Jaapanlased sarnanevad eestlastega

Eestlastele seostub Jaapan eelkõige anime, sushi ja kirsiõitega. Pole ka ime, sest Jaapanis algab kooliaasta aprillis, kui loodus ärkab ja kirsid õitsevad.

Tokyos õppiva Peeter-Paul Hallaste arvates leidub jaapanlastes ja eestlastes mitmeid sarnaseid jooni – eestlastele võib Jaapan meeldida, sest jaapanlase temperament on eestlase omaga väga sarnane.

Millega te Jaapanis tegelete?

Õpin Jaapanis Waseda ülikoolis rahvusvahelise kultuuri ja kommunikatsiooni teaduskonnas. See on väga interdistsiplinaarne teaduskond: sinna kuuluvad väga erinevate valdkondade õppejõud. Minu enda põhiline õppesuund on sotsiolingvistika.

Millises õppeastmes te Jaapanis oma eriala õpite?

Eestis lõpetasin nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe. Siin õpin Jaapani haridusministeeriumi stipendiumi (MEXT) alusel pooleteiseaastases research student’i programmis. Kui läbin sisseastumiseksami, võin ma seda õppeprogrammi pikendada kas teiseks magistriõppeks või siis otse doktoriõppeks.

Kui keeruline on ühel eestlasel Jaapanisse kohta saada?

Kokku on palju programme, mille alusel Jaapanisse õppima tulla. Mina valisin vist ühe keerulisematest.

See stipendium on väga hea, aga selle taotlemiseks tuleb pikalt valmistuda. Sul peab olema valmis uurimisprojekti kava ja Jaapani ülikoolis töötava õppejõu nõusolek sind juhendada. Lisaks tuleb sooritada keeleeksam nii inglise kui ka jaapani keeles ning läbida intervjuu.

Millal te asjaajamist alustasite?

Üle aasta tagasi enne seda, kui siia lendasin. Hästi palju sebimist oli aprillist juunini eelmisel aastal. Lõplik kinnitus tuli jaanuari lõpus.

Millal tekkis huvi nii eksootilise riigi vastu nagu Jaapan?

Suhteliselt varakult, olin siis umbes 15.

Millest see tingitud oli?

Sel ajal näitas ETV palju igasuguseid Jaapani filme. Mulle meeldisid legendaarse režissööri Akira Kurosawa filmid, eriti „Rashomon” ja „Ran”. Sealt tekkis huvi jaapani keele ja kultuuri vastu. Jaapani animatsioonid, eriti komöödia „Ranma 1/2” pani huvituma jaapani elulaadist.

Milliseid huvitavaid vaba aja veetmise võimalusi teie ülikool pakub?

Minu ülikool on kuulus selle poolest, et siin on tudengid väga aktiivsed. Tegeldakse palju spordi ja igasuguste huvialadega. Ülikooli peale peaks olema kokku üle 500 huviringi. Ma ise tulin siia alles septembri alguses, nii et ma ei ole veel ühegagi ametlikult ühinenud, aga kavatsen seda teha.

Olete õppinud ka Eesti ülikoolides. Kas märkate silmatorkavaid erinevusi võrreldes Eestiga, mida võiks teada enne Jaapanisse õppima tulekut?

Ma võtan tunde kahes teaduskonnas. Üks on rahvusvahelise kultuuri ja kommunikatsiooni teaduskond, milles enamikus ainetes toimub õppetöö inglise keeles. Teiseks võtan teiste välistudengitega tunde jaapani keele teaduskonnas. Eesti ja Jaapani õpetamist ma paraku üks ühele võrrelda ei saa, kuna pole veel võtnud jaapanlastele mõeldud tunde jaapani keeles. Küll aga peavad siia tulevad tudengid olema valmis, et algul tuleb tegeleda palju paberimajandusega.

Eesti on tuntud kui e-riik. Kuidas on Jaapanis lood näiteks ainetele registreerimisega? Kas saate seda teha internetis?

Vastavalt teaduskonnale võivad süsteemid ja ainetele registreerimise ajad erineda. Ühes teaduskonnas saan ma end kenasti netis ainetele registreerida, teises tuleb täita ankeet, saada sinna juhendaja allkiri ja siis teaduskonnale üle anda.

Millal algab teie ülikoolis üldiselt õppetöö?

23. september oli esimene õppepäev. Ent sellega algas Jaapani süsteemi järgi õppeaasta teine pool. Kooliaasta algab juba aprillist. See on kooskõlas tõsiasjaga, et siis ärkab loodus ja õitsevad kirsid.

Kas Jaapanis osatakse loodust hinnata?

Absoluutselt. Keskmine inimene hoiab oma keskkonna korras. Lisaks on jaapanlasel läbi aasta terve hulk aastaajale vastavaid harjumusi ja festivale, millest osa võtta.

Tokyo on suurlinn. Kas olete sattunud just seetõttu keerulistesse olukordadesse?

Ei ütleks. Linnas on igal pool supermarketeid ja poode, mis on lahti ööpäev läbi ning kust saab enamiku vajalikku kätte. Lisaks on Tokyo metroosüsteem tõhus. Metrooga saab mugavalt liikuda, kuhu iganes minna on vaja.

Kui heaks hindate oma jaapani keele oskust?

Hakkasin õppima keelt 15-aastaselt, aga jätsin päris kiiresti pooleli. Tartu ülikoolis asusin uuesti aktiivselt asja kallale. Tallinna ülikoolis õppisin magistris Jaapani uuringute erialal ja sel ajal õppisin jaapani keelt põhjalikult. Lisaks töötasin jaapanikeelse giidi ja tõlgina. Võin öelda, et oskan jaapani keeles suhelda küll. Samas on arenguruumi alati.

Kui keegi tahab hakata jaapani keelt õppima, siis milliseid võimalusi te lisaks raamatust õppimisele soovitate?

Nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis on head jaapani keele õpetajad. Lisaks õpetatakse juba päris mitmes keeltekoolis jaapani keelt.

Internetis on palju põnevaid kogukondi, mis võivad anda nõu selle kohta, kuidas on jaapani keelt kõige tõhusam õppida. Jaapani filmide, telesarjade, animatsioonide jm meedia kaudu saab puutuda kokku elavama jaapani keelega kui see, mida keeletundides õpetatakse.

Jaapanis on mitu tähestikku. Millist peate teie kasutama näiteks ainetele registreerumiseks? Kuidas tähestikku valitakse?

Jaapani keeles on kolm tähestikku, millest kaks on silbilised (üks märk tähistab ühte silpi). Katakana tähestikus kirjutatakse põhiliselt võõrsõnu. Need on võetud suures osas inglise keelest. Näiteks sõna televiisor on jaapani keeles terebi Sidesõnad, sõnalõpud jm kirjutatakse hiragana tähestikus. Kolmas tähestik, kanji, on ammu võetud üle Hiinast ja koosneb mitmest tuhandest märgist. Selles tähestikus viitavad paljude märkide kujud nende tähendusele, näiteks märgid päike ja kuu viitavad vastavalt päikse ja kuu kujule. Kusjuures märk, mis tähendab valgust, koosneb päikse ja kuu märgist – mõlemad on ju teada-tuntud valguse allikad.

Süsteem tundub keeruline.

Algul kindlasti. Aga mida kauem õppida, seda rohkem õpid mõistma märkide seaduspärasusi.

Kui hästi teavad jaapanlased Eestit?

Olen praeguseks viibinud Jaapanis alles ca kolm nädalat. Selle aja jooksul olen rääkinud Eestist vist umbes saja jaapanlasega. Umbes pooled ei teadnud, kus Eesti asub. Ülejäänud teadsid, et Eesti on üks Balti riikidest – nad olid seda ajalootunnis õppinud. Mitu inimest olid kuulnud Eestist kui tugevast IT-riigist. Kaks-kolm inimest olid lausa Eestis käinud ja rääkisid oma kogemusest palju head.

Kui mõni eestlane mõtleb, kuhu võiks minna puhkama või õppima, siis millised on Jaapani eelised? Mis võiks Jaapanis eestlast köita?

Jaapani kultuur on unikaalne. Jaapan oli 17. sajandist 19. sajandi keskpaigani enam-vähem täielikus isolatsioonis ülejäänud maailmast. Tänu sellele ja muudele faktoritele on Jaapani kultuur jäänud tänaseni väga unikaalseks. Ma olen elanud aasta ka Hiinas, aga Jaapan on mitmest küljest veelgi ainulaadsem, sest siin avaldub rohkem oma kultuuri, nii traditsioonilist kui ka tänapäevast.

Teiseks võib Jaapan olla eestlastele meeldiv, sest jaapanlase temperament on eestlase omaga väga sarnane. Ma üldistaksin, et nagu klassikaline eestlane, on ka jaapanlane rahuliku temperamendiga, tagasihoidlik ja arvestab enese kehtestamisel teiste arvamusega.

Aga on ka suuri erinevusi. Esiteks on jaapanlased tugeva grupimentaliteediga, samas kui eestlased kipuvad olema pigem individualistid. Teiseks tähistab naeratus või noogutus jaapanlase puhul tihti midagi hoopis muud kui eestlase puhul.