Aasta lasteaiaõpetaja: „Lasteaiatöö on meeskonnatöö”

16. okt. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Vestleme aasta lasteaiaõpetaja Karin Kanguriga laste lõunauinaku ajal Pallipõnni lasteaia logopeedi toas. See tuba pole juhuslikult valitud – Karin Kangur töötab enamiku ajast tasandusrühmas kõneravi lastega.

Kui direktoriga mööda koridori tulime, arutasime, millist Eesti näitlejat te meenutate. Minu meelest Elisabet Reinsalu, direktor pakkus kedagi teist.

(Naerab.) Mulle on öeldud ka, et meenutan Ülle Lichtfeldti. Ise ei näe sarnasust. Arvan, et õpetajas peabki olema näitlejasoont, eriti lasteaias, sest õpetame lapsi mängu kaudu.

Millised emotsioonid teid valdasid, kui saite teada, et olete valitud aasta lasteaiaõpetajaks?

Tunne oli hea ja eriti heaks läks siis, kui nägin koos emadega lavale tulemas Robinit ja Theiat oma Vikerkaare Tibude rühmast. See oli superüllatus. Olin välja mõelnud, mida öelda, kui juhuslikult peaks lavale minema, aga sel hetkel oli kõik meelest läinud. Arvan, et tunnustus on seda suurema kaaluga, kui saad seda jagada kogu meeskonnaga. Kõige taga on minu paarilised, lapsevanemad, lapsed, terve lasteaed.

Kas te ise olete lasteaias käinud?

Olen. Alguses Hallistes, see on väike koht Viljandi lähedal. Sealt on väga head mälestused. Olin üksvahe isegi öösel lasteaias. Nõukogude ajal oli selline programm. Polnud üldse halb kogemus, kuigi oma lapsi öösel lasteaeda ei jätaks.
Teise poole lasteaiaajast käisin Viljandis. Maalasteaias olid õed-vennad koos ja lasteaiapere oli nagu teine pere, aga linnalasteaias olid rühmad nii suured, et vajasin sisseelamisperioodi.

Teil on tänavu ka tööjuubel.

Jah. 15 aastat Pallipõnni lasteaias. Õppisin lasteaiaõpetajaks Tallinna ülikoolis. Meil oli hästi sõbralik, ühtehoidev kursus. Tulime praktikale Pallipõnni lasteaeda, kus meid võeti väga hästi vastu. Tutvusin siin „Hea alguse” metoodikaga, mis hakkas meeldima. Kui tehti ettepanek Pallipõnni tööle jääda ning kuulsin, et ka mu praktikakaaslased siia tööle tulevad, oli jah-sõna kindel. Aasta oli 2000 ja sellest ajast töötan Pallipõnnis.
Mulle meeldib see maja tohutult. Igal pool on rõõme ja muresid, aga siin on rõõme kõvasti rohkem. Inimesed on sõbralikud ja nooruslikud ning „Hea alguse” metoodika sobib mulle.

Kuidas te erivajadustega lastega tööle asusite?

Erivajadustega laste rühma õpetamist pakuti siis, kui pärast oma lastega kodus olemist tagasi tulin. Esialgu ei julgenud seda tööd vastu võtta, aga logopeed ja rühmas töötanud teine õpetaja toetasid ja julgustasid mind.
See töö on üsna sarnane tavarühma õpetaja tööga. Suhtud lastesse samamoodi hoolivalt, paned tähele, mida nad vajavad. Püüad saavutada lastevanematega hea koostöö. Erivajadustega laste rühmas tuleb lihtsalt rohkem selgitada ja korrata. Palju peab näitlikustama, leidma põnevaid nõkse, et laste tähelepanu haarata. Aga kui meeskond on tore ja mõtleb ühes suunas, sujub kõik. Tahame meeskonnaga väga majast väljas käia ning lapsed soovivad seda samuti. Nad õpivad loodust tundma looduses, käitumist vastavas keskkonnas, näiteks teatris ja muuseumis, kas või poes.

Olete lastega ka poes käinud?

Jaa, mõtleme rühmas välja pikaajalisi projekte. Kogusime lastevanematega plastmasspudeleid ja viisime need lastega taarapunkti. Vaatasime, kuidas seal töö käib. Juhtusime just õigel hetkel, kui tuli masin, mis prügikaste tühjendas. Lastel elamus missugune! Panime pudelid taaramasinasse ja saadud rahaga läksime poodi. Kuna erirühmas on vähem lapsi ja personal suurem, saab hõlpsamalt ringi liikuda ja väiksemas grupis suheldes lastele rohkem pühenduda. Tasandusrühmas muudmoodi ei saakski. Et lapsed on eri vanuses ja erinevate probleemidega, on personaalne lähenemine ülimalt oluline. Püüan oma kahe rühmaga, Vikerkaare Tibude ja Krõllidega nii töötada, et tava- ja erirühma lapsed saaksid ka koos olla. Osa üritusi korraldame ühiselt.

Pallipõnni lasteaia lapsed õpivad aitama. Karin Kanguri kasvandikud loomaaias omakorjatud tammetõrudega kitsi toitmas. Fotod: erakogu

Milliseid üritusi olete kahe rühmaga koos teinud?

Kuna meie lasteaed on „Kiusamisest vaba” programmi lasteaed, tahtsime lastes kasvatada soovi aidata. See ei tähenda alati suurt rahalist väljaminekut. Loomaaed on väga tore koostööpartner. Algul kavatsesime viia sinna omakorjatud ja kuivatatud tammetõrusid. Liikvel oli aga seakatk ja loomaaed väljastpoolt oma territooriumi tammetõrusid vastu ei võtnud, kuid soovitas tuua kõrvitsaid ja õunu. Lapsevanemad tõid neid võimalikult palju, ka maalt vanavanemate juurest. Andsime kahe rühma peale kogutud annid loomaaias pidulikult üle. Selle territooriumil lubati meil tammetõrusidki korjata ja lapsed said nendega kitsi toita. Meisterdasime lastega ka plakatid, kuhu ja miks läheme. Lapsesuuga öeldu sai neile samuti kirja. Panime plakatid rühmade seintele ja blogidesse ning kinkisime loomaaialegi. Sellised üritused, kus lapsed innu ja õhinaga kaasa löövad, soojendavad südant.

Millised omadused peavad olema erivajadustega laste õpetajal?

Eelkõige soov lastega töötada, kannatlikkus, mängulisus, tahe pidevalt õppida, oskus teisi kuulata. Erirühmas on suur tugimeeskond, alates liikumisõpetajast, muusikaõpetajast, massöörist. Tuleb kuulata nende tähelepanekuid ja jagada vastu oma teadmisi.

Eripedagoogide põud on suur. Miks ei asu osa neist omandatud erialal tööle?

Ma ei oska vastata, sest pole eripedagoog. Mina olen erirühma tööle jäänud ja julgen seda soovitada ka tulevastele õpetajatele. Kui töö lastega meeldib, pole ka erirühmas töötamises midagi ületamatut. Sind toetab kogu meeskond, alates logopeedist, sulle pakutakse mitmesuguseid koolitusi.

Kas teil ei olnud erivajadustega lastega tööle asudes raskeid hetki?

Kindlasti oli, aga sain neist kolleegide abiga üle. Lasteaias on suhtlemine peamine, mis edasi aitab – suhtle lastega, kolleegidega, lastevanematega.

Kuidas praktikale tulnud tudengid end erirühmas tunnevad?

Tundub, et nad tajuvad alguses, et töö on üsna raske, nagu lasteaias üldiselt. Töö maht on suur – ettevalmistatav materjal, päeva läbiviimine. Sellest saabki praktikal olles aimu. Arvan, et praktikat oleks vaja rohkem, siis puutuks tudengid tegeliku lasteaiaeluga enam kokku. Mida rohkem kogemust, seda kergem sisse elada. Lasteaiatöö ei tähenda ainult tööd lastega, vaid ka õppeprogrammide ettevalmistamist ja tööd lapsevanematega.

Kuidas teie lapsevanematega töötate?

Minul on lapsevanematega väga vedanud, aga arvan, et palju sõltub ka endast. Lapsevanematele tuleb tutvustada, mida rühmas tehakse, kutsuda neid rühma üritustele. Siis nad näevad ka, kuidas nende laps käitub kollektiivis, saavad teiste vanematega muljeid vahetada. Kui lapsevanemad saavad omavahel suhelda, sulandub rühm paremini kokku. Lapsevanemaid ei pea kartma, vaid kaasama. Lapsevanema usalduse võitmiseks tuleb leida aeg, et temaga rääkida.

Kuidas te leiate selle aja?

Selleks ongi ideaalsed ühisüritused. Lapsevanemad tulevad kohale küll, ei saa öelda, et ei leitaks aega. Olen ka ise lasteaialapse vanem ja mullegi meeldib käia vanemana rühma üritustel.

Teete õpetajatele üle-eestilisi koolitusi. Milliseid?

Minu üle-eestilised koolitused tutvustavad „Hea alguse” programmi. Esimese hooga arvatakse, et see tähendab vabakasvatust. Siin nähakse, et polegi nii, et laps teeb, mis tahab. Kõik on süsteemne ja planeeritud. See programm toimib väga hästi nii tava- kui ka erirühmas.

Kuidas leevendada lasteaedades töötajate puudust? Õpetajate Leht on tööpakkumiskuulutusi täis.

Üks põhjus on madal palk. Aga mitte ainus. Ehk aitaks osalt, kui pakkuda üliõpilastele rohkem praktilist õpet. Võib-olla oskavad nad siis paremini otsustada, kas soovivad sel alal töötada. Kes tahavad, saavad tugevama põhja ja siis ehk ei tule tööl ehmatust, et on raske. Ei oska eriti pakkuda, millega lasteaeda tööle meelitada. Mulle siin meeldib ja minu meelitamiseks on kõik tehtud. Olen leidnud elukutse, mis pakub iga päev midagi uut ja põnevat, lastega töötades saab kogeda palju vahetut rõõmu. Pallipõnni lasteaias meeldib mulle aga „Hea alguse” metoodika.

Kas keegi teie õpetajatest võinuks samuti saada aasta õpetajaks, kui tollal oleks valitud?

Jaa, kindlasti. Lasteaiaõpetajaid mäletan vähe, sest olin nii väike. Mu algklassiõpetaja vääriks seda tiitlit. Tema on Astrid Kärt. Ka kõik mu paarilised võiksid olla aasta õpetajad. Kordan, et lasteaiatöö on meeskonnatöö ja mina olen meeskonnainimene. Kui keegi viskab idee õhku, tulevad teised kaasa ja sünnib väga tore asi.

Milline idee viimati õhku visati?

Üritame rühma muretseda kompostri vihmaussidega. Ülejääva toidu anname vihmaussidele töötlemiseks ning kasvatame selles mullas endale maitsetaimi. Kompostril on ka väike aken, nii et lapsed saavad vihmausside toimetamist jälgida.

 Karin Kangur
• Aasta lasteaiaõpetaja Karin Kangur Tallinna Pallipõnni lasteaiast on hooliv, pühendunud ja loov õpetaja, kes töötab erivajadustega lastega.
• Karin osaleb aktiivselt lasteaia õppekava arendamises ning näitleb lasteaia näitetrupis. Karini kasvandikud võtavad agaralt osa joonistusvõistlustest, suurepärase osaluse eest näitusel „Meie Eesti head asjad” tunnustas neid ka president.
• Karini tegevus ei piirdu oma lasteaiaga, ta jagab töökogemusi lasteaiaõpetajatele üle Eesti ning juhendab eripedagoogika tudengite praktikat. Ta viib läbi töötubasid väärtuste õpetamisest probleemilahendusoskuste lihvimiseni. Karini liikumisharjumuste kujundamise materjalid on avaldatud õppevarana.

Meeli Parijõgi


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!