Riiklikule üliõpilaste teadustööde konkursile laekus tähtajaks 566 teadustööd kõigist Eesti suurematest ja olulisematest ülikoolidest. Tegu on rekordilise osavõtuga, eelmisel aastal esitati konkursile 511 tööd.

Eesti teadusagentuuri teatel esitati kõige rohkem, 258 tööd ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio- ja keskkonnateadus 85 ning terviseuuringud 41 tööga. Töid esitati 34 Eesti ülikoolist ning 18 välisülikoolist.

„Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem motiveerib noori teadus- ja arendusvaldkonnas tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,” tõdes teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk, et aasta aastalt suurenev tööde arv näitab selliste konkursside vajadust.

Konkursi preemiafond on ligi 62 000 eurot, mis jaguneb kolme taseme (rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ning doktoriõpe) ning nelja valdkonna vahel. Lisaks antakse välja kaks 3600 eurro suurust valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Konkursi töid hindab 16-liikmeline konkursikomisjon, mis koosneb tunnustatud teadlastest ning teadusagentuuri ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajast. Komisjon koguneb esimesele koosolekule kolmapäeval, 21. oktoobril.

Konkursi tulemused avalikustatakse 17. detsembril, mil ministeeriumi saalis antakse parimatele üle preemiad.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pika traditsiooniga üritus, mida korraldatakse alates 1991. aastast. Konkurssi korraldab teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.