Millest kirjutab 25. septembri Õpetajate Leht?

24. sept. 2015 - Kommenteeri artiklit

85 aastat õpetajate oma lehte

Õpetajate Lehe 85. sünnipäeva künnisel vaatavad oma tööteele tagasi toimetajad eri ajajärkudest.

Juubeliks oma laureaat

Õpetajate Lehe 85. ilmumisaastapäeva puhul valis toimetus esmakordselt kaasautorite seast laureaadi, kelleks osutus semiootik ning raamatutoimetaja ja -kirjastaja Priit Põhjala. Laureaat on Õpetajate Lehe keeleteemalise arvamusveeru „Keelekaste” autor. Tänutäheks meeldiva ja huvitava koostöö eest avaldas toimetus autorile tänu klaasikunstnik Ivo Lille taiesega. Pikem intervjuu Priit Põhjalaga ilmub Õpetajate Lehe järgmises numbris.

Õpetajate Leht vs Nõukogude Õpetaja

Suurema osa oma 85-aastasest ajaloost on Õpetajate Leht ilmunud Nõukogude Õpetaja nime all. Üks pingelisemaid perioode eesti kooli ja seega ka Õpetajate Lehe ajaloos oli aasta 1950, kirjutab Karl Kello.

Elukaaslaseks korruptsioon

„Kumb on parem, kas see, kui aeg-ajalt kõrgeid võimukandjaid korruptsioonisüüga kinni nabitakse, või see, kui statistika näitab korruptsioonivabadust, samal ajal aga ühiskonnas on sügav veendumus, et ilma pistiseta ei jõua kuskil edasi?” küsib Kaarel Tarand.

Tuhat ja üks piiblit

„Ei pea olema biblitsist, et möönda piibli mõjuvõimu ja suurust. Kas selle suuruse üle kurvastada või rõõmu tunda, on juba iseküsimus. Raamatuäris tuntakse vist pigem rõõmu – saab ju vägevalt teoselt igale suvalisele raamatukesele nime laenata ning selle abil turumajanduslikku potentsiaali kasvatada. Üldmulje noist pealkirjadest on aga negatiivne: kirjutajate-kirjastajate vaimuvaesem kiht lihtsalt tiražeerib vastastikusel eeskujul moesõna, milleks „piibel” saanud on,” kirjutab „Keelekaste ” rubriigis Priit Põhjala.

Ohtlikud raamatud Ameerika kultuurisõdades

New Yorgi ülikooli doktorant Aro Velmet kirjutab, kuidas ajal, mil Eestis arutletakse tuliselt arvamusvabaduse piiride üle, on sõna jõud löönud laineid ka USA kõrgharidusmaastikul. Õppeaasta algul lahvatas Duke’i ülikoolis skandaal, kus tudeng keeldus kohustusliku kirjanduse raamatut lugemast, kuna selle temaatika käib tema kristlike uskumuste vastu. Juhtum ärritas arvamusvabaduse kaitsjaid, kelle jaoks esindas üliõpilase boikott markantset näidet süvenevast ohtlikust trendist: tudengite valmisolekust isiklikel põhjustel koolitööde tegemisest loobuda.

Eesti kool uuenduste keerises

Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et kui pikka aega tähendas haridusuuendus õppekavade pidevat ümbertegemist ja kujundlikku hindamist, siis uus õpikäsitus pöörab kogu senise koolielu pea peale. Miks on meil a priori heaks tunnistatud kõik uuendused, mis koolielu muuta ja reformida püüavad? Miks on Lääne kallid erakoolid jäänud truuks traditsioonilisele koolikorraldusele?

Kas gümnaasiumid toetavad õpilaste arengut?

Haridusministeerium on käivitanud pilootprojekti, mis hakkab hindama gümnaasiumide panust oma õpilaste arengusse.

Tartu haridusfestivali tõmbenumber on linna esimene avatud õpperuum

Tartu Hansa kooli ühes tiivas õpivad lapsed nüüd avatud ruumis. Sügisvaheajal toimuval Tartu haridusfestivalil saavad huvilised avatud õpperuumi oma silmaga näha ja kuulda õpetajate esimesi muljeid. Oma kogemusi jagavad ka Islandi kolleegid.

Kes viib ellu õpetaja unistused?

„Kui ma annan kooli külastajatele teada, et minu amet on projektijuht, tehakse enamasti imestusest suured silmad,” kirjutab Viljandi gümnaasiumi projekti- ja avalike suhete juht Ene Nobel.

Tüdrukud õpivad poiste erialasid …

Tüdrukud on hakanud õppima n-ö poiste erialasid, kuid enamasti ei lähe nad sellel erialal tööle, kirjutab Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja Ada Väät.

Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest

„Kaasava hariduse põhimõte on iseenesest suurepärane, aga selle elluviimiseks tuleb luua tingimused. Et meil erivajadustega lapsi ühel päeval enam lasteaias pole, on üsna roosiline unistus,” ütleb Valga Kasekese lasteaia direktor Maila Rajamets. Oma mõtteid ja kogemusi jagavad ka Tallinna Meelespea lasteaia sobitusrühmade õpetajad ning Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Milena Pogodajeva.

Suvine saak lasteraamaturannast

Mari Klein tutvustab raamatukülgedel valikut viimastel kuudel ilmunud lasteraamatutest.

Lühikesed lood pika jutu asemel

Värskest jutukogust „Õpetaja Albert” selgub, et hea õpetaja peab tegema klassi ees teatrit ehk rohkemgi, kui end sisuliselt tunniks ette valmistama. Kui õpetaja tahab, et õpilased temast aru saaksid, peab ta rääkima ja käituma nii, et teda mõistaks ka seitsmeaastane laps.

F = ma

Kose gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maiu Nurka kirjutab lavastusest „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine”, mis tõstatab praegusaja hariduse vallas olulisi probleemkohti: õpetajate puudust ja tulevikku, palgaküsimust, üldist rolli ja vastutusala. Noor õpetaja jääb kindlasti juurdlema, missuguse näo tahaks ta kujundada ja mida vajab õpilane tegelikult.

„Kulla vennas, kuhu sa mind tõid?”

Kuidas koolimaja „koheselt normaalsesse olukorda” viia ja kuidas üheksa kuuga uus koolimaja ehitada? Milliseid vigu kollektiivi juht teha ei tohi ja miks on lapsepõlv kõige raskem aeg elus? Vastuseid teab 33 aastat Keeni põhikooli direktor olnud Diana Sarapuu, üks tänavusele aasta õpetaja auhinnagalale kutsutuid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!