Parim õppebaas tuhande kilomeetri raadiuses

11. sept. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Parim õppebaas tuhande kilomeetri raadiuses kommenteerimine on välja lülitatud

Järvamaa kutsehariduskeskuses Säreveres avas 1. septembril uksed kalakasvataja eriala õppe- ja katsebaas.

Uues õppe- ja katsebaasis on tingimused kolme kalaliigi kasvatamiseks, teisel korrusel asuvad õppeklassid ja laborid. Vee korduvkasutusega kalakasvatusbaasis puhastatakse ringlevat vett filtritega. Kasvatada saab nii soolase kui ka mageda vee kalu, nii jahedas kui ka soojas vees elavaid. Esimesena hakati Säreveres kasvatama Vene ja Siberi tuura. Neid on esialgu vähe, sest kõigepealt tahetakse proovida, kas uued süsteemid töötavad perfektselt.

Piirkonna parim

Kalakasvatuse õppe- ja katsebaasi ehituse projektijuht Härmo Hiiemäe märgib, et ühelgi teisel kutsekoolil lähema tuhande kilomeetri raadiuses nii head kalakasvatuse õppe- ja katsebaasi ei ole. Väikeste n-ö akvaariumide tüüpi kalakasvatuse õppebaase on mõneski kohas, kuid toekamatest sisekasvandustest pole Härmo Hiiemäe kuulnud. Samal ajal tegutseb Eestis tootmisettevõttena analoogilisi kalakasvatusbaase mitu. Inimesed aga enamasti ei märka neid, sest vee korduvkasutusega kalakasvandused näevad väljastpoolt välja nagu tavalised laohooned, ehkki sees käib vilgas elu nagu laeva köögis.

Kas tänapäevane kalakasvandus on võrreldav linnuvabrikuga? Härmo Hiiemäe usub, et linnuvabrikut on siiski kergem pidada, sest õhuvahetuseks piisab akna avamisest, aga puhast vett basseini nii lihtsalt ei saa.

Õpe käib juba kolmandat aastat

Uues õppe- ja katsebaasis algab õppetöö 2016. aasta veebruaris, kuid ilma oma õppebaasita on Säreveres kalakasvatuse eriala lõpetanud juba kaks kursust ja kolmas on praegu poole peal. Õppijateks on täiskasvanud kalakasvatajad. Härmo Hiiemäe märgib, et esimeses lennus oli kõige noorem õpilane temast kümme aastat vanem. Edaspidi oodatakse ka nooremaid ja välistatud pole kalakasvatus gümnaasiumi valikainenagi.

Kaks esimest lendu tegi praktika läbi Eesti kalakasvatajate juures. Ka edaspidi jääb see nii – õppimise käigus tutvutakse Eesti kalakasvandustega, ei piirduta ainult oma õppe- ja katsebaasiga.

Järvamaa KHK vesiviljeluse õppe- ja katsebaasi uus hoone.

Järvamaa KHK vesiviljeluse õppe- ja katsebaasi uus hoone.

Mida katsetama hakatakse?

Särevere õppe- ja katsebaasis hakatakse ka katseid läbi viima. Näiteks missugune toit kaladele kõige paremini sobib. Saab teha kalade tõuaretust, kui seda tellitakse ja kui see teadlastele huvi pakub. Inimesed ei tea kalade tõuaretusest tavaliselt midagi. Aga näiteks vikerforelli on päris mitu tõugu, karpkala samuti. Neid kaht kalaliiki on Euroopa ja ka Eesti kalakasvandustes pikemat aega kasvatatud.

Kust tuli kalakasvatuse eriala idee?

Hiiemäe märgib, et Eestis on juba 40 kalakasvanduse ringis ja seal vajatakse kvaliteetset tööjõudu. Õppekava pandigi kokku koostöös tööandjatega. Teiselt poolt soovis Järvamaa KHK toetada neid, kes soovivad töötada maal, kuid keda põllumajandus ja loomakasvatus ei tõmba. Taheti pakkuda uut valikuvõimalust. Kui mõttele saadi ka maaülikooli toetus, hakati ideed ellu viima. Osa õpetajaid käibki nüüd maaülikoolist Säreveres tunde andmas. Eelkõige just nendelt oodatakse ka seda, et uues õppe- ja katsebaasis hakatakse ka teadust tegema.

Kas kalakasvatusel on tulevikku?

See sõltub tarbijast, ütleb Hiiemäe. Ostja on pikka aega eelistanud Norra kalakasvanduste külmutatud, kuid odavamat kala, selle asemel et kodumaist veidi hinnalisemat, ent kvaliteetsemat eelistada. Siiski on juba märke, et Eesti tarbija on hakanud väärtustama kodumaist värsket kasvanduse kala.

Hiiemäe märgib, et kalakasvatuses on sööda väärindus loomakasvatusest tõhusam, sest üks kilo sööta, mis kalal suust sisse läheb, kasvatab sedasama kala kilo võrra raskemaks. Näiteks veised ühest kilost heinast kilo võrra raskemaks ei kasva. Kusjuures Eestis on kalu, kes saavad samuti heinast söönuks – viska neile heinapall nina ette ja nad on väga rõõmsad.

Täiskasvanud Siberi tuur on ligi meetri pikkune. Foto: internet

Täiskasvanud Siberi tuur on ligi meetri pikkune. Foto: internet

Haigused, katkud?

Ei ole kaladki haiguste eest kaitstud, nendib Hiiemäe, me lihtsalt ei oska märgata, millal kala „köhib”, millal tal „nina vett jookseb” jne. Kui kala kasvatatakse ülespaisutatud jõekäärus, tabab kogu reostus, mis allavoolu tuleb, ka kalu. Ja vastupidi – forellid ja lõhed võivad merest nakkust jõgedesse kaasa tuua. 2010. aastal kuumal suvel suri palju kalu ülekuumenemise tõttu. Aafrika seakatkuga võrreldavat epideemiat ei pea Hiiemäe siiski tõenäoliseks, eriti mitte suletud ja korduva veekasutusega kasvandustes. Samas on näiteks vähikatk Eestis täiesti olemas. Vähipüügi hooaja alguses pannakse püüdjatele südamele, et nad oma püünised pärast püüki ära kuivataksid ja päikese kätte paneksid, et katkutekitajad häviksid. Lõhelaste nuhtlus on läbipaistev kalatäi. Tema tekitatud haavadest pääseb infektsioon kala organismi. Kuna kalade haigused erinevad loomade omadest, pole Eestis neile ka piisavalt ravimeid.