Loovus versus haridus

4. sept. 2015 Ago Gaškov ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Aalto ülikooli lektor Jeroen Carelse: tänapäeva koolis pärsib nii õpilaste kui ka õpetajate endi loovust hirm.

Põhjamaade kogemus näitab, et stressivaba õhkkond toetab loovust ja loovus toetab omakorda õppimist. Seepärast püüavad nad tuua loovust ka Eesti kooli. Tänu Põhjamaadele on peetud meil juba neli loovusfoorumit. Äsja lõppes selline üritus Virumaal Illukal, teemaks „Loovus loob turvatunde”. Eelmised loovusfoorumid peeti Naissaarel, Käsmus ja Narvas.

„Kiiresti muutuvas elu-, õpi- ja töökeskkonnas hakkama saamiseks on loovust vaja igal inimesel. Loovus toetab uute teadmiste omandamist ja olemasolevate tõhusamat kasutamist; võimaldab näha ja lahendada probleeme erinevatest vaatenurkadest. Just loovatest, ebatavalistest ideedest ja isiksustest saavad alguse uudsed lahendused, sünnivad uued tooted ja teenused. Need omakorda aitavad kaasa kestlikule ja ühtlasemale arengule Läänemere piirkonnas – see on nii Põhjamaade kui ka Balti riikide huvides,” selgitab Põhjamaade ministrite nõukogu loovuse arendamise vajadust oma kodulehel. Põhjamaade nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain kiidab Illuka mõisakooli – keskkond vastab teemale, on turvaline ja soosib loovat mõtlemist. Kohal oli umbes 80 inimest. „Need on inimesed, kellele on südamelähedane töö laste ja noortega, tavalisest loovam lähenemine oma tööle,” ütles ta. Loovus avaneb tavapärasest erinevas mõtlemises ja õpetaja peab oskama seda hinnata. „Kui õpetaja seda toetab, julgeb õpilane uudseid lahendusi välja pakkuda,” lisas Vain.

Ühendame kunsti teadusega!

Ühe väga uudse ettevõtmisena toob Vain välja Islandi projekti „Biophilia”, mida toetab ja algatas saareriigi üks tuntumaid muusikuid Björk. Islandlasi Illukal polnud, projektist räägiti Soome kogemuse põhjal. „Biophilia” ühendab muusika-, kunsti- ja reaalained ning Põhjamaades on seda juba veidi proovitud. Soomes hakatakse alanud õppeaastal seda kahes koolis kasutama. Projekti tagapõhi on Björki 2011. aastal välja antud album. Haridus on vaid üks valdkond, mida see projekt, õigemini süsteem, puudutab. Lõppkokkuvõttes ühendab see hariduse, teaduse, uurimisasutused ja kultuuriinstitutsioonid.

„Biophilia” haridusprojekt ergutab lapsi arendama loovust, õppides loodusaineid, muusikat ja täppisteadusi eelkõige uusi haridustehnoloogiaid kasutades. Põhiliselt on see mõeldud 10–12-aastastele lastele,” selgitatakse projekti kodulehel.

Loomingut ja loovust inspireerib loodus.

Helsingi eeslinna Kauniaise hariduskeskkonna arendaja Jarkko Mylläri rääkis, et „Biophilia” ühendab kaks esma­pilgul vastandlikku valdkonda: kunsti ja teaduse. „Me tahame neid õpetada koos. Väiksele lapsele võib näiteks numbreid õpetada rütmi abil. Lõpp­eesmärk on, et lapsed oskaksid probleeme loovalt lahendada,” selgitas ta.

Kääpa põhikooli direktor Igmar Matto ütles, et nii mõndagi, mida loovusfoorumil tutvustati, oli uudis, aga Kääpa koolil on Soomes sõpruskool ja tänu sellele on Põhjamaade kogemust võimalik üsna lihtsalt kasutada.

Eha Vain usub, et õppeainete lõimimine annab parema tulemuse kui nende lahterdamine. „Mina olen ka sellises töötoas kaasa teinud, kus tantsimisega õpetati matemaatikat. Me tantsisime protsente, liitsime ja lahutasime tantsides ning see on päris huvitav. Loovus on protsess ja lahendused pakkusid ka mulle üllatusi. Tavalise õppe juures poleks me tõenäoliselt uute lahendusteni jõudnud. Kunsti võiks tavapärasesse õppetöösse palju rohkem kaasata,” arvas Vain.

Miks on vaid kunstikool nauditav?

Disainer ja Aalto ülikooli lektor Jeroen Carelse, kelle loengul oli intrigeeriv pealkiri „Loovus versus haridus”, tõdes, et tänapäeva koolis pärsib loovust hirm. Õpetaja kardab ennast lolliks teha ja juhtkonna kehtestatud reegleid rikkuda. Carelse püüab õpetajaid julgustada, et need ei kardaks oma autoriteeti kaotada, ja tõdeb, et omal ajal vihkas ta kooli, nautides vaid kunstikoolis käimist. „Minu autoriteet ei ole kunagi tulnud sellest, et ma olen kõiketeadja, vaid sellest, et esitan õigeid küsimusi,” selgitas Carelse Ida-Virumaa ajalehele Põhjarannik antud intervjuus. Samas viitas ta ka kultuurikonfliktile. Kui Euroopas on loomulik, et õpetaja ärgitab õpilasi looma, siis Hiinast ja Jaapanist pärit tudengid tahavad, et neile näidataks konkreetselt, kuidas asjad käivad.

Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund ütles loovusfoorumite tähtsust selgitades, et haridus on iga rahva jaoks väga oluline ja see algab lapsest. „Vana koolisüsteem ei soosinud loovust, aga loovust arendades võidab kogu ühiskond igas valdkonnas,” kinnitas ta. „Maailmas on praegu palju probleeme – poliitilisi, keskkonna ja migratsiooniga seotuid – ja kõigile neile tuleb läheneda loovalt, siis on need võimalik lahendada,” jätkas Haglund.

Seekordse foorumi teema „Loovus loob turvatunde” andiski keeruline olukord maailmas. Ehkki pagulaste teemast otse ei räägitud, võib loov lähenemine olla kultuurikonfliktides kasulik, leidis Haglung. „Moodne Euroopa ei ole varem sellise rahvaste rändega kokku puutunud,” nentis ta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!