on õpilaste arengut toetanud. Neljandaks võivad gümnaasiumid nüüdsest rohkem huvituda ka natuke kehvemate hinnetega, kuid tugeva potentsiaaliga õpilastest, sest just sellised õpilased viivad kooli panuse üles. Tugevamad gümnaasiumid on seda juba tegema hakanud. Kokkuvõtteks ütles Hollo, et mida rohkem näitajaid meil on, seda adekvaatsema hinnangu saame gümnaasiumi kohta anda.

Kujundav hindamine

Üheks probleemiks võib kujuneda see, et väga kõrge prognoosiga gümnaasiumidel on raske oma prognoosi ületada ehk siis näidata head panust õpilaste arengusse. Õpilaste kiiret arengut ja gümnaasiumi suurt panust on lihtsam näidata keskmisest madalama stardiplatvormiga koolidel. Seda asjaolu saab hinnangut andes aga arvesse võtta. Alati on raske küsimus olnud ka tasemetööde sisu: kas need ikka näitavad just seda, mida näha tahetakse?

Õpetajate Lehele antud intervjuus ütles HTM-i välishindamisosakonna juhtaja Hollo, et probleemiks võib kujuneda viiepalliline hindamissüsteem, sest kui kogu aeg saad ainult viisi, võib tekkida tunne, et lagi on ees – üle viie pole ju võimalik saada. See on üks põhjus, miks gümnaasiumide panuse hindamisel võetakse aluseks eksamitel saadud punktid, mitte hinded, sest punktid annavad olukorrast täpsema ülevaate. Kõige paremad võimalused õpilase arengut toetada annab aga kujundav hindamine, toonitas Kristin Hollo.

Eesti kool on tundud aastakümneid muret eelkõige mahajääjate pärast, keda on püütud kõikvõimalike võtetega kooli keskmisele tasemele tõsta. See on õige püüdlus. Kuid selle varjukülg on keskmiste ja andekamate õpilaste tagasihoidlik areng. On uuringuid, mille järgi arenevad nõrgemad õpilased gümnaasiumis kõige rohkem ja andekad kõige vähem. Piltlikult öeldes areneb nõrk õpilane gümnaasiumis edasi kolm osa. Ta peab tublisti pingutama, teda toetavad õpetajad ning sealt see areng tuleb. Keskmised õpilased arenevad sellele skeemile vastavalt edasi kaks osa ja andekad õpilased vaid ühe, sest nendel on heade hinnete saamiseks vaja kõige vähem pingutada. Nii näitavadki PISA testid, et meil on väga vähe tipp­õpilasi. Loodetavasti toob gümnaasiumide panuse luubi alla võtmine kaasa suurema tähelepanu nõrgemate kõrval ka andekamate õpilaste vastu.

* https://www.youtube.com/watch?v= N3w_KZZawN8&feature=youtu.be

Raivo Juurak


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kas gümnaasiumid toetavad õpilaste arengut?”

  1. Maria ütleb:

    Probleemiks on looduseõpetuse teadmiste mitte kasutamine elus ja selle tõttu erilist tähelepanu all sattuvad eesti keel ja matemaatika, sest nendes sooritatakse eksameid. Kus loogika on? Uurime kuidas lapse eesti keel areneb ja loodame, et see aitab loodusõppetuse teadmsi rakendada ja horoskoopidesse mitte uskuda. Jõudu tööle.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!