Varajane märkamine kui lapse arengu võti

Võru Kreutzwaldi koolis toimus 23. septembril varajase märkamise seminar, millel esinenud praktikud rõhutasid laste vajaduste õigeaegse märkamise ja sekkumise olulisust hilisemate käitumisprobleemide ennetamiseks või leevendamiseks. Ühiselt nenditi, et parima tulemuse tagab kodu, haridusasutuse ja nõustaja koostöö.

Varajase märkamise seminarile olid oodatud kõik, kes valutavad südant laste erivajaduse õigeaegse märkamise pärast ning soovivad toetada lapse arengut tema vajadustest lähtuvalt. Kohale tuli lapsevanemaid, lasteaedade ja koolide õpetajaid, tugispetsialiste, üliõpilasi, sotsiaal- ning haridusametnikke, meditsiini- ja noorsootöötajaid. Kokku võttis Võrumaa Rajaleidja keskuse, Võru maavalitsuse ja Võrumaa vanemluse ümarlaua koostööna korraldatud seminarist osa 123 inimest nii Võrumaalt kui ka teistest maakondadest.

Lektorid on kõik töötavad praktikud ning esindavad läbilõiget lastega kokku puutuvatest asutustest – lasteaiast, koolist ja nõustamiskeskusest. Hariduse tugiteenuste keskuse logopeedi ja Tartu ülikooli lektori Ülle Kuusiku ettekanne keskendus väikelaste toetamise vajalikkusele ning tõi välja põhjused, miks on juba imiku- ja väikelapseeas oluline märgata ja kiiresti sekkuda. Näiteks on uuritud sügavalt enneaegseid lapsi. Kui nad hakkasid saama teraapiat koheselt, oli 60% neist kolmandaks eluaastaks tervenenud.

Arengulised erivajadused võivad olla põhjustatud mitmesugustest teguritest, näiteks looteea kahjustused, sügav enneaegsus, sünnitrauma, väikelapseeas põetud haigused ja traumad, aga ka sotsiaalsed vajakajäämised. Üks selline tegur võib olla vanemate liiga vähene tegelemine lapsega, suhtlemine ja koostegemine lapsega. Samuti märkis Kuusik, et meie riigis puudub ainukesena Läänemere-äärsetest maadest varajase märkamise keskus ega toimu ka süsteemset lastevanemate koolitamist. Kõik see võib ühiskonnale kalliks maksma minna, sest varajase märkamise tähtsus seisneb ka teiseste probleemide, nagu näiteks käitumisprobleemid ja õpiraskused, ennetamises või leevendamises.

Võru Sõlekese lasteaia eripedagoogi-nõustaja Kadri Rebase praktiline ettekanne andis motiveeriva tõuke näitamaks, et kui väga tahta, saab lasteaiast ideaalne koht, kus lapsi märgatakse ning koostöö lapsevanematega on sujuv ning lapse vajadustest lähtuv. Sõlekeses viiakse lasteaiateed alustava lapse vanematega läbi perevestlus, mille käigus selgitatakse välja lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed. Korrapäraselt hinnatakse laste arengut, kõne ja keele arendamiseks tehakse keeleharjutusi. Käitumisprobleemidega laste toetamiseks rakendatakse käitumistaastuskava, mänguteraapiat ning nõustatakse lapsevanemaid. Lapse arengu toetamiseks on olulised tugivõrgustik ja koostöö lapsevanemaga.

Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus tõi elulisi näiteid õpilaste toetamisest nende koolis. Kooliealise lapse probleemid on üldjoontes sügavamad ja tihti alguse saanud just õigeaegse tähelepanuta jätmisest. Süvenenud on õpi- ja käitumisraskused. Enamik sellistest õpilastest vajab individuaalset lähenemist ning nii koolipersonali kui ka kodu järjepidevat ja pühendunud panust.

Tänapäeva lapsed on teistsugused, kui olid tänased täiskasvanud omal ajal, muutunud on rollid ja suhted. Kallavus rõhutas, et suhte looja, hoidja, arendaja ja vastutaja koolis saab olla ainult õpetaja. Kui õpetajalt seda initsiatiivi ei tule, ei saa oodata ka head koostööd lapse toetamiseks. Tänases koolis ei arendata ainult õpilast. Ka õpetaja peab end arendama ja vajadusel muutma õpetamismeetodeid, otsima ja katsetama uusi võimalusi, et toetada last tema arengu- ja haridusteel.

Võrumaa Rajaleidja keskuse psühholoog Tea Ausin ja logopeed Sirli Pikk rääkisid tähelepanekutest maakondlikus nõustamiskeskuses. Väga tähtis on luua lapse perekonnaga usalduslik suhe, mis sugugi alati ei tule kergelt, mille loomine nõuab kaua aega ning mida on peaaegu võimatu taastada, kui see kord purunenud on. Varajane märkamine ilma sekkumiseta ei aita last. Me võime märgata, kuid kui puuduvad spetsialistid, kes lapsega tööle hakkavad ja vanemaid nõustavad, on laps jäänud ikkagi abita. Samuti ei aita, kui käiakse nõustaja juures, kuid jäetakse soovitused rakendamata.

Märkamine on oluline igal eluetapil, sest abivajaduse rahuldamata jätmine võib tuua kaasa haridusliku erivajaduse. Siin võib näiteks tuua vanemate lahutuse, laste sagedase üksioleku, piirideta kasvatuse jne.

Seminari esinejad rõhutasid ühiselt, et süsteemse ja igakülgse abi saame tagada spetsialistide koostöös. Lapse võimeid ja vajadusi märkavad tavaliselt kõige paremini lähedased – inimesed, kes lapsega enim aega koos veedavad. Mõnikord lapsevanem ei oska või ei soovi näha sümptomeid, mis viitavad järeltulija eakohasest erinevale arengule. Taolises olukorras peaksid sellele tähelepanu juhtima lasteaiaõpetajad, perearstid või ka peretuttavad. Mida varem lapse probleeme märgatakse, seda kiiremini ja paremini saab tema arengut ja toimetulekut toetada.

Mereli Mändmets

Võrumaa Rajaleidja keskuse juht