Ülikoolides hoitakse ka lapsi

Viimasest rahvusvahelisest üliõpilaste eluolu uuringust „EUROSTUDENT V” selgub, et Eestis töötab õpingute kõrvalt 67% üliõpilastest ning 20%-l tudengitest on lapsed. Millist tuge pakuvad lastega tudengitele pereelu ja õpingute ühendamisel Eesti kolm suuremat kõrgkooli.

Tallinna ülikoolis tegutseb tasuta lastetuba

Tallinna ülikoolis tegutseb 2007. aastast lastetuba, kuhu üliõpilastel, õppejõududel ja ülikooli töötajatel on võimalus laps õppetöös osalemise ajaks jätta, kusjuures täiesti tasuta. „Kõik lastetoa töötajad on vabatahtlikud ning suurem osa lastetoa sisustusest ja mänguasjadest on saadud annetustena ülikooli instituutidelt, asutustelt ning lapsevanematelt. Ka TLÜ üliõpilaskond eraldab igal aastal lastetoale oma eelarvest kindla rahasumma, mille eest ostame paberit, pliiatseid, värve, meisterdamisvahendeid ja katame jooksvaid kulutusi,” selgitab lastetoa juhataja Laura Mere, sotsioloogia kaugõppe magistrant, kelle mõlemad pojad on ema loengusoleku ajal lastetoas aega veetnud.

„Lastetuba on avatud esmaspäevast reedeni kella kümnest neljani ja me ootame sinna lapsi, kes on vähemalt kaheaastased. Nooremaid võtame vastu erikokkuleppel,” räägib Laura Mere. „Tähtis on, et laps hoidjaga lepiks ning oskaks juba ise süüa ja potil käia. Meil on olemas külmkapp ja mikrolaineahi, kus saab kaasapandud sööki soojendada, samuti kolm voodit laste jaoks, kes on harjunud lõuna ajal magama. Laps tuleb lastehoiu kodulehel järgmiseks nädalaks kirja panna hiljemalt laupäeval, sest südaööl läheb register lukku. Ka vabatahtlikud saadavad mulle laupäeva jooksul neile sobivad päevad ja kellaajad ning pühapäeval koostan selle põhjal tööplaani.”

Et mõni tund hoidjaga katmata jääb, juhtub tema sõnul haruharva. Nimelt on alates 2013. aastast Tallinna ülikooli õppekavas vabaaine „Praktiline tegevus lapsehoius”, mis annab neli ainepunkti ja mida käiaksegi sooritamas lastetoas. „See aine sündiski soovist vabatahtlikku tööd tegevatele tudengitele midagi vastu pakkuda ning seda kasutatakse agaralt,” kinnitab Laura Mere. „Semestris saab seda ainet võtta kuni 18 tudengit, igaühel tuleb semestri jooksul teha 39 tundi praktikat ja esitada õpimapp. Kõik kohad on seni olnud täidetud. Valdav osa on alushariduse pedagoogid, aga on ka teiste erialade tudengeid, isegi välisüliõpilasi.

Vanematele meeldiks kindlasti, kui lastetuba oleks avatud kauem – nii mõnigi kord on vaja laps tuua hoidu hommikul varem või jätta ta õhtul kauemaks,” arutleb Laura Mere. „Praegu puudub ka õueskäimise võimalus ning kuna lapsed tulevad ja lähevad eri aegadel ning lapsehoidjad vahetuvad pidevalt, pole võimalik järgida kindlat päevakava. Aga et üliõpilased teevad seda tööd oma õpingute kõrvalt ja tasu saamata, ei saa neid terveks pikaks päevaks kinni panna. Lastetoa suurim pluss on, et see on tasuta. Ehkki lastehoius pole õppekava nagu lasteaias, teevad üliõpilased oma aine raames lastega palju arendavat: mängivad, laulavad, meisterdavad, joonistavad. Lastetuba on aastatega arenenud ja usun, et seda saab veel paremaks muuta.”

Tallinna tehnikaülikoolil on oma lasteaiarühm

Tallinna tehnikaülikooli lasteaiarühm tegutseb Akadeemia tee 5 ühiselamu ruumides. See loodi üliõpilasesinduse algatusena 1994. aastal ning oli esimene hea alguse metoodika järgi töötav rühm Eestis, räägib Tallinna Pallipõnni lasteaia direktor Maire Kaljuveer. „Mustamäe linnaosavalitsus sidus selle rühma meie kui lähima lasteaiaga. Ruumid kuuluvad tehnikaülikoolile, eelmisel aastal tehti seal kena remont. Lasteaed panustab personalile ja õppe- kasvatustööle ning maksame kütte-, vee- ja elektriarved. Lepingu järgi on rühm mõeldud tudengite lastele, aga vabadele kohtadele oleme võtnud ka õppejõudude järeltulijaid. Kuna sellesse rühma on eraldi järjekord, said üliõpilased neil aastatel, kui lasteaiakohtadest oli suur puudus, lapsele koha kiiremini kui üldjärjekorras olles.”

Pallipõnni lasteaia TTÜ rühm on tavaline lasteaiarühm, kus järgitakse õppekava ning kehtib kõigi Tallinna lasteaedadega sarnane kohatasu. Maire Kaljuveeri sõnul proovis tehnikaülikool 2011. aastal luua ka lastehoidu, aga teenuse hind kujunes selliseks, et üliõpilased polnud suutelised selle eest maksma.

„Et tegemist on liitrühmaga, kus on 22 eri vanuses last, vabanevad kohad sedamööda, kuidas lapsed kooli lähevad,” jutustab direktor. „Tänavu saime vastu võtta kolm last. Aga viimasel ajal ei ole lasteaiakoha saamine Tallinnas enam probleem, sest on loodud palju uusi lasteaiakohti. Kuna paljud üliõpilaspered ei ela ühiselamus, vaid korteris, eelistavad nad lasteaiakohta kodule lähemal ega soovigi last TTÜ rühma panna. Samas tõuseb õppekavade rahvusvahelistumisega seoses lähitulevikus päevakorrale küsimus välisdoktorantide ja õppejõudude laste lastehoiust. Juba sel kevadel arvasid mitmed tehnikaülikooli tööle tulnud, et ülikoolilinnakus ootab neid ees mitte eesti, vaid ingliskeelne rühm, kuid pidid pettuma. Kui pooleteiseaastase eesti lapse jaoks on isegi omakeelsesse lasteaeda minek keeruline, siis teise keele ja kultuurikeskkonda tulevale mudilasele seda enam. Leian, et ülikoolid peaksid juba praegu mõtlema, kuidas olla valmis pakkuma ülikoolide juures ingliskeelset lapsehoiuteenust.”

Tartu ülikool veel uurib lapsehoiu vajadust

Tartu ülikoolil lastehoidu ega lasteaiarühma ei ole. 2008. aastal sõlmis üliõpilasesindus küll koostöölepingu eralastehoiuga Terake, kus olid kohad 30 lapsele nii tunni, poole päeva kui ka kogu päeva hoiuks, ja seda oluliselt soodsamate hindadega kui teistes lastehoidudes. Paraku kestis koostöö vaid aasta. Praegu tegutseb Terake eralasteaiana, kus eelmisel aastal avatud ingliskeelses rühmas käib ka ülikooli välisõppejõudude lapsi.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv tunnistab, et ehkki üliõpilasühendus on lastehoiu projektiga tegelnud aastaid, edasiminekut ei ole. „Me pole suutnud tuvastada, kui paljud seda teenust kasutaksid, ega saanud kinnitust, kas seda on üldse vaja. Tartu linna statistika näitab, et lasteaiakohtade puudust linnas pole.”

Tartu ülikooli pressiesindaja Virge Tamme sõnul viis Tartu ülikooli üliõpilasesinduse lastehoiu projekti töörühm 2013. aasta lõpus lapsehoiu teemal läbi küsitluse, millest selgus, et uuringus osalenud 758 üliõpilasest ja ülikooli töötajast ligi 90% kasutaks võimaluse korral lastehoiuteenust. Järgmise, 2014. aasta novembris toimunud küsitlusega püüti teada saada juba konkreetset huvitatute arvu, nende tulemuste kohta info kahjuks puudub.

„Töö käib, aga käegakatsutavate tulemusteni jõutud pole,” tõdeb Virge Tamme. „Peame arvestama ka sellega, et Tartu ülikoolis on õpingute ja tööga seotud ligi 18 000 inimest ning kui näiteks koostöös mõne linna- või eralastehoiuga TÜ lastehoid luua, on oluline, et seal jaguks kohti ülikooli kõigi töötajate ja üliõpilaste lastele. Praegu on õppejõudude ja töötajate lapsed leidnud koha era- või munitsipaallasteaedades. Tudengitele pakume õppesessioonide ajal tasuta lastehoidu raamatukogus. Nii sügis- kui ka kevadise õppesessiooni ajal on ülikooli raamatukogus kahe nädala jooksul kahe- kuni seitsmeaastastele lastele avatud lastetuba Nimmik-Nummik, kus lapsed saavad õhtul kella 17–20 joonistada, lugeda, muinasjutte kuulata ja mängida. Kuni vanemad õpivad või raamatuid laenutavad, hoolitsevad laste eest raamatukogutöötajad ja üliõpilasorganisatsioonide esindajad. 14. septembrist on spordisõpradele avatud ka ülikooli akadeemilise spordiklubi lastenurk, kus saab treeningute ajal lapsed järelevalve alla mängima jätta. Loomulikult ei lahenda see tudengite lastehoiuprobleemi loengute ajal, vaid on üks lisavõimalus.”