Erakoolid tegid ministeeriumis avaliku pöördumise
Kehtiva erakooliseaduse plaanitava muudatusega, millega valitsus taganeb oma kohustusest osaleda erakoolide tegevuskulude katmises, võetakse turvatunne kõigilt erakoolis õppivatelt lastelt ja nende peredelt ning see toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise, seisab esmaspäeval, 26. oktoobril Tartus haridusministeeriumi saalis tehtud erakoolide esindajate avalikus pöördumises.
„Selleks, et üles ehitada avatud ühiskonda, kus kodanikuinitsiatiiv on toetatud, peab riik tunnustama lapsevanemaid aktiivse algena oma laste haridusvõimaluste loomisel. Vanemate aktiivsus oma laste kasvatamisel tagab ühiskonna jätkusuutlikkuse. Soovime, et nii õigusaktidega kui ressurssidega tagatakse vanemate põhiseaduslik õigus otsustada oma laste hariduse üle. Selle õiguse realiseerimiseks võivad vanemad asutada eraalgatuslike kogukonnakoole ehk senises tähenduses erakoole. Kogukonna moodustavad antud kontekstis inimesed, keda seob ühine väärtussüsteem ning taotlus kasvatada oma lapsi üksteist toetades,” seisab riigikogule ja valitsusele suunatud pöördumises.
Lapsevanemate esindajad leiavad, et eraalgatusliku kogukonnakooli olemasolu annab vanematele võimaluse realiseerida oma põhiseaduslikku õigust otsustada lapse hariduse üle ja kasvatada lapsi vastavalt oma tõekspidamistele. Et eraalgatusliku kogukonnakooli elujõulisus sõltub vanemate usaldusest, mistõttu on need koolid oma kontrollitud keskkonna ja kõrgendatud vastutusega suurepäraseks laboriks uute haridusmudelite ja pedagoogiliste ideede katsetamisel. Ning et eraalgatuslikel kogukonnakoolidel on regionaalpoliitiline tähtsus: vanemate võimalus luua oma lastele kool võib päästa nii mõnegi piirkonna elanikest tühjenemisest. Seega peab eraalgatuslik kogukonnakool olema mõistlikult kättesaadav ka väiksema sissetulekuga perele.
Erakoolide esindajate koosolek HTM-i saalis 26. oktoobril 2015. Fotod: Sirje Pärismaa
Erakoolide esindajad paluvad riigikogu kultuurikomisjonil ja fraktsioonidel ning kõigil asjaomastel seadusemuudatust menetledes arvestada, et eraalgatuslikel kogukonnakoolidel on oluline roll ja potentsiaal Eesti haridusmaastiku mitmekesistamisel, haridusuuenduslike ideede katsetamisel ja vanemate valikuvõimaluste rikastamisel, kuid seadsusemuudatus praegu planeeritud kujul toob kaasa haridusliku kihistumise suurenemise, sest vabadus valida oma lapsele sobiv haridustee jääb kättesaadavaks vaid väikesele jõukamale osale ühiskonnast.
„Täna on erakoolis õppiv laps maksumaksjale kokkuhoid, sest koolihoone ja tugiteenuste kulud kaetakse erakoolis õppemaksust, munitsipaal- ja riigikoolis aga maksumaksja taskust. Avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete järgi maksab 2015. aastal maksumaksjale ühe õpilase õppimine riigigümnaasiumis keskmiselt 360 eurot kuus, munitsipaalkoolis 314 eurot kuus, erakoolis 221 eurot kuus. Lisaks panustavad erakoolides õppivate laste vanemad laste haridusse ka õppemaksuga, mis toob aastas Eesti haridusse ca 8 miljonit eurot lisaraha,” juhivad erakoolide esindajad avalduses tähelepanu faktidele.
„HTM-i kavandatav seadusemuudatus seab eraalgatuslikud koolid sõltuvusse kohalike omavalitsuste meelevallast ja teeb neile sisuliselt võimatuks planeerida tegevust ette pikemalt kui üks valimistsükkel. Samuti paneb seadusemuudatus ebakindlasse olukorda neis õppivad lapsed ning nende pered, sest üle 10%-line õppemaksutõus aastas ei ole kõigile peredele jõukohane,” seisab avalduses.
Erakoolide esindajad tegid pöördumises ettepaneku tagada eraüldhariduskoolide (eraalgatuslike kogukonnakoolide) tegevuskulude katmine seniste põhimõtete järgi kuni koostöös huvigruppidega väljatöötatud rahastamismudeli rakendumiseni; täpsustada vajadusel uue rahastamismudeli väljatöötamisel eraalgatuslike kogukonnakoolide asutamise ja/või rahastamise tingimusi ning vajadusel laiendada avalike ressursside kasutamise järelevalvet.
„Hariduspoliitilised otsused peavad tuginema teaduslikele uuringutele, mõjuanalüüsidele ja pikaajalistele prognoosidele,” leiavad erakoolide esindajad, kes avaldasid oma pöördumises tunnustust justiitsministeeriumile, kes HTM-i eelnõu kooskõlastamata jättis, ning paljudele poliitikutele erinevatest erakondadest, kes on lubanud eraalgatuslike kogukonnakoolide laste ebavõrdsele kohtlemisele vastu seista.
Ministeerium: tõstatub mitu rasket küsimust
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul tõstatab erakoolide soov, et riik võtaks tegevustoetuse maksmise omavalitsustelt üle, mitu rasket küsimust, alustades näiteks sellest, millises ulatuses peab eraharidust automaatselt toetama avaliku teenuse jaoks mõeldud rahast.
„Miks sellisel juhul annaks riik erakoolile poole võrra suuremat toetust kui omavalitsustele, kellel on põhiseaduslik kohustus garanteerida koolikoht kõigile oma lastele? Kuidas suhtuda võimalusse, et erakoolid saavad siis ka eraraha kaasata? Kuidas saab riik toetada koolipinna laiendamist ajal, kui riigi- ja omavalitsuste koolides seda kokku tõmmatakse, et taristusse kuluvat raha panustada rohkem õpetaja palka ja õppe sisusse,“ küsis Laidmets.
Ta tõi näite Soome haridussüsteemist, kus erakoolid saavad riigilt meie mõistes nii haridus- kui ka tegevustoetust. „Head partnerid peavad arvestama, et sellega kaasneb ka keeld võtta õppemaksu. Samuti peab asutamiseks saama loa omavalitsuselt ja eritingimustel ka riigilt. Eestis saab erakool praegu automaatselt avada uksed, kui õppekeskkonna ning personali tingimused on täidetud. Riik ega omavalitsus seda piirata ei saa, kuid erakoolide eelistatava lahenduse järgi peaksid katma väga suure osa kuludest,” rääkis Laidmets
Laidmetsa sõnul alustati riigikohtu otsuse järel erakoolidega läbirääkimisi juba aasta alguses. „Riigikohus ütles selgelt, et omavalitsusi ei saa kohustada erakoolide tegevuskulusid toetama ja ettepanek on muuta see omavalitsustele vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat. Partneritega oleme ühel arusaamal vähemalt selles, et süsteemi tuleb muuta,” selgitas asekantsler
Laidmets rõhutas, et nendele küsimustele – ehk milline on mõistlik ja mitmekesine koolivõrk ja kas siduda erakooli toetamine õppemaksu suurusega – on arukas leida lahendus kohaliku kogukonna tasandil nagu see ka ministeeriumi esitatud eelnõus ette on pandud. Ministeerium kinnitas oma pressiteates, et eraharidus on oluline ning riik jätkab võrdselt haridustoetuse andmist.
Erakoolid soovivad lahendust, mis ei kahjustaks tuhandete õpilaste olukorda
Esmaspäeval, 26. oktoobril kogunes Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saali koosolekule 132 inimest, kes esindasid 48-st Eestis tegutsevast erakoolist 42 kooli. Erakoolide esindajatele teeb muret haridus- ja teadusministeeriumis plaanitav seadusemuudatus, mille jõustumise järel taganeb riik kohustusest maksta läbi omavalitsuste erakoolidele tegevustoetust juba alates 1. septembrist 2016.
Avalikus pöördumises kutsuvad erakoolide esindajad riigikogu ja valitsust üles lükkama erakooliseaduse muutmine edasi, kuni leitakse ühiselt lahendus, mis ei kahjustaks ligi 6000 erakoolis õppiva õpilase olukorda ega tooks kaasa erakoolide sulgemist.
„Seadusemuudatus on tehtud kiirelt ja läbianalüüsimata ega põhine ühelgi pikaajalisel prognoosil. Nii äkiline seadusemuudatus ei taga mõistlikku kohanemisaega ja sellisel kujul muudatus seab ohtu 6000 lapse õppimisvõimaluse ega ole vastuvõetav peredele,” ütles Tallinna reaalkooli hoolekogu liige vandeadvokaat Madis Päts.
„Meie usaldame oma riiki ja selle seaduseid ja teeme otsused teadmisega, et seadused ei muutu üleöö. Seadused ei tohiks olla Eestis nagu tuulelipp, mis lehvib iga hetk erinevas suunas. Otsusega kooli pidama hakata kaasneb suur vastutus ja see eeldab seadusandluse stabiilsust,” kommenteeris Rocca al Mare kooli juhataja Rein Rebane.
„Ka erakool täidab avalikku funktsiooni, milleks on harida lapsi ning seega peaks maksumaksja rahast eraldatud tegevustoetus (kommunaalkulud, vesi, elekter jne) samuti nagu haridustoetus (õpetajate palgaraha jne) käima iga lapsega kaasas, olenemata sellest, millises koolis ta õpib,” lisas kodanikualgatuse Avalikult Haridusest juht Kalev Roosiväli, kelle sõnul tõstatab erakoolide säilimise küsimus laiema haridust puudutava diskussiooni, kas Eesti riik on mitmekesist haridust soosiv või standardiseeriv. „Vanemate valikuvõimaluste rikastamisel on erakoolidel või eraalgatuslikel kogukonnakoolidel täita oluline roll. Tegevustoetuse kadumise järel tõuseb erakoolides õppemaks ning paljud pered on vastu tahtmist sunnitud kooli vahetama, mis on suur trauma nii lapsele kui lapsevanemale.”
HaridusSilma andmetel õppis 2014/2015. aastal eraalgatuslikes kogukonnakoolides 5624 õpilast ja õpetas 849 õpetajat.