Mudilastel on kartul võetud ja pajaroog tulele pandud

30. okt. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Tallinna Lepatriinu lasteaias pakutakse külalisele laste küpsetatud leiba võiga ning suhkrulehega magustatud sidrunmelissiteed. Need taimed kasvatas Naerutriinude rühm Räpina aianduskooli algatatud projektis „1000 sõpra”. Tervislik toitumine ja, nagu selgub, ka mahepõllundus on Lepatriinus au sees. Direktor Tiiu Parbus, õppealajuhataja Kaidi Pugatšev ja lasteaeda toitlustava Mervir OÜ juhataja Merike Sagris räägivad lähemalt.

Mindi parema palga peale

2007. aastal pälvis Lepatriinu lasteaed Tallinna parima toitlustamisega lasteaia tiitli. Tiiu Parbus selgitab, et otsustavaks sai mitu tegurit: köögi väljaehitamine, kahe nädala menüüd, toitlustamise korraldus, toidu hind, rahulolu-uuringud. Plussiks oli ka hinnasoodustus lastevanematele. Kui laps tuli õppeaasta vältel lasteaeda pärast hommikusööki, siis võeti see toidurahast maha. Lõpuks käis komisjon toitusid maitsmas. Sel päeval oli peedihautis lihaga ja riisipuder vahukoorega. Mõlemad olid ühed laste lemmikud.

2008. aastal avaldas lasteaed väikese raamatu laste lemmiktoitudest. Raamatus on head kodused toidud. Näiteks hakklihakaste ja frikadellisupp.

„Mida lihtsam toit, seda paremini lapsed söövad. Liiga paljude koostisosadega söök, nagu näiteks kartulisalat, neile ei meeldi,” kommenteerib Merike Sagris, kes on eelmise aasta septembrist Lepatriinu lasteaeda toitlustava firma juht. Mis põhjustel koostöö Merviriga algas? Tiiu Parbus räägib, et eelmise aasta kevadel läks abitööline, erialalt pagar, tööle pitsabaari ja samal suvel kutsuti Tallinkist tulnud kokk Tallinkisse tagasi külmlauakokaks. Hoolekoguga otsustati, et ainus lahendus on koostöö toitlustusfirmaga. Ka töökuulutust hoiti septembrini üleval, aga sellele ei järgnenud ühtegi pakkumist.

Riigihanke võitis Mervir. Üleminek toitlustusteenusele oli sujuv, sest peakokaks sai lasteaia oma peakokk Elviira, kes oli töötanud Lepatriinus esimesest päevast alates. Muide, ka eelmisel kevadel sai Lepatriinu ettepaneku kandideerida parima toitlustamisega lasteaiaks, kuid seekord „jäeti vahele”.

Kartul ja kohupiim tulevad talust

Merviril läheb lasteaedade toitlustamisega kuues aasta. „Tallinnas oleme vist esimene firma, kes hakkas lasteaedu toitlustama,” arvab Merike Sagris. Praegu on Merviril toita 22 lasteaeda, neist 13 oma köögiga, teised sisseveoga.

Merike Sagris tutvustab oma toitlustuspõhimõtteid: „Võimalikult palju isetehtud toitu. Me ei osta poolfabrikaate, neid ei tahaks ka mina süüa. Toit olgu värske ja tooraine Eestist. Kohupiim on näiteks Nõmmiku talust. Liha on Maksilt ja Mooritsalt ning jahutatud, mitte sügavkülmast, kus kadu oleks pärast sulamist väga suur. Makaronid on tera- või durumjahust, peenleiba pakume kord nädalas, ülejäänud on rukkijahust või sepikud. Valget saia kasutame ainult toidu koostisosana, näiteks saiavormina või röstitud saiakuubikutena mustikakisselli peal, mida lapsed väga armastavad.”

Tiiu Parbus täiendab, et Mervir teeb palju marjakokteile ja toormoose. Marjad tulevad Viciunaist, sest ise metsa marjule minna seadus ei luba: „Siis peaksid olema hoiustamiseks eri ruumid, aga lasteaia köögid seda ei võimalda.”

Kartul tuleb talust juba kooritud kujul, ilma säilitusaineteta. Tomatid-kurgid on samuti Eesti omad. Hilissügisest neid enam menüüs ei leidu. Laual on värske kraam vastavalt kohalikule aastaringile. Praegu porgand, kapsas ja lillkapsas.

Tavaliselt on lasteaedades vitamiinipausid, kuid Lepatriinu lasteaias jäeti see ära, kuna Kristiine linnaosa lasteaia direktoritele esinedes selgitas hambaarst, et ei poolda vitamiinipause, mis tähendab toidukordade vahel näksimist.

Lastele peaks söömisel jääma kolmetunnine vahe. Vita­mii­ni­amp­sud kuuluvad seepärast hommiku- ja õhtusöögi juurde. Lisaks toorsalatitele pakutakse iga päev nii toorest puuvilja kui ka juurvilja. Sügiseti näksitakse Tiiu Parbuse tähelepanekul nagunii õunu ja muid aiasaadusi, mida lapsevanemad kodust toovad. Seda ei keelata.

Süüa teevad juba sõimelapsed

Direktor jutustab, et lasteaias korraldatakse palju kokanduspäevi. Iga rühm võib köögis küpsetamise aja kokku leppida, aga palju asju saab ka rühmaruumis teha.

Õpetaja Kaja keedab Lepatriinu lasteaia õunamoosi.

Õpetaja Kaja keedab Lepatriinu lasteaia õunamoosi.

„Lapsed teevad süüa sõimerühmast alates,” kiidab Tiiu Parbus. „Täna hommikul hakkisid Pisitriinude sõimerühmas lapsed puuviljatoorsalatit. Mahejahust leiba ja tervislikke küpsetisi ning piparkooke on teinud kõik rühmad. Jõulude ajal küpsetame kindlasti, samuti leivanädalal ja südamenädalal, pärast viimast esitavad rühmad lausa aruande, et tehtust jääks ka jälg maha. Tegevusi on nii palju, et ringi käies isegi ei haara kõike.”

Tähtpäevadel valmistatakse maitsevõid, leivakatteid, toorsalateid, sõbrapäeva pannkooke, taimeteesid … Lapsed on teinud tervisele pühendatud perepäevadeks tatrajahust küpsiseid ning ühed populaarsemad küpsetised on kaerajahust käkid. Rühmaruumides tehakse püreesuppe ja smuutisid. Selleks on ostetud mikser ja nuimikser, mida rühmad saavad köögist laenata.

Vähemalt kord kuus tehakse igas rühmas süüa, mõnes tihedaminigi. Lastele see meeldib, nagu ka omatehtud toitu pakkuda. Tähetriinude rühm meisterdas sushit, mida direktorgi maitsta sai. Kui Õnnetriinud küpsetasid erineva sisuga vahvleid, oli direktoril meeldiv ülesanne ära arvata, milline vahvel on tehtud nõukogudeaegsete raudadega ja milline uutega.

Peenar aknalaual, põld traktorirehvis

Kevadel tärkavad rühmade aknalaudadel maitsetaimed, kurgi- ja tomativõrsed. Suvel hoolitsevad Pilvetriinud ja Naerutriinud hoovis oma peenramaa eest. Naerutriinud kasvatasid suvel kartuleid, lehtpeeti ja porgandeid ning läksid leivanädalal omakasvatatud köögiviljadest pajaroaga külla Lilletriinudele, kes kostitasid neid omaküpsetatud leivaga. Ülejäänud lehtpeedid panid Naerutriinud külma. Nendest tehakse isadepäevaks isadele midagi üllatavat.

Pioneeriks hooviaianduses kutsub direktor Pilvetriinude rühma, kes tegeleb aastaid permakultuuriga. Sel meetodil kasvatavad nad suurte traktorirehvide sees kartuleid. Õpetaja Kaja Eskel võitis permakultuuris kartulite kasvatamise eest tänavu „Keskkonnakäpa” konkursil auhinnagi. Praegu on tal juba uued lapsed. Eelmise rühma koolieelikud panid kevadel kartuli maha, nüüd sügisel võtsid kolmeaastased selle üles.

Mis see kartulipüree on?

Enamik lapsevanemaid on tagasiside põhjal toitlustamisega 100 protsenti rahul. Lasteaiatoit erineb kodutoidust Merike Sagrise meelest aga palju. Tema kokana töötanud ema, kes hiljem oli lasteaias õpetaja abi, rääkis, kuidas üks laps ei söönud kartulipüreed, sest ei teadnud, mis see on. „Kodus antakse makarone hakkliha või singiga, mida on kõige lihtsam teha. Siis jääb suur töö lasteaiale, kes peab hakkama õpetama last eri toite sööma,” kommenteerib Merike Sagris.

Tiiu Parbusele tundub, et lapsed söövad kodus poest ostetud topsimagustoite: „Paljud vaatavad lasteaiamagustoitudele võõristavalt. Meie aga pöörame magustoitudele palju tähelepanu. Peakokk Elviira mõtles järjest uusi magustoite välja, mina soovitasin menüüsse näiteks vahukoorega riisipudru.”

Mis on praegu laste lemmiktoidud? „Hakklihakaste, frikadellisupp, jätkuvalt makaronid hakklihaga, singiga või juustuga. Magustoitudest mannavaht, rukkijahuvaht, kohupiimamagustoidud, kisselli söövad ka hea meelega,” loetleb Merike Sagris.

Tiiu Parbus tähendab, et viimasel ajal on hakanud maitsema kama, mida lapsed ei söönud vahepeal üldse. Aga Elviira valmistas ikka kokteili kama ja marjadega ning kamakohupiima. Lapsed harjusid ära. Tähtis on, et nad maitseksid.

Kaidi Pugatšev tutvustab kolme ampsu reeglit: toitu tuleb maitsta kolm ampsu. Edasi vastavalt vanusele iga aasta kohta üks amps. Rühmades mängitakse ka tervisliku toitumisega seotud mänge, näiteks toob tervisehaldjas pärli lapsele, kes on tubli sööja.

Meelitada võib Shrekiga, aga ka vana eestlasega

Kui menüüs oli esimest korda kartulipüree brokoli ja spinatiga, palus Merike Sagris lastele öelda, et see roheline püree on Shreki püree. Lapsed sõid palju parema isuga.

Vanas menüüs sisaldusid ka munahüübed ja -pudrud, mida eriti ei armastatud. Direktor meenutab, et meelitas Marjatriinude rühma poisid niimoodi munaputru sööma, et rääkis, kuidas vanasti läinud eesti mehed metsa tööle ja kõige tugevamaks toiduks olnud neil munapuder ja rukkileib.

Tiiu Parbus: „Vanemad kardavad, et lapsi sunnitakse sööma. Me ei sunni, seda nimetatakse meelitamiseks. Lastele öeldakse, mis toit on ja mida sisaldab. Kogu lasteaia peale on paar lapsevanemat öelnud, et ärge minu last meelitage, aga üldiselt läheb meelitamine hästi.”

Tervisemeeskonna juht, liikumisõpetaja Kertu Mellikov tegi kevadel ettepaneku ka personali seas tervislikku toitumist edendada ja muuta pedagoogilised nõupidamised huvitavamaks nii, et iga kord pakutakse midagi põnevat süüa. Ta ise tegi oma vanaema porgandisalatit ja mahe­jahust tatraküpsiseid. Teisel nõupidamisel oli laual rukkikliidega seemneleib ja basiilikupesto, kolmandal leivakatteks rukkikama kiluga ning magusaks tatrajahust porgandikeeks Kreeka pähklite ja valge šokolaadiga.

„Võib-olla on meil toitlustamine suure tähelepanu all ka sellepärast, et mind huvitab toidutegemine juba teismeliseeast,” tunnistab direktor. „Keskkoolis lõpetasin toiduainete tehnoloogia klassi. Meie lasteaeda ongi kogunenud tervisliku toidu austajad.”

Kaidi Pugatšev jutustab, et saatis oma treenerile ülevaatamiseks lasteaiamenüü. Treener vastas, et Kaidile sobib menüü nii, nagu on. Ainult magustoidu pidi välja jätma.

Tallinna Lepatriinu lasteaed

• Tervist edendav lasteaed aastast 2005.

• Tallinna haridusameti konkursi „Parima toitlustamisega lasteaed” võitja 2007.

• 2010. a sügisel alustati peakoka ettepanekul jõudumööda mahetoitlustamist.

• 2011 veebruaris liituti Tallinna haridusameti mahetoitlustamise projektiga.

• 2012 detsembris võitis peakokk mahetoitlustamise projekti raames korraldatud mahetoidu konkursi.

 

Meeli Parijõgi

Õpetajate Leht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!