Riiki ei kaitse ainult vormikandja

Elva gümnaasiumi õppealajuhataja Anneli Kähr, miks loodi kodanikukaitse õppesuund?

Seitse aastat tagasi avaldasid õpilased soovi riigikaitse valikkursuse järele. Edaspidi tuli seoses uue riikliku õppekava ja õpilaste arvu üldise vähenemisega vaadata ümber kooli õppekava ja mõelda, mis eristaks meid teistest gümnaasiumidest. Koos kohaliku kogukonna ja õpilastega jõudsime otsusele, et see võiks olla kodanikukaitse õppesuund. Sõnastasime ühiselt suuna eesmärgi: mõtestada koos noortega lahti kodanikuks olemine, selgitades, kuidas riigistruktuurid toimivad, millele on üles ehitatud Eesti riigi kaitse ja kuidas saab iga kodanik sellesse panustada. Riiki ei kaitse ainult vormikandja, vaid see on iga elaniku ülesanne.

Õppesuuna programmis on eri õppeainetesse lõimitud palju kodanikukaitse teemasid. Kuidas aineõpetajad kaasa tulid?

Kodanikukaitse lõimimine tavaõppeainetesse oli meil algusest peale eesmärk. Algselt võtsime eesmärgiks, et igal gümnaasiumitasemel õpetaval õpetajal oleks üks suunapõhine ainekursus. Ideed selleks tulid õpetajatelt ajurünnakute käigus, toeks oli ka riigikaitse õpik. Täiendame aja jooksul kursusi. Näiteks „Kirjanduse ja ühiskonna” kursusel käsitletakse inimese väärtussüsteemi ja kodaniku tähenduse muutumist ajaloos. Oluline märksõna suuna väljatöötamisel oli praktilisus, eluga seotus. Palju tehakse õppekäike. Välilaagreid on meil kaks – talvelaager ja kevadine suur välilaager teiste Tartumaa koolidega.

Kiidan õpetajaid väga heade teemade eest. Kui õpilastelt küsime, miks nad selle suuna valisid, vastatakse, et see on huvitav.

Millised õppesuuna arengud teid rõõmustavad?

Kõige rohkem rõõmustan hea koostöö üle õpilaste, õpetajate, väljast tulnud mentorite, juhtkonna ning linnavalitsuse vahel, kes meid majanduslikult toetab. Tänu koostööle pole ka tagasilööke olnud.

Kohusetunnet ja distsipliini kasvatab see õppesuund kindlasti. Ühtegi lektorit „järele kuulata” pole võimalik. Õppesuuna üritustest kirjutab alati keegi õpilastest artikli.

Ka ettevõtlikkuse kasvu on märgata. Maakondliku „Tornist torni” võistluse korraldanud tüdrukud toimetasid iseseisvalt väga kenasti. Tulemus teeb rõõmu.

Milliseid tulevikuplaane kodanikukaitse õppesuunaga peate?

Mõned kursused on veel plaanis. Sel aastal alustas füüsikaõpetaja lõimitud kursust „Füüsikalised ülesanded”, lähtudes eelkõige sellest, mis võiks noori huvitada. Inglise keele õpetaja soovib panustada erialasesse terminoloogiasse. Tulekul on ka küberkaitse kursus ja 12. klassile soovime pakkuda juhtimiskoolitust.

Meeli Parijõgi

—

Kodukohta panustades ei teki küsimust, kas see on kaitsmist väärt

Major Kalle Kõlli, kuidas teist sai ­riigikaitseõpetaja?

Minu praegune amet kaitseväes on kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna planeerimisjaoskonna ülem. Meie maaväe põhikursuse kadetid saavad õpingute lõppedes riigikaitse õpetaja kutse. Kolm aastat tagasi otsisin neile head ning õppeprogrammiga haakuvat praktikavõimalust riigikaitse õpetuse kontekstis ning leidsin, et riigikaitselaager oleks parim lahendus. Samal ajal helistas toonane Elva gümnaasiumi direktor Matti Kangor ning palus toetust kodanikukaitse õppesuuna käivitamisel.

Linna toetus õppesuunale on märkimisväärne. Õppeaine „Kodanik ja ühiskond” kulutab linnapea Eva Kamsi aega vähemalt kaks päeva. Ta annab tundi, tutvustab oma meeskonda, analüüsib meie grupitööd. Usun, et õpilased seda vääriliselt hindavad.

Minu esimesed õpilased on 12. klassis. Kevadel käisime koos õppereisil Brüsselis. NATO peakorteris tutvustasime välisteenistust kui ohvitserikarjääri osa ning palusime tõsta käe neil, kes mõtlevad ohvitseriametile või teenistusele kaitseväes. Enamik tõstis käe. Sellel õppesuunal ja elukutsevalikul on seos küll. Kolme aasta jooksul teeme piltlikult kõik uksed riigisektoris lahti, näitame, mis on nende taga ja milline võiks seal olla õpilase tulevik.

Õppesuuna peamine sihtgrupp on noored, kes näevad oma tulevikku riigistruktuurides?

Sinna me sihime küll. Olgu kaitsevägi, piirivalve, politsei ja päästeamet, vanglateenistused, ka laiem riigisektor. Samuti riigiteadused, poliitika … Kõik noored, kes hoolivad Eesti riigist ja on valmis panustama meie heaollu, on teretulnud. Kõigile peaks see suund midagi andma, hoolimata elukutsevalikust. See on osa teadlikuks kodanikuks kasvamisest.

Milliseid kodanikukaitse teadmisi ja oskusi vajab igapäevaelus igaüks, hoolimata elukutsest?

Iga inimene võiks teada, millel tema igapäevane rahulik elu julgeoleku mõttes püsib. Miks meil on ajateenistuse baasil reservarmee ning miks peame panustama headesse liitlassuhetesse. Vastasel juhul on meie geopoliitilises olukorras väga raske riigina püsida.

„Kodaniku ja ühiskonna” kursusel suunasime noored tegema Elva arenduste teemalist grupitööd, sest kui inimene panustab kodulinna, ei teki tal küsimust, kas see on kaitsmist väärt. Samamoodi on riigi tasandil – kodu on kodu.

Välilaagrid annavad elementaarsed oskused looduse rüpes hakkama saamiseks ning kaarti ja kompassi peavad tundma kõik. Google Maps ei pruugi alati aidata.

Kõigile vajalik esmaabi on meil eraldi kursusena, mida annab Tartu tervishoiu kõrgkool. Riigikaitseõpetuses räägitakse ka gaasidest ja mürkidest, mis on ohutuse mõttes vajalik. Sama käib relvaõppe kohta.

Riigikaitseõpetuse üks suuremaid väljundeid on detailne ülevaade ajateenistuses toimuvast. See võtab noortes võimaliku pinge maha. Minu arvates on ajateenistus tänapäeval väga humaanne, hariv ja mitmekülgne ning peaks olema igale tervele noorele inimesele jõukohane ja huvitav kogemus kogu eluks.

Lähete varsti välismissioonile.

Jah, teenistus jätkub novembris rahuvalvemissiooniga Liibanonis. Peaksin mais tagasi olema. Seniks jään õpilastele võlgu vetelpäästekursuse jätku, lubasin nendega proovida lahing­ujumist, riiete ja varustusega vees hakkama saamist. Aga asendaja on mul leitud.

Meeli Parijõgi

—

Gümnasistid pidasid Elvas maakondlikku maastikuvõistlust

Paadisõit Arbi järvel kuulus maastikuvõistlusel osalejate lemmikülesannete hulka. Foto: erakogu

11. septembril korraldasid Elva gümnaasiumi 11. klassi kodanikukaitse õppesuuna õpilased Karolin Illus ja Anna Perk praktilise uurimistöö raames gümnasistide maastikuvõistluse „Tornist torni”, juhendajaks riigikaitseõpetaja major Kalle Kõlli.

Enne kooliaasta lõppu tegime juhendajaga põhjaliku maastikuluure ning saime suvevaheajaks ülesandeid, mille kallal pead murda. Meie eesmärk oli korraldada meeldejääv ja huvitavate ülesannetega võistlus mitme kooli gümnasistidele, tutvustada Elvat ning panna alus meie kooli uuele traditsioonile.

Osales seitse võistkonda – meie gümnaasiumist neli, lisaks külalised Valga gümnaasiumist, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist ja Võru gümnaasiumist.

Lähe anti Vitipalu vaatetorni juurest. Kümnekilomeetrisel rajal pidi läbima üheksa kontrollpunkti, igaühes tuli täita mõni tähelepanelikkust, täpsust, nutikust, füüsilist vastupidavust, meeskonnatööd ja koolitarkust nõudev ülesanne. Nagu maastikuvõistlusele kohane, lõppes mõõduvõtmine suurt pingutust nõudva spurdiga suusahüppetorni. Raja trahvipunktideta läbimiseks oli aega 90 minutit, mida napilt suutis vaid üks võistkond.

Võitis Elva gümnaasiumi 11. klass, teise koha teenis Võru gümnaasium ning kolmas koht läks Valka. Kõige huvitavamateks ülesanneteks pidasid võistlejad jahilaskmist ning paadisõitu Arbi järvel.

Täname klassikaaslasi kodanikukaitse õppesuunast, kes korraldasid tegevust kontrollpunktides, Andres Kõivat jahilaskmise eest ning Vahur Mürki paadisõidu julgestamise eest, Elva gümnaasiumit ja kaitseressursside ametit toredate auhindade eest ning kaitseväe ühendatud õppeasutusi.

Karolin Illus

Elva gümnaasiumi 11. klassi õpilane

—

Kodanikukaitse õppesuund

Kodanikukaitse õppesuund alustas Elva gümnaasiumis 2013. aastal. Suuna eesmärk on koolitada laia silmaringi, hea eneseväljenduse ja igakülgse ettevalmistusega kodanikke, kes on lisaks põhiainetele omandanud põhjalikud teadmised Eesti riigistruktuuride toimimise kohta.

Õppesuuna programm jaguneb tinglikult kolmeks.
1) Gümnaasiumi tavaõppeained, kuhu on lõimitud õppesuunale omased teemad ja ülesanded.
Näiteks:
• Kehalises kasvatuses – džuudo ja enesekaitse, võimalik on läbida ka vanglateenistuse enesekaitse valikkursus.
• Geograafias – topograafia ja geoinformaatika. Oma missioonipiirkondi tutvustavad ohvitserid kaitseväest ja päästeametist.
• Kirjanduses – kursusel „Kirjandus ja ühiskond” mõtestatakse kirjanduse ja ühiskonna suhteid.
• Bioloogias – kursusel „Toksikoloogia ja mürgid” uuritakse kodus kasutatavate kemikaalide ning toidus leiduvate e-ainete mõju inimorganismile.
• Näiteid õppeainete lõimimisest lisandub pidevalt.

2) Kodanikukaitse õppesuuna ained, mille valik põhineb riigikaitse laial käsitlusel.
• Õppeaines „Kodanik ja ühiskond” mõtestatakse riigi ja kodaniku rolle ja vastutust. Räägitakse sise-, välis-, julgeoleku- ja eelarvepoliitikast. Antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse ülesannetest ning tehakse grupitöö kodulinna arenduste teemal, mida esitletakse Elva volikogus.
• Riigikaitseõpetust on tavapärase kahe kursuse asemel poole rohkem. Peale teoreetilise osa sisaldab kursus iseseisvaid uurimistöid ning talvist ja kevadist välilaagrit.
• Suhtlemispsühholoogia eesmärk on toetada tervikliku, iseseisva ja teisi arvestava kodaniku kujunemist.
• Kevadsemestril algab vetelpäästekursus, mille läbinutel on õigus töötada vetelpäästjana.
• Esmaabikursuse järel saavad õpilased tõendi autokooli esitamiseks.
• Juhtimiskursuse eesmärk on analüüsida juhi rolli ja vastutust ning hinnata enda juhivõimeid erinevates situatsioonides.
• Sisekaitse- ja päästestruktuuride kursus annab ülevaate politsei, piirivalve ja päästeameti struktuuridest, ülesannetest, koolidest ja karjäärivõimalustest.
• Järgmisel aastal on plaanis küberkaitse ja militaartehnoloogia kursused.
Tänu kaitseministeeriumi ja Elva linnavalitsuse toele mahub programmi hulgaliselt õppekäike ja külastusi kaitseväe väeosadesse, kõrgemasse sõjakooli ja sisekaitseakadeemiasse ning õppereis Brüsselisse.

3) Uurimus või praktiline töö kodanikukaitse teemal.

Allikas: Kalle Kõlli