Laps ja teadus
Kui olin alles pisike tüdruk, meeldis mulle koos vanaisaga uurida ajakirja Nauka i Žizn. Venekeelne populaarteaduslik ajakiri oli kehva trükikvaliteediga, natuke häguste piltidega ja võõras keeles. Aga see kõik ei lugenud, uus ja kummaline maailm, mille ukse vanaisa mulle tolle aja kohta hämmastavalt novaatorliku ajakirja abil avas, oli uskumatult põnev.
Lastele meeldib teadus
Nad ehk ei teadvusta seda just sellistes terminites, aga neile meeldib uurida tundmatuid loomi, vaadata tähti, õppida pähe dinosauruste nimesid, tunda hirmujudinaid loodusmuuseumi luukerede ees. Lastele meeldib ka esitada küsimusi, mis on teadagi iga uue avastuse lähtepunktiks. Pole tähtis, kui suured või väikesed on nende esimesed avastused. Võib-olla on see teadasaamine, et ennäe, liiv koosneb hoopis väikestest kividest või et delfiinid oskavad rääkida. Või esimene õnnestunud katse. Või adumine, et maailm ei lõpe kodutänava ega isegi mitte Eestiga.
Sama oluline kui küsimuste esitamine on ka vastamine. Lapse käest võib küsida: „Mis sa arvad, kuidas vihm taevasse saab?” Mis siis, kui tema vastusel pole vähimatki seost tegelikkusega – paljud uued teadussaavutused on alguse saanud heast fantaasialennust.
Laste teadusajakirja Minu Maailm kaheaastane kogemus ja lugejate tagaside on aidanud meil mõista, kuidas lastes teadushuvi suurendada.
Sõbralikke soovitusi
• Silmaringi avardamine olgu võimalikult vabatahtlik. Laps omandab teadmisi palju kergemini, kui talle jääb mulje, et see on tema vaba valik.
• Lastele meeldib kõik, mis on pisut õudne ja hirmutav. Päris paljusid teemasid saab siduda „natuke õudsega”.
• Teadus ei ole ilmeksimatu ega tea kõiki vastuseid. Nagu ka vanemad ja õpetajad. Seda teades on ka lapsel kergem.
• Teadusajakirju ja -raamatuid võib uurida koos lapsega, aga tehke seda võrdselt positsioonilt. Täiskasvanu neutraalne juuresolek on lapsele tähtis.
• Fantaasia arendamiseks sobivad suurepäraselt teemad, mis lasevad kujutlusvõimel vabalt möllata: näiteks tulevik, kosmos, veemaailm, müüdid.
• Väga kasulikud on mängud, mõistatused, katsed – kõik mänguline ja käeline aitab infot paremini salvestada.
• Pakkuge lapsele palju võimalusi – pole mõtet loota, et laps suudab pikalt ühel teemal peatuda või koondada oma tähelepanu vaid ühele teadusharule. Pole ka ju teada, kas teda tulevikus huvitab nanotehnoloogia või saab temast antropoloog.
Lõbusat teadust!
Ethel Lillemägi
ajakirja Minu Maailm peatoimetaja
Uuri, kuidas saada oma koolile kingituseks Minu Maailma poole aasta tellimus: tellimine@minumaailm.eu või info@oska.ee.