Haridusajakiri hoiab ja arendab teadlaste emakeelt

2. okt. 2015 - Kommenteeri artiklit

Üha enam ingliskeelseks muutuvas teadusilmas on meeldiv erand 2013. aasta sügisest ilmuv Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Kaks korda aastas elektrooniliselt väljaantava ajakirja käivitas Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös TLÜ ja Eesti akadeemilise pedagoogika seltsiga. Ajakirja vastutav toimetaja on TÜ haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Krista Uibu.

Kuidas ajakirjal läheb? Kas lugejate seas on ka õpetajaid?

Huvi eesti keeles avaldamise vastu on suurenenud, ainestik mitmekesistunud ja autorite ring laienenud iga aastaga. Rõõm on selle üle, et väga heal tasemel haridusteemalisi artikleid kirjutavad ka teadlased haridusteadustega piirnevatest valdkondadest, nt psühholoogid ja sotsioloogid, majandus- ja ühiskonnateadlased, keele- ja kultuuriteadlased.

Eesti Haridusteaduste Ajakirja loevad kindlasti ka õpetajad ja koolijuhid, kes on huvitatud tõenduspõhisest õpetamisest. Lisaks suuname ise õpetajakoolituse taseme- ja täiendusõppes õppijaid lugema ja analüüsima eestikeelseid haridusartikleid. Minu teada kirjutati sel suvel vähemalt paar teadusartiklit, mille autorite hulgas olid koolis töötavad praktikud. Eesti õpetajate teadustöö oskused vajavad veel arendamist – Šveitsi teadusfondi rahastusel oleme asunud seda koos Äli Leijeniga Tartu ülikoolis tegema.

Ajal, mil teadus on üha rahvus­vahelisem, küsitakse, kas peab üldse teadust eesti keeles tegema. Kui kauaks ajakirja jätkub?

Kui tahame hoida ja arendada omakeelset haridust, peame kandma hoolt ka omakeelse haridusteaduse kestvuse ja teadustulemuste avaldamise eest. Kui haridusteadlased ise ning hariduse korraldajad ja rahastajad seda mõistavad, jätkub eestikeelset haridusajakirja väga pikaks ajaks.

Kuidas on lood ajakirja autorite eesti keelega?

Üks teadusajakirja loomise ajend oli arendada eestikeelset haridusteaduste terminoloogiat ning pakkuda lugejatele kõrgel tasemel empiirilisi uurimusi võimalikult heas eesti keeles. Seetõttu vajavad artiklid peale sisutoimetamise ka tugevat keeletoimetamist. Keeletoimetaja sõnul põlvkondade erinevusi autorite keelekasutuses tunda pole, küll aga ilmnevad erinevused autorite vahel. Nii nagu muudes keelekasutusvaldkondades, annab inglise keele mõju ka siin end tunda, avaldudes peamiselt sõnavaras. Teadusteksti kirjutajad kipuvad keskenduma sisule, mistõttu jääb keelekasutus mõneti tagaplaanile. Hoiduda tuleb kantseliidist, sõnakordustest, pikkadest fraasidest, et tulemus oleks täpne, selge, konkreetne ja neutraalne.

Oma doktoritöös uurisite klassiõpetajate erinevusi sõltuvalt sellest, milliseid õpetamistegevusi nad kasutavad ja kuidas see mõjutab õpilase tulemusi.

Viis aastat tagasi avaldatud doktoritöö oli ehk üks esimesi uurimusi, mis näitas, et Eesti õpetajad väärtustavad kognitiiv-konstruktivistlikust õpikäsitusest lähtuvat tegevust. See tähendab, et õpetajad peavad oluliseks teadmiste konstrueerimist, õpilaste mõtlemise ja arutlusoskuse arendamist. Seevastu tegevust, mis lähtub sotsiaal-konstruktivistlikust õpetamisest ja toetab muuhulgas õpilaste sotsiaalsete oskuste arengut, kasutavad õpetajad kõige vähem. Rääkides õpetajate tegevuse mõjust õpilaste eesti keele tulemustele, selgus, et parimad tulemused olid õpilastel, kelle õpetajad kombineerisid arusaamist ja teadmiste rakendamist faktide meelespidamise ja meenutamist toetavate tehnikatega. Keele struktuur on hierarhiline, see tähendab, et kõrgema taseme teadmiste omandamine eeldab madalama taseme teadmiste kasutamist – seda tuleb õpetajal õpetamistegevuste valikul silmas pidada.

Algklassiõpetajal on suur roll lapse kooliteel. Nagu näitavad testid, ongi meie lapsed faktiteadmistes väga tublid, aga koolirõõmu kipub väheks jääma. Mis aitaks?

Vastus sellele küsimusele sisaldus juba minu doktoritöö järeldustes. Õpetamine, mis lähtub õpilaste vastastikusest ning õpilaste ja õpetaja koosõppimisest ning toetab õpilaste huvi ja algatust, võib suurendada ka laste koolirõõmu.

Olite enne teadusteele siirdumist kooliõpetaja. Kas võikski olla õppejõududele kohustuslik alustada koolist?

Koolis töötamine on muutnud minu töö tulevaste õpetajate ettevalmistamisel veenvaks, usutavaks. Nii mõndagi, mida teistele õpetan, olen ise kogenud, sellest palju õppinud. Olen tõepoolest seda meelt, et õpetajakoolituse õppejõududel võiks olla koolikogemus – kuid see oleks väga soovitatav, mitte õppejõuks saamise tingimus.

Sirje Pärismaa

Kommentaarid

Äli Leijen

TÜ haridusteaduste instituudi juhataja:

Eesti Haridusteaduste Ajakiri loodi kahe ülikooli koostöös Krista Uibu eestvedamisel. Esialgu oli ka mitmeid kõhklejaid, kuid paljuski tänu Krista järjekindlale tööle kogus idee järjest enam toetajaid. Praegu on ajakiri haridusteaduse ja õpetajakoolituse orgaaniline osa. Krista on jätkuvalt ajakirja vastutav toimetaja ja hoolitseb selle kõrgel tasemel järjepidevuse eest. Haridusteaduslikud uurimistööd on kõrge praktilise väärtusega ja seetõttu on ajakirja sihtrühm ka õpetajad-koolijuhid ning kõik teised hariduselu vastu huvi tundvad inimesed.

Maile Timm

doktorant:

Kristaga teen koostööd juba 2011. aastast, kui valisin ta enda seminaritöö juhendajaks, sealt edasi juhendas ta mu magistritööd ja loomulikku rada pidi ka doktoritööd. Sellist juhendajat nagu Krista on raske leida – ta on äärmiselt kohusetundlik, põhjalik, väga nõudlik, inimlik ja arvestav. Krista teeb oma tööd suure südame ja pühendumisega. Olen väga õnnelik, et minu tee on nii suurepärase mentoriga ristunud.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!