Kes loeb, see teab

25. sept. 2015 - 1 Kommentaar

HEIKI RAUDLA

Õpetajate Leht

 

Õpetajate Lehe toimetusel, ennekõike aga minul peatoimetajana lasub praegu paras taak – olla nähtav ja jääda väärikaks olukorras, kus iga rühmitus või üksikisik võib luua oma veebikülje või Facebooki konto, jagada lendlehti ning blogida päevast päeva seda, mida sülg suhu toob.

Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et ajakirjandust on peetud läbi aegade suunanäitajaks ja edumeelseks instantsiks. Innovatsioon on üks uutest jumalatest ja katsu sa väita, et oled konservatiivne – kohe poogitakse sulle endise aja hõng külge. Innovatsiooni ilminguks peetakse kahtlemata elektrooniliste vidinate rakendamist, mis on muutunud vaata et tähtsamakski kui teave, mida nende abil edastatakse.

Samas arvan, et pole vahet, kas väljaannet loetakse kriitpaberilt, taaskasutatud materjalist tehtud paberilt, nutitelefonist, nuhvlist, seinale projitseeritud valguspildilt või papüüruselt, kõige tähtsam on ikkagi jutu sisu. Seetõttu annan endast kõik, et Õpetajate Leht jääks ka edaspidi sisukaks, pakkudes infot ja mõtteainet eri vanuserühmas ja mitmesuguste vaadetega lugejatele.

Kindel on aga see, et pea liiva alla peitmine oleks rumalus. Digivaldkonna kiire areng, digirevolutsioon, muudab kindlasti ka Õpetajate Lehte ja võimalik, et varsti loetakse seda rohkem ekraanilt kui paberilt.

Uuringud on näidanud, et Eesti lapsed hakkavad arvutit kasutama varakult. Pea kõikides kodudes, hoolimata pere jõukusest, on nii arvuti kui ka internetiühendus. Pea kõigis koolides on arvutid internetis. Eesti õpetajad ja õpilased kasutavad üha enam arvutit kooliga seotud ülesannete täitmiseks, nad on maailmas esirinnas e-kooli aktiivse kasutamisega. Õpetajate Leht ei saa sellest tõsiasjast mööda vaadata.

Samas võib mõtiskleda selle üle, millist infot ammutatakse ekraanilt, millist paberväljaandest. Meenuvad ühe kunagise tööandja kümmekond aastat tagasi öeldud sõnad, et alla 40-aastastele pole üldse mõtet ajalehte teha – nad niikuinii ei loe seda. Seda arvamust kinnitab Maalehe lugejaskonna stabiilsus ja mitmete teiste, omal ajal trendikate väljaannete paberversioonide virelemine lugejapuuduses.

Selle dilemmaga võib kergesti reha otsa astuda. Näiteks kui uudiseid loetakse üha enam internetist, siis raamatupoed on endiselt täis pikemaid tekste sisaldavaid paberkandjaid, ja lugejaid, kes nende tekste loevad. Lugerite populaarsust on vaja eraldi uurida.

Nagu ütleb väljaande nimigi, on Õpetajate Leht ajaleht – ja ajalehte loetakse. Aga mis seal salata, meie seas on inimesi, kes eelistavad lehes pakutavat informatsiooni kuulata – on selle põhjuseks siis ajapuudus või nägemispuue. Mõnele meeldibki uut infot kõrvade kaudu vastu võtta, mõnel tekivad lugemise juures keskendumisraskused. See toob kaasa vajaduse jagada oma sisu audiotekstidena, mille levinuim ja populaarseim vorm on raadiosaade. Raadiosaadet saab kuulata autoroolis, tuba koristades või tapeeti pannes. Kuna internet pakub võimalust saateid järelkuulata, puudub vajadus tormata muu tegemise juurest raadio juurde, sama info saab hiljem kätte. See on ka põhjus, miks olen võtnud eesmärgi arendada senisest tihedamat koostööd ringhäälinguga.

Õpetajate Lehel on oma teemaring ja sellest tulenevalt ka auditoorium. Me ei saa ega tahagi võistelda auditooriumi pärast Delfi või päevalehtedega. Aga kui arvestada, et peale õpetajate puudutab hariduselu lapsevanemaid, teadlasi, koolijuhte, poliitikuid, ametnikke ja tööandjaid, siis on meie auditoorium päris soliidne. Ja nõudlik. Teemasid jätkub samuti, osa nendest on igipõlised: õpetajate palk, koormus ja kvalifikatsioon, haridusvõrk, era- ja erikoolid, ainete seosed, tulemuste hindamine … Teemasid, mida Õpetajate Lehes kajastada, on veel palju.

Ma pole hiromant, kes oskaks öelda, millisel kujul levib õpetajate häälekandja 15 aasta pärast – ilmumise 100. aastapäeval. Pole ka kindel, kas see kannab edaspidi Õpetajate Lehe nime või on hoopis näiteks Euroopa Õpetaja. Aga sõltumata infotehnoloogilisest arengust ja poliitilistest tuultest, loodan siiralt, et meie lehte iseloomustavad ka tulevikus sisukus ja kvaliteet, asjaliku sisu ja inimliku lähenemise tasakaal. Kes loeb, see teab, kes teab, see loeb.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kes loeb, see teab”

  1. lihtmaalane ütleb:

    Karge sügishommik!
    Edu talituse juhile ja tegijatele!
    Lehelt ootaks kerget piiridest üleastumist. Õpetajad on meil kõige haritum ja ühiskonnaga tihedalt kokkupuutuv rahvas. Ootaks toimetuselt nende kaasamist ja seda mitte ainult palga või töökoormuse küsimustes. Teie leht on võrdlemisi puhas-teised peavad leivapalukese nimel laotama kõminat ja paha haisu või suunatud informatsiooni. Sirp on kapseldunud kultuuri kõrgustesse. Nii ongi meil puudu arutelu pakkuv ajakirjandus. Ma ei arva, et Õpetajate Leht peaks suutma siin kogu tühikut täita-auk on ikka meeletu-aga oma võimaluste piires siiski. Edu raskes aga huvitavas töös!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!