TALLINNA POLÜTEHNIKUM 100: Nõudlikkuse kasv ei välista paindlikkust

30. okt. 2015 - Kommenteeri artiklit

Tallinna polütehnikum alustab kõige kõrgema, viienda taseme õppega.

Polütehnikumi sajanda aastapäeva puhul arutati kooli juhtkonna vestlusringis, mis tänast polütehnikumi kõige paremini iseloomustab. Peamiselt tõsteti esile plaani alustada viienda taseme õppekavadega, teiseks toodi positiivsena välja õppijatele senisest paindlikumate õppimisvõimaluste loomist, kolmandana väga head koostööd ettevõtetega, neljandaks kooli rahvusvahelist haaret. Kokkuvõtteks öeldi, et nõudlikkus on tublisti suurenenud, kuid paindlikkust on samuti varasemast rohkem.

Jõukohasemad õppetsüklid

Suurema paindlikkuse piltliku näite tõi IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja Andres Ojalill. Kui varem kestis täiskasvanud õppija elektroonikakursus kaks aastat, siis nüüd läbivad õppijad selle asemel neli lühikest kursust, mille pikkus algab kolmest kuust. Iga lühikese kursuse läbimise järel saab õppija rahvusvahelise IPC-sertifikaadi ja sellele vastava Eesti kutsetunnistuse. Pärast kutsetunnistuse saamist võib õppija tööle minna, et mõne kuu pärast tagasi tulla ja järgmine kursus läbida, kuid võib ka vahet sisse jätmata kohe järgmisele õppetsüklile minna. Ojalill selgitab, et õppijatele see süsteem meeldib, sest õppe-eesmärgid pole enam kaugel ja ähmased. Mõnikümmend õppijat on niimoodi sammhaaval õppides edasi liikunud ja sellel õppeaastal saab esimestel kogu kaheaastane tsükkel läbi.

Meediaosakonna juhataja Marko Levin lisab, et tema osakonnas on samuti kuus kuud kestvad lühiõppekavad, millele oodatakse ennekõike täiskasvanud õppijaid. 1,5–2 aastat kestvatel õppekavadel õppijad – näiteks tulevased veebiarendajad – käivad valdavalt tööl. Neile vastu tulles on kooli tunniplaan korraldatud nii, et seal on vabu päevi töölkäimiseks.

Viies tase kui lakmuspaber

Tallinna polütehnikumil on kõikides õppekavarühmades akrediteering kuueks aastaks ja teatavasti annab see eelduse õpetada ka kõige kõrgemal, viiendal õppetasemel. Direktor Kalle Sammal selgitab, et viies tase on natukene kõrgem kui klassikaline kutseharidus, mida saab igast kutsekoolist, ja see tase on käesoleval ajal polütehnikumil prioriteet.

Mõndagi on selles osas juba tehtud. Energeetika ja automaatika osakonna juhataja Natalja Tšurkina märgib, et nemad hakkavad viienda taseme õppekavadel õpetama juba talvel – töökogemust omavaid elektrikuid. Valmis on nii sisetööde kui ka jaotusvõrgu elektriku viienda taseme õppekavad. Eelmisel aastal valmisid meedia osakonnas trükkali ja trükiettevalmistaja viienda taseme kutse­standarditele tuginevad õppekavad. Elektroonika ja IT-erialal töötatakse viienda õppetaseme süsteemi välja. Polütehnikumi eesmärk on rakendada viienda taseme õpet kõigis erialaosakondades ja õppekavarühmades.

„Viies tase on meie kooli lakmuspaber ja seda eelkõige lapsevanemale,” ütleb Marko Levin, sest põhikoolilõpetaja ise ei oska veel õppetasemetele tähelepanu osutada. Aga lapsevanemale on viies tase väga informatiivne.

Andres Ojalill lisab, et paralleelselt käib töö kõigi neljanda taseme õppekavadega, mis muudeti eelmisel sügisel väljundipõhisteks. Nende esimesel kasutusaastal selgus, nagu ikka, et paberil planeerides ei osatud kõike ette näha ning üht-teist on vaja täpsustada ja parandada.

Riiulisse enam ei õpetata

Suureks saavutuseks pidas vestlusring väga head koostööd ettevõtetega. Kui viis-kuus aastat tagasi õpetati õpilasi välja n-ö üleüldse, siis nüüd konkreetsete ettevõtete jaoks. Marko Levin ütleb, et kool ei tooda lõpetajaid enam n-ö riiulisse, vaid juba spetsialiseeritult. Kutsestandardid ja õppekavad koostatakse koos ettevõtetega ja tänu sellele õpitakse täpselt seda, mida ettevõtted ootavad. Nii saavad kooli lõpetajad kohe tööle ja palk on üldiselt hea.

Natalja Tšurkina märgib, et energeetikaosakonnal algas väga hea koostöö ABB ja Harju Elektriga aastatel 2006–2008, kui lisaks tasemeõppele rakendati ka esimest õpipoisiprogrammi. 2013/2014. õppeaastal töötati koostöös samade ettevõtete ja kutsekojaga välja elektriseadmete koostaja neljanda taseme kutsestandard ja õppekava, mis rakendus eelmisel õppeaastal. Kevadel lõpetas esimene lend ja nii õppijad kui ka ettevõtted on koostööga väga rahul.

Õppedirektor Helen Pärk toonitab, et koostöö ABB-ga on polütehnikumil kõvasti parem kui Eestis tavaliselt. Üks põhjus võib olla asjaolu, et ABB-s on tööl üle 70 polütehnikumi vilistlase. ABB on teinud ekskursioone polütehnikumi väliskülalistele, võtnud praktikale nii polütehnikumi enda kui ka vahetusõpilasi isegi Prantsusmaalt.

Natalja Tšurkina lisab, et sama vastutulelik on olnud Iru soojuselektrijaam. Ta on käinud seal kümneid kordi õpilastega õppekäigul ja alati on neile kõigest väga huvitavalt räägitud, õpilastele näitamiseks on seadmeid tööle pandud, demonstreeritud kogu protsessi prügilast kuni elektrini.

Marko Levin toob koostöö näiteks kliendipraktika, kus õpilastega täidetakse reaalset tellimust. Näiteks Georg Otsa nim muusikakool tellis endale koolikalendri. Meedia osakonna fotograafia õpilased pildistasid, pakkusid välja eri variante ja selle põhjal tehtigi kalender valmis. Juba paar aastat on täidetud autoettevõtete liidu, SA Archimedese, Kutsekoja, Innove jt tellimusi. Fotograafid, trükiettevalmistajad, trükkalid, trükiste järeltöötlejad jt ei õpi nii oma eriala n-ö kuivalt, vaid teevadki kõike päriselt.

Stipendiumid innustavad

Arendusdirektor Ain Saaret lisab, et ABB-s ei käi praktikal ainult polütehnikumi õpilased, vaid on käinud ka õpetajad, isegi ABB välismaal asuvates ettevõtetes. Lisaks on põhikooli järel õppima tulnutel võimalik kandideerida ABB stipendiumile ning pärast lõpetamist jääda sinna tööle. Stipendiume maksab polütehnikumi parimatele õpilastele lisaks ABB-le ka AS Hansab.

Stipendiumi saab siiski suhteliselt väike osa õpilastest, umbes üks seitsmest kandideerinust. Kuid kandideerimine ise annab samuti kasuliku kogemuse. Noored õpivad CV-d kirjutama, oma stipendiumisoovi julgelt ja veenvalt põhjendama jne. Praegu peab polütehnikum süvendatud koostöö ja stipendiumiprogrammi üle läbirääkimisi veel kahe ettevõttega.

Rahvusvaheline haare

Tallinna polütehnikum on maailmas väga tuntud Ameerika ettevõtte IPC Balti regiooni koolituskeskus. Andres Ojalill märgib, et lähimad IPC koolituskeskused on Poolas, Taanis ja Rootsis, kuid soomlased, lätlased ja leedulased käivad ennast IPC osas täiendamas polütehnikumis. Koolitus on väga populaarne, kohalikele õppijatele on kõik nädalad juba ette kinni pandud. Polütehnikum hoiab viit maailmas enam levinud standardit ja selle üle ollakse uhked, ehkki nii suur vastutus tähendab ka korralikku pingutust.

Teine suur projekt on INTERREG-i programm, milles töötatakse koostöös teiste Läänemere riikidega välja IT-turvalisuse viienda taseme kutsestandardit ja õppekava. Baltic Computer Systems on selle töö juures üks polütehnikumi häid partnereid, kuid kaasatakse kõiki Eesti küberturvalisuse spetsialiste.

Polütehnikum on alustanud juba kolmandat arengukoostöö programmi Gruusiaga. Sealne partner on 300 õpilasega IT-kolledž, kus õpitakse enam-vähem samu asju mis polütehnikumis ja selle kooliga on kujunenud välja sõbrasuhe. „Meil on tekkinud kahe kooli ühine pere,” ütleb Helen Pärk. Lisaks on polütehnikumil ­Erasmus+-iga kaks projekti käsil. Õpilased käivad selle raames praktikal Soomest Türgini.

Ain Saaret märgib, et polütehnikumis käib ühe aasta jooksul välispraktikal või osaleb välisprojektides sadakond õpilast. See on väga suur arv. Lisaks ekskursioonid teiste maade koolidesse ja ettevõtetesse, külalisõpetajate kutsumine Tallinna jm. See kõik avardab õpilaste maailmapilti ja arusaamu.

Marko Levin lisab, et meediaosakond korraldab tänavu juba viiendat aastat kutsevõistlust „Trükis”, mis on olnud viimastel aastatel samuti rahvusvaheline. Selle võistluse käigus on kujundatud ajakirja Inseneeria esikaas, Balbiino jäätise ümbrispaber jpm. Jäätiselettides torkab „Trükise” logo jäätise paberil nii õpilastele kui ka õpetajatele tänaseni rõõmsalt silma.

Õhinapõhine õpe

Polütehnikumi õpetajad on uhked oma kooli huvitegevuse üle, mida nad nimetavad õhinapõhiseks õppeks. Energeetika ja automaatika osakonna noored on juba viis aastat edukalt osalenud nii „Robotexil” kui ka Vv õru tsõõril. Ammustest aegadest on kuulsust kogunud polütehnikumi raadioamatöörid. Nende võidetud ülemaailmsed karikad ei mahu enam ühte kappi ära. Lisaks on koolis programmeerimis- ja ajalooklubi, kammerkoor, võrkpallivõistkond, jõusaalis käib seltskond spordihuvilisi.

Õhinaga lüüakse kaas ka „Noore meistri” kutsevõistluse korraldamisel. Elektroonika, IT, elektri ja graafilise disaini võistlusalade tehnilised lahendused, samuti fotograafia ja robootika töötoad valmistab seal ette polütehnikum.

Raivo Juurak

Kui kõik oleks teie teha …

Vestlusringis osalesid Helen Pärk, Marko Levin, Kalle Sammal, Natalja Tšurkina, Andres Ojalill, Ain Saaret. Fotod: Raivo Juurak

Vestlusringis osalesid Helen Pärk, Marko Levin, Kalle Sammal, Natalja Tšurkina, Andres Ojalill, Ain Saaret. Fotod: Raivo Juurak

Õpetajate Leht küsis polütehnikumi õpetajatelt, mida nad Eesti kutsehariduses ette võtaksid, kui kõik oleks nende võimuses. Järgnevalt mõned ideed, mis esile kerkisid.

Marko Levin: Kutsekooliõpilastel võiks juba õppimise ajal olla oma väi­ke­ett­evõtted, et pärast lõpetamist poleks ettevõtlus neile võõras. Polü­teh­ni­kumis astutakse selles suunas esimesi samme.

Kalle Sammal: Väga tähtis on arendada kutsekoolides välja viienda taseme õpe ja õpetada välja hästi ettevalmistatud tehnikud.

Ain Saaret: Riigigümnaasiumide võrk tuleb kiiresti välja ehitada. Praegu on suuremates kutsehariduskeskustes õppijaid vähemalt pool tuhat, samal ajal on meil hulgaliselt üldhariduskoole, mille gümnaasiumiosas õpib vaid paarkümmend õpilast. Sellest hoolimata tahavad ka nende gümnaasiumide õpetajad head palka.

Helen Pärk: Tuleb teha senisest rohkem koostööd lapsevanematega. 16-aastane ei ole veel täiskasvanu, ta vajab õpingute ajal vanemate toetust.

Natalja Tšurkina: Kutsekoolide õppekavasid tuleb ühtlustada. Praegu erinevad need vahel nii palju, et teises koolis sedasama eriala õppinud noor ei saa polütehnikumi tulles sama koha pealt jätkata, vaid peab alustama uuesti algusest.

Andres Ojalill: Kutse­kooli­õpe­tajale tuleks maksta oma eri­ala keskmist palka. Näiteks IT-­vald­konna töötaja teenib oma ettevõttes praegu mitu korda rohkem kui IT-õpetaja koolis ja see teeb kutsekoolil heade IT-õpetajate leidmise väga raskeks.

Keemiat filmikunsti kaudu

Õpetaja Katrin Kivisikk

Õpetaja Katrin Kivisikk

Õpetaja Katrin Kivisikk töötab polütehnikumis viiendat aastat. Talle kutsekooliõpilased meeldivad, sest nad teavad, mis neid huvitab ja kuhu nad tahavad välja jõuda. Ta õpetab keemiat, bioloogiat, geograafiat ja tüdrukutele kehalist kasvatust.

Katrin Kivisikk õpetab elulähedaselt. Näiteks keemiatunnis analüüsib ta kartulikrõpsu ja jäätise koostisaineid, et õpilased saaksid teada, mida nad tegelikult söövad. Lähtub erialast, mida õpilased õpivad. Trükieriala õpilastele räägib ta põhjalikult värvidest, lakkidest, paberi koostisest. Elektri ja elektroonika erialade õppijatega keskendub seevastu rohkem metallidele, millega nende alade õpilased oma edaspidises töös kokku puutuvad.

Keemia on muutunud koolis nii populaarseks, et kui meediaosakonna õpilased pidid filmi tegema, võtsid nad filmi sisuks keemia. Teemad lahendati huumorivõtmes. Näiteks element naatrium jooksis mööda parki ringi kiiresti nagu naatriumitükk veepinnal. Teises filmis mängisid õpilased omavahelises suhtluses keemilisi elemente – osa vestluspartneritega ägedalt reageerides, teistega neutraalselt. Kolmandas filmis selgitati väävli omadusi vandenõuteooriaid appi võttes. „Selliste üllatuste pärast ongi tore õpetaja olla!” ütleb Katrin Kivisikk.

Ta on toonud Tallinna polütehnikumi teaduslaboreid ja teadusbussi. Tema algatusel ilmub koolis keemialeht, kus õpilased kirjutavad põnevaid lugusid keemiast, näiteks, kuidas mingi element on avastatud, mida uut on keemiateaduses, aga sealt ei puudu ka keemiateemalised anekdoodid. Hiljuti korraldas Katrin Kivisikk kõigi kutsekoolide õpilastele mõeldud teaduspäeva, mille programmis oli põnevaid füüsika- ja bioloogiakatseid. Paralleelselt õpilastele suunatud tegevusega toimus koolitusprogramm õpetajatele teemal „Mõtle, mida tarbid”.

Helen Pärk ütleb, et selliseid särasilmseid noori õpetajaid on Tallinna polütehnikumis palju, kusjuures paljud neist on oma kooli vilistlased.

Sada aastat tehnikaharidust Tallinnas

Vene-Balti laevatehase haldushoone Koplis, kust tulevane tehnikaülikool tulevase polütehnikumi n-ö välja puksis.

Vene-Balti laevatehase haldushoone Koplis, kust tulevane tehnikaülikool tulevase polütehnikumi n-ö välja puksis.

Tallinna polütehnikumi kirev elutee ulatub otsapidi aastatesse 1914–1915. Mis tähendab, et suure sõja varjus leiti siinmail aega ja tahtmist mõelda kõige tõsisemalt tehnikahariduse edendamisele.

9. novembril (ukj) 1914 võttis Tallinna linnavalitsus vastu lõpliku otsuse (linnapeaks oli siis Jaan Poska) Tallinna poeglaste kommertskooli kui polütehnikumi eelkäija avamiseks. Õppetöö algas sügisel 1915 Kevade tänaval Westholmi eraprogümnaasiumi ruumides allüürnikuna. Seega on Tallinna polütehnikumi algusdaatum kombineeritult 9. november 1915 (kooli avamise otsuse kuupäev ja õppetöö alguse aasta).

Aegade algusest

Läinud sajandi algaastatel nõudis tööstuse areng üha tungivamalt tehnikahariduse edendamist. 1911. aastal tõsteti keskastme tehnikakooli avamise küsimus Tallinnas üles juba kui väga pakiliselt lahendamist vajav probleem (Tallinna Teataja, 18.10.1911). Linna koolivalitsus otsustas rajada keskpolütehnikumi, selle nn Saksa tüüpi tehnikaõppeasutuse lõpetanud võinuksid edasi minna kõrgkooli. Kooli avamine aga takerdus. 1914. aasta märtsis käis Tallinnas kaubandus- ja tööstusministeeriumi õppeasutuste üleminspektor Malinov, kes teatas „eraviisiliselt”, et lähemal ajal võib oodata luba oma õppeasutuse avamiseks. Juttu polnud aga enam polütehnikumist, vaid poeglaste kommertskoolist, mille asutamiseks olevat valitsuselt lihtsam luba saada ja millest võivat tulevikus välja areneda polütehnikum (Päevaleht, 04.03.1914).

Kaks Tallinna tehnikumi

1919. aastal oli linna koolivalitsus seisukohal, et Vabadussõja ajal valitsenud majanduskaose tõttu puuduvad piisavad võimalused kuluka tehnikakooli väljaarendamiseks. Üldhariduskooli oli odavam ülal pidada ja nii otsustati muuta kommertsgümnaasium 11-aastaseks täielikuks keskkooliks. Kuna Estonia kõrval tegutses juba üks linna reaalkool, nimetati uus kool Tallinna linna 2. reaalkooliks. Pahaseid õpilasi rahustati teatega, et 2. reaalkool pole mitte mingi ummikõppeasutus, vaid igati arvestatav ülikooliks ettevalmistav keskkool. Direktori asetäitjaks määrati Nikolai Neuhaus (Enn Nurmiste).

1920. aastal muudeti Eesti tehnika seltsi kõrgemad tehnilised kursused (kus õpiti masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, ehitust, hüdrotehnikat, arhitektuuri) avalikuks õppeasutuseks, mis jätkas tööd Tallinna tehnikumi nime all. Majandus aga nõudis ka uut tüüpi juhti – tehnikut, nagu neid koolitati Skandinaavia maades. 1928. võttiski riigikogu vastu Tallinna tehnikumi seaduse, mille alusel riigitehnikagümnaasium (direktor Enn Nurmiste) muudeti 1929 Tallinna tehnikumiks – ülesandega valmistada ette inseneriabilisi, tehnikuid ja maamõõtjaid, kes võivad ka iseseisvalt tegutseda ja juhatada töid ulatuses, mille määrab kutseseadus. Eeskujuks võeti Rootsi ja teiste Põhjamaade õppekavad.

Samal ajal tehnikuid koolitava Tallinna tehnikumi rajamise otsusega määrati 1920. a põhikirja alusel insenere koolitav kõrgem õppeasutus Tallinna tehnikum järkjärgulisele likvideerimisele, et selle asemel avada Tartu ülikoolis tehnikateaduskond. Seega töötas Tallinnas ühel ajal kaks Tallinna tehnikumi – samanimelised, kuid eri ülesannetega, mis tekitas palju arusaamatusi.

Oma maja, oma nimi

Eeldused kooli normaalseks väljaarendamiseks tekkisid 1931. aastal, kui saadi endise Vene-Balti laeva­tehase haldushoone Koplis ametlikuks omanikuks. Maja oli armetus seisukorras, tuli eemaldada aastate jooksul kogunenud praht ja ajutised vaheseinad ning küttekolded, taastada põrandad. Remonditöid tehti innukalt, sest silme ees terendas helge tulevik.

Kuigi Kopli hoone ainuvaldaja oli Tallinna tehnikum, kolis sinna ka likvideeritav Tallinna tehnikum. 25.06.1936 kinnitas riigivanem dekreediga Tallinna tehnikainstituudi seaduse, instituut alustas õppetööd 15. septembril. Tallinna tehnikumist sai oma just remonditud majas üleöö kaasüüriline ja algas tema väljatõrjumine. 1939 koliti õppekabinetid, laboratooriumid ja raamatukogu Liivalaia tänavale lammutamisele määratud vanadekodusse.

Kui nurin tehnikumi vintsutamise üle jõudis juba riigikokku, lubas riigivanem uue hoone ehitada. 11.11.1939 pani haridusminister prof Paul Kogermann Pärnu mnt ja Liivalaia t nurgale püstitatava koolimaja (arhitekt A. Kotli) nurgakivi. Maja pidi valmima 1941. a sügisel. Hoone saadigi katuse alla ja Saksa sõjaväevõimud võtsid selle kohe kasutusele kasarmuna.

1945. aasta suvel sai kool n-ö tagasi osa ruumidest, Balti laevastiku väeosad lahkusid peahoonest. Samal aastal sunniti direktoriametist lahkuma Enn Nurmiste. Suuremad ümberkorraldused toimusid 1956. aastal, kui tehnikum läks rahvamajandusnõukogu alluvusse. Kool sai taas uue, seekord juba tänaseni kestnud nime – Tallinna polütehnikum.

Õppeaastal 1962–1963 oli tehnikumis kirjas koguni 2637 õpilast, rohkem kui kunagi varem. Õppetöö toimus kolmes vahetuses hommikul kella kaheksast õhtul kella üheteistkümneni.

Areng stabiliseerub

2004 liideti polütehnikumiga sidekool, 2005–2011 renoveeriti EL-i abil esmalt ühiselamu B-õppehooneks ja seejärel varustati peahoone, töökojad ja laborid nüüdisaegsete õppeseadmetega.

Tallinna polütehnikum on jäänud muutuvatest aegadest ja pöörduvatest poliitikatuultest hoolimata iseendaks – ja Eesti tehnikahariduse n-ö eesliinile.

Karl Kello

Allikad

K. Sammal. Tallinna Polütehnikum 1915–2001. Tallinn, 2001.

E. Jaanimets, M. Palu, K. Sammal. Tallinna Polütehnikum 80. Tallinn, 1995.

E. Jaanimets. Tallinna Polütehnikumi kolmveerand sajandit. Tallinn, 1990.

E. Jaanimets. Tööpunalipu ordeniga Tallinna Polütehnikumi varasemast ajaloost 1915–1944. Tallinn, 1986.

Üks kool, kümme nime

Tallinna polütehnikumil on läbi aegade olnud vähemalt kümme nime:

  1. Tallinna Poeglaste Kommertskool (1915);
  2. Linna Reaalkool (1918);
  3. Tallinna Linna 2. Reaalkool (1919);
  4. Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasium (1923);
  5. Riigi Tehnikagümnaasium (1925);
  6. Tallinna Tehnikum (1929);
  7. Tallinna 1. Tööstustehnikum (1944);
  8. Tallinna Elektromehaanika Tehnikum (1945);
  9. Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikum (1952) ja
  10. alates aastast 1956 Tallinna Polütehnikum

– viimast on ta väärikalt kandnud juba ligi kuuskümmend aastat. Ka asukohti on koolil olnud üksjagu ning direktoreidki kokku 17 – neist kõige kauem, pea 26 aastat juhtis kooli tehnikumi rajaja Enn Nurmiste. Vilistlasi on praeguseks üle 15 000. Kõiki neid TPT ligi 70 eriala ja õppesuunda ühendab märksõna „tehnika”.

Tallinna polütehnikum arvudes

• Õpilasi on 1200.

• Neist 70% õpib statsionaarses, 30% mittestatsionaarses õppes.

• 65% õpib eesti ja 35% vene keeles.

• 65% on põhi- ja keskkoolijärgseid õppijaid, 35% täiskasvanuid.

• Poisse on 90% ja tüdrukuid 10%.

• Põhikoolijärgsed õpilased õpivad 3–3,5 aastat ja saavad kutsekeskhariduse.

• Keskharidusega õpilased õpivad 3 kuud kuni 2 aastat.

TPT lahtiste uste nädal

Juubelinädalal (2.–6. novembrini) on Tallinna polütehnikumis lahtiste uste nädal. Eriti oodatakse külla vilistlasi ja endisi õpetajaid. Uksed avatud kell 13–18, parkida saab kooli staadionile kella 12.30–18.30. Teemapäevad algavad iga päev kl 13. On avatud loengud, suhtlusringid, kohtumised vilistlaste ja endiste õpetajatega, lisaks koolisisesed kutsevõistlused. Esmaspäevast neljapäevani kl 14 koolimajas giidiga ekskursioon.

Esmaspäev, 02.11: kooli ajaloo päev

Kella 13–18 lahtiste uste päev vilistlastele ja endistele õpetajatele; kl 15 astuvad teemakohaste ettekannetega üles vilistlased: majandusdoktor, TTÜ emeriitprofessor Väino Rajangu, ja majandusdoktor, Euroakadeemia emeriitprofessor Bruno Saul; kl 16–18 kohvilaud.

Teisipäev, 03.11: energeetika ja automaatika päev

Kell 9 algavad energeetika ja automaatika erialaosakonna õpilaste kutsevõistlused; kl 13–18 lahtiste uste päev vilistlastele ja endistele õpetajatele; kl 15 astub teemakohase ettekandega üles Eesti arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Lembit Vali; kl 16 teemakohane ettekanne TTÜ energeetikateaduskonna dekaanilt professor Arvi Hamburgilt; kl 17–18 avatud uksed.

Kolmapäev, 04.11: IT-, telekommunikatsiooni ja elektroonika päev

Kell 9 algavad elektroonikute kutsevõistlused; kl 10 IT-spetsialisti kutsevõistlused (TPT IT-spetsialist 2015; Linux ja Windows); kl 13–18 lahtiste uste päev vilistlastele ja endistele õpetajatele; kl 15–17 teemakohased ettekanded: Reijo Sirila ja Mait Poska; kl 17–18 avatud uksed.

Neljapäev, 05.11: meedia, trüki­tehnoloogia ja fotograafia päev

Kell 9 algavad meedia erialade kutsevõistlused: fotograafia, veebi­disain, trükk ja trükiettevalmistus; kl 13–18 lahtiste uste päev vilistlastele ja endistele õpetajatele; kl 13 avatud uksed; kl 15 astub teemakohase ettekandega üles ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa; kl 16 teemakohane ettekanne AS Multiprint tegevjuhilt Koit Variksoolt; kl 17–18 avatud uksed.

Reede, 06.11: kutsevõistluste võitjate ja väliskülaliste päev

Kell 11 kutsevõistluste võitjate au­tasustamine; kl 13 korvpallivõistlused; kl 14 seminar „Head kohtumised välisprojektidest”; kl 13–18 avatud uksed.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!