Tartu koolirahvas laskis hariduspeo oma südamesse

„Ka Tartus võiks olla üks Viljandi folgi sarnane festival,” arutles enam kui aasta tagasi Tartu linnavalitsuse haridusosakonna jurist Kairit Peekman, kui kolleegidele Tartu haridusfestivali mõtte välja käis. Hingemineva kogukonnakoolide ühiskontserdiga Pauluse kirikus pandigi 22. oktoobri õhtul Tartu hariduspeole – festival on ju pidulik ülevaatus! – võimas punkt.

Kuigi 20.–22. oktoobrini toimunud Eesti esimene haridusfestival ei toonud Tartusse pärimusmuusika festivaliga sarnaselt tuhandeid külastajaid, oli kolme täispäeva kava sama tihe. Põhiprogrammis pakuti ligi paarikümnes sarjas õpetajaile, koolijuhtidele, lapsevanematele ja noortele üle 130 loengu, töötoa ja koolituse Tartu eri paikades. Toimusid väitlused ja pakuti meelelahutust.

Mahukaim sari koondas Tartu pedagoogide parimaid kogemusi. Oma teadmisi-kogemusi jagas töötubades üle poolesaja õpetaja. Näiteks Aleksander Puškini koolis said külla tulnud teha sotsiomeetrilisi harjutusi ja harjutada rühmatöövõtteid lõimitud keele- ja aineõppes kasutamiseks. Kogemusõpe tekitas veerandsajapealises auditooriumis hasarti ja elevust.

„Loodetavasti said õpetajad kasu ja kasutavad meetodeid edaspidi oma igapäevatöös,” sõnas õppealajuhataja Tatjana Kodas. „Me ei teadnud ette, kui palju rahvast tuleb, ja olime valmis sellekski, et rahvas tuleb rühmadesse jagada. Kuid tuli just paras arv ja saime rahulikult tööd teha.”

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis said silmaringi laiendada peaaegu kõigi ainete õpetajad. Õpitoad olid põhjalikult ette valmistatud. Eesti keele õpetaja Anneli Heinmaa juhendas telerist tuttavat miljonimängu, mida ta kasutab vahelduseks tavalisele õppetööle. Aitäh minu võistkonnakaaslasele Urve Parveotsale, kes mängleva kergusega renessansiteemalistes küsimustes orienteerus!

Anneli Jõgioja loova mõtlemise õpituba kulunuks eesti keele õpetajate kõrval ära kõigile, kes kunagi tundnud hirmu valge paberi ees. Katsetada sai õpilaste peal äraproovitud lihtsaid võtteid kirjutamishirmust vabanemiseks ja mõtlemisnaudinguni jõudmiseks.

„Mulle meeldib festivali idee, kõige rikastavam ongi alati kuulata, mis teised teevad,” sõnas Jõgioja.

„Kuigi külastajad ei uputanud meie maja üle, on õpetajail nüüd kogemus, kuidas töötuba teha, ja kõige tähtsam – nad mõtisklesid, mida teistele pakkuda. Olin väga üllatunud, et tosin õpetajat tuli algatusega kaasa,” rääkis direktor Merike Kaste. „Õpilastele suunatud üritustest võeti osa kõige vähem, koolivaheaeg on püha ja puutumatu. Vanemaid tuli siiski sadakond.”

Avatud ruum meelitas

Tõeline rahvaste liikumine oli Hansa koolis, kus oli mitu tõmbenumbrit – avatud õpperuum ja sama teemat lahkavad Islandi ülikooli lektorid.

Eksperimentaalse avatud õpperuumi lõi nõukogude ajal ehitatud koolimaja ühte tiiba Tartu linnavalitsus projekti „TULUKE” („Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis”) raames, et saada enne koolihoonete renoveerimist nüüdisaegse õpikeskkonna kogemus. Tartu linnavalitsuse algatatud projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Muide, sellesama „TULUKE-se” raames leidis aset ka Tartu haridusfestival.

Anna Kristin Sigurdadottir Islandi ülikoolist tutvustas Hansa kooli avatud õpperuumis koolihoonete ja klassiruumide kavandamise trende oma kodumaal.

„Tore, et Islandi lektorid tulid avatud õpperuumidest just meie avatud ruumi rääkima,” kiitis Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu. „Kuulajad oli innustunud ja inspireeritud, nähes, et midagi sellist on võimalik vanadesse õppehoonetesse teha. Islandlased olid ise ka meie ruumidest vaimustunud. Nad leidsid, et meil on kasutatud väga häid materjale ja mõni asi on paremgi kui neil.”

Karolin-Salul ja tema kolleegidel tuli kolme päeva jooksul võõrustada üle kolmesaja inimese – haridusfestivali mõte levitada häid kogemusi leidis kinnitust. Hansa kooli kogemus levis teistesse piirkondadesse ja uudistajad said innustust. Omavalitsustöötajad lubasid tulla tagasi koos koolirahvaga mõõtu võtma. Seni oli kõik see ju ebamäärane, nähtud fotodelt või teleripildist.

Uudistajate seas oli Tartu erakooli direktor Urmo Uiboleht, kelle hinnangul olid islandlaste loengud väga inspireerivad. Kuigi erakool ei plaani kohe seinu maha võtta, sai direktor mõtteainet.

„Selline festival on väga mõistlik – levitab teadmisi. Kuulsin hommikul õpetajate toas kolleege rääkimas üritustest, kus nad olid käinud. Kui järgmisel aastal kutsub linn ka meid osalema, lööme kampa,” sõnas Uiboleht.

Vääna-Jõesuu kooli direktor Eddi Tomband tuli Tartusse eeskätt kooliarenduse uudiseid kuulma. Lisaks avatud ruumile vaatas ta teisigi töötube ning käis ööklubis festivali peol.

„Kolleegidega suhelda suurt ei jõudnud, muusika oli kõva ja programm huvitavate tegevustega väga tihe. Õpetajad peavad olema loovad ja valmis igaks olukorraks,” lausus Tomband. „Festival on väga hea idee. Milleks kükitada vaheajal koolis, kui võib kuulata tarku inimesi.”

Ka Merivälja kooli õppealajuhataja Maiu Plumer püüdis kolmest festivalipäevast võtta maksimumi. Ta tuli eeskätt avatud õpperuumi vaatama. Merivälja koolgi on astunud esimese sammu selles suunas.

„Tunneme, et erinevalt õpilastest ei oska õpetajad seda kasutada. Kogemused kuluvad ära,” märkis Plumer. Ta kuulas ka Einar Rulli loengut John Hattie uuringutest ja tõenduspõhisest õpetamisest ning kavatseb seda teemat oma kooli õpetajatele tutvustada.

Mõtteainet suuremaks lõiminguks teises ja kolmandas kooliastmes sai Plumer Kivilinna kooli projektinädalate tutvustuselt.

„Sattusin ka Irene Käosaare arutelule, kuidas kooli hinnata, ja sain seal kaasa rääkida,” lisas Plumer. „Festival on hea võimalus koolivaheajal silmaringi laiendada. Igaüks saab vastavalt oma huvidele teha valiku. Väga tublid on tartlased! Ka Tallinn võiks midagi taolist korraldada.”

Projekti „TULUKE” raames on erivajadustega lapsi õpetavad koolid puutunud kokku eri sekkumisvõimalustega. Festivalil said ka teiste koolide õpetajad üht-teist omal nahal katsetada. Kui Õpetajate Leht Herbert Masingu kooli jõudis, oli paarkümmend õpetajat Airin Demiri ja Martin Kallavuse käe all Verge metoodika lihtsamaid võtteid proovimas ja nii mõnigi sai selja prügiseks.

Valikut igale maitsele

„Mu eelmises klassis oli üks agressiivne poiss. Mõtlesin, et pean teadma, kuidas reageerida nii, et kõik jääksid terveks,” rääkis Tartu Kesklinna kooli õpetaja Tiina Karri.

„Vaheajal on hea käia koolitustel, siis oled puhanud ja võtad paremini vastu. Valikut oli festivalil igale maitsele.”

Ka Karri kolleeg Ave Tõnissaar tuli koolitusele, sest tema klassis on kolm väga äkilist last, kes võivad minna kaklema ja olla teistele ohtlikud.

„Mida teha, et mitte pealt vaadata ja et keegi endale liiga ei teeks? Sain siit juba nippe. Meile näidati põhivõtteid, nendegagi saab hakkama,” ütles Tõnissaar.

Teda huvitasid festivalil HEV-laste õpetamise teemad ning ta käis Angela Jakobsoni loengul viha regulatsioonist. „Ruum oli puupüsti täis! Haridusfestival oli väga huvitav, leidsin valikust endale koolitusi,” sõnas Tõnissaar.

Sotsiomeetrilised harjutused Puškini kooli töötoas algasid osalejate reastamisega eri parameetrite järgi.

„Festival on pidu. Tundsin, kuidas see haaras mind kaasa nii oma koolis külalisi vastu võttes kui ka teiste juures käies. Õpetajad lasid peo oma südamesse,” oli Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser rahul.

Eriti rõõmustas ta selle üle, et kool leidis uued sõbrad Põlvamaalt Tilsi põhikoolist, kust tuldi festivalile ja Annelinna gümnaasiumi külla täies koosseisus – alates direktorist ning lõpetades koka ja koristajaga. „Leidsime kooli, kuhu saata oma lapsi lõimuma,” mainis Asser.

Annelinna gümnaasium taaselustas haridusfestivali raames vene laulude festivali, mille aastate eest algatas Forseliuse gümnaasium. Asser on tänulik Tartu neljale koolile, kes mõttega lühikese ettevalmistusajaga kaasa tulid. Sõprade kogukond sai tänu sellele selgemaks.

„Sain festivali ettevalmistuste käigus aimu, et meil on koolis tugev tuumik, kes suudab mobiliseerida kolleege. Aeg-ajalt pead saama tagasi­sidet, milleks kollektiiv võimeline on,” tõdes Asser. „Saime ka seminaride ettevalmistamise kogemuse järgmiseks festivaliks, nüüd teame, et sihtgruppi tuleb täpselt reklaamida.”

Festivali korraldustoimkonna juhi Kairit Peekmani sõnul paistis silma, et kõik olid hea tulemuse nimel pingutanud.

„Kõik töötubade-loengute korraldajad olid hästi valmistunud. Külastajaiks olid motiveeritud inimesed, kes tulid vabatahtlikult ja rääkisid kaasa. Nad muretsevad oma professionaalse arengu pärast,” sõnas Peekman.

Korraldajad analüüsivad kogemusi, et õppida neist järgmiseks festivaliks. Mõte õppida kogukonnana väärib panustamist. Kool ei saa areneda ainult iseenda sees, tuleb teha koostööd linna ja laiemalgi tasandil. „Arenenuma ühiskonna suunas liikudes on sidusus väga oluline. Koolid tulid kokku ja andsid oma panuse, see ongi sidusus,” rääkis Peekman. „Programm oli tihe. Öeldi, et isegi liiga hea, inimesed ei suutnud valida. Aga kui ta oleks lahjem olnud, mis mulje oleksime siis esimese festivaliga jätnud?”

Õppida sai festivalil kolmel tasandil: klass, kool ja süsteem. Popu­laarseimad olid klassi tasandi koolitused. Imestada pole midagi – õpetaja saab neid teadmisi kasutada igapäevatöös. Samas peab ta teadma ka seda, mida oodatakse kooli tasandil ja mis toimub süsteemis.

„Peame hoolitsema selle eest, et õpetajad ei kobaks pimeduses, vaid teaksid, mis nende ümber sünnib,” sõnas Peekman.

Sirje Pärismaa

Õpetajate Leht