Riigikontroll korraldas 10. septembril infotunni, kus anti ülevaade auditist „Üldhariduskoolide finantseerimine lastevanemate rahast”.

Riigikontrolör Alar Karis rõhutas, et omavalitsusele kuuluv üldhariduskool ei tohi lapsevanematelt kaas­rahastamist nõuda, sest see on vastuolus nii põhiseaduse, haridusseaduse kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega. Ta märkis, et avalikus koolivõrgus ei tohi olla koole, mis on kättesaadavad vaid jõukamate perede lastele.

Auditijuht Tambet Drell lisas omalt poolt, et paraku kogub Eestis lapsevanematelt raha koguni 32 kooli ning summad ulatuvad kuni sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas. Ta kritiseeris koolides praktiseeritavat raha kogumist annetuse nime all. Drell nimetas seda JOKK-skeemiks ja selgitas, et siirast heategevusest ajendatud annetuste puhul ei oodata vastuteenet, lapsevanemad maksavad koolile aga just sel eesmärgil – et saada täiendavaid ainetunde, väiksemaid õpperühmi, paremaid õppevahendid jms.

Tihti märgitakse annetust tehes, missuguse lapse eest annetatakse. Seega pole tegemist küpsele kodanikuühiskonnale iseloomuliku vabatahtliku annetamisega, vaid otsese haridusteenuse ostmise ehk õppemaksuga.

Auditis ei nähta vastuolu seadusega selles, et süvaõppega koolides antakse rohkem tunde, kui riiklik õppekava ette näeb. Samas rõhutatakse, et õppekava mahtu ületavate tundide eest peab maksma kohalik omavalitsus, mitte lapsevanemad. Omavalitsus peab teadma, millist haridusteenust lapsevanemad oma koolilt ootavad, ja tulema lapsevanemate ootustele vastu, ütles Alar Karis.

Infotunnis toonitati, et omavalitsus ei pea rahastama kõiki oma koole samas mahus. Vastavalt põhjendatud vajadusele võib mõni kool saada teistest rohkem raha – näiteks kvaliteetse süvaõppe eest. Toonitati ka, et koolide rahastamise üle peab otsustama omavalitsuse volikogu, mitte kool ise või kooli juurde rajatud sihtasutused. Kooli rahastamise allikad peavad olema avalikkusele teada ja läbipaistvad, et kõik teaksid, kui suuri kulutusi ühe või teise kooli ülalpidamine eeldab.

Auditis toodi välja, et Tallinna inglise kolledžis ja Mustamäe gümnaasiumis on lastevanematelt raha kogumine otseselt seadusega vastuolus. Inglise kolledžis koguti 2014. aastal ca 180 000 ja Mustamäe gümnaasiumis 76 000 eurot, et maksta sellest õpetajatele tasu riikliku õppekava mahtu ületavate võõrkeeletundide eest. Raha koguti annetuste ja õppetoetuste nime all, kuid lastevanemate panus lepiti eelnevalt hoolekogus kokku, mida annetuste puhul ei tehta. Teiseks saadeti lapsevanematele meeldetuletusi, mis näitab, et annetused polnud läbinisti vabatahtlikud.

Audit taunib, kuid ei loe otseselt seadusevastaseks Tallinna reaalkooli, prantsuse lütseumi ja Gustav Adolfi gümnaasiumi praktikat, kus lapsevanematelt korjatud raha kasutatakse koolimaja remondiks, õppevahendite (arvutite) soetamiseks, õpetajate ja tublimate õpilaste premeerimiseks, valveteenuse eest tasumiseks, mis tähendab, et lapsevanemad ei saa koolile makstud raha eest vastu otseselt haridusteenust. Samas võib lapsevanematel kujundatud teadmist, et annetamine on õige ja vajalik, tõlgendada kooli kaasrahastamise nõudena.

Kriitikat pälvisid ka Tallinna Vana­linna hariduskolleegium, Rahumäe põhikool ja Tartu Miina Härma gümnaasium, kus tasulise huvihariduse tunnid on lõimitud kooli üldisse tunniplaani. Kuna tasulise huvihariduse tunnid, sealhulgas riikliku õppekava mahtu ületavad täiendavad inglise keele tunnid on tihti keset koolipäeva, ei saa lapsed nendest puududa ja tasulised huvihariduse tunnid pole neile vabatahtlikud.

Auditis rõhutatakse, et vabatahtlike annetuste kogumine pole seadusega vastuolus, kuid viis, kuidas seda mõnes koolis tehakse, on probleemne.

Raivo Juurak