Mentorid testisid algajaid koolijuhte kiirkohtingul

9. okt. 2015 - Kommenteeri artiklit

Nii palju innustunud nägusid, kui oli alustavate ja mentorist koolijuhtide esimesel kohtumisel, pole tükil ajal näinud. Kiirkohtingu vormis vestlusel said omavahel tuttavaks 16 menteed ja 15 mentorit.

„Kas saapad suured ei ole?” pommitas sissejuhatuseks Tallinna kunstigümnaasiumi noort direktorit Mari-Liis Sultsi Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink. Sults ei löönud verest välja ja tõestas järgneva nelja minuti jooksul, mis kiirkohtingu formaat vestluseks ette nägi, et on sama sõnakas ja terane kui tema isa Märt Sults.

Välkkõnelusi kuulates kostis alustavate koolijuhtide programmis osalejailt kõige sagedamini fraase: „Olen väga õnnelik! Viin oma unistusi ellu. Koolijuht on väga hea olla.”

Mõni alustaja uuris kogenutelt, kas nad on seni oma tööga rahul, ja kuulis vastuseks sedagi, et vaim peab vastu pidama ka tõsiasjale, et oled juhina üksi.

Menteedest sugugi vähem õhinas polnud kogenud koolijuhid, kellest suve jooksul koolitati mentorid.

„Üliväga põnev on, fantastiline koolitus,” lausus Krabi kooli ja Varstu keskkooli direktor Ale Sprenk. „Treenisime töömeetodeid, mitmesuguste võtete kasutamist. Idee on mitte pakkuda menteele valmis lahendusi, öeldes, mida mina tegin, vaid viia noor juht küsimustega selleni, et ta ise jõuab tõdemuseni.”

Kuna Sprenk juhib kahte kooli ja haridusportaali, oskab ta anda ka nõu, kuidas aega planeerida: „Naudin seda, mida teen, ega tee midagi enam ähmiga ja rääkides, kui kiire on.”

Töine võrgustik

Ka Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser arvas, et koolijuhid on uueks ametiks hästi ette valmistatud.

„Minu lootus on, et menteed on ise suhtlusest huvitatud. Sellest tuleb tore töine võrgustik,” lausus ta. „Mul on staaži omajagu, aga enne polnud ma coaching’u koolitusel käinud. Täiendasin oma pedagoogilist pilti, sain teada, mis vahe on mentorlusel ja coaching’ul. Tahan viimast oskust arendada, püüan mentees tema potentsiaali välja otsida ja sisemist ressurssi käivitada.”

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri rääkis, et tuli programmi ka ise õppima ja loodab, et tema pikast kogemusest on algajale kasu. „Coaching’us antakse inimesele võimalus oma soovides selgusele jõuda ja probleemidele ise lahendusi leida. See meetod töötab,” tõdes Veri. „Coach võib olla ka mujalt valdkonnast. Oma teadmiste pagas võib aga olla ka kahjulik, kui üritame seda peale suruda. Meile õpetati, et kui mentee küsib nõu, jagame seda lahkelt, aga see ei tähenda, et oleksime tema suhtes kogu aeg õpetaja positsioonis. Oluline on, et tekiks usaldusväärne suhe.”

Enamik alustava koolijuhi programmiga ühinejatest on juhiks kerkinud haridussüsteemist. Väätsa põhikooli direktor Margo Sootla tuli haridusse aga sisejulgeoleku tehnoloogia poolelt.

„Ääretult vajalik on võimalus pidada nõu kellegagi, kes on süsteemis kaua olnud. Küsimusi on mul esimeseks kohtumiseks juba rohkem, kui tõenäoliselt käsitleda jõuame,” sõnas ta.

Diplom Fonteselt

Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul annavad mentorid alustajatele nõu oktoobrist kuni järgmise aasta juunini. Igal kuul kohtutakse kolm tundi näost näkku, lisaks tund kirja või telefoni teel suhtlust. Igas kuus on algajatel kaks koolituspäeva ja kodutööd.

„Programmiga on loodud võimalus jagada kogemusi. Alustajad saavad nüüd küsida nõu ühelt konkreetselt inimeselt,” rääkis Mikiver. Mentoreid oli programmi kandideerimas rohkem kui kaks inimest kohale, koolitus algas mais ja päädis nüüd Fontese diplomiga.

Alustavaid koolijuhte kandideeris 25, vastu võeti 16.

„Paar inimest on töötanud juhina aasta, enamik on tööpostil alles esimesi kuid. Ka mujalt sektorist on tulijaid, põnev kooslus seega,” kiitis Mikiver.

Üks grupp pandi veel kokku – koolijuhtide järelkasvuprogrammi raames neile, kes näevad end juhtidena lähiaastail. Tahtjaid oli 95, välja valiti 10 (loe lähemalt lk 7).

„Hea tunne on, et huvi on nii suur,” sõnas Mikiver. „Inimesed tulid visiooniga, sooviga midagi ära teha. Nad on näinud, et haridussüsteem liigub, tahavad olla osa sellest.”

Mikiver lisas, et enne kui HTM hakkab koolijuhte hindama, luuakse toetavad struktuurid. Sellised programmid on esimene samm.

Sirje Pärismaa

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!