Kogukonnakoolis on kodu lõhn

6. nov. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Erinevalt laialt levinud arvamusest, justkui õpiksid erakoolides vaid varakate vanemate lapsed, on suurema osa erakoolide pidaja hoopis MTÜ. Vanemad on palju andnud oma laste ja kogukonna heaks ning küsivad, miks riik ei mõista nende panust kogu Eesti tervemasse elukeskkonda.

Päike juba ammu loojund, õu pimedana näib. Ja uus valgus taevas, laulavad Peedu kooli lapsed. „Kuidas me jätkame? Teeme natuke nalja ka,” sõnab õpetaja Tõnis Mägi ja kirjutab tahvlile järgmised read: „Juba on aimata koitu.”

45 minutiga on üheskoos sündinud laul. Laste fraasid saavad meistri käe all lihvi.

„Täna tegin kooliõpetaja debüüdi,” muheleb Mägi ja lubab koolile ka hümni teha, kui lastelt tulevad sõnad.

„On väga oluline, et meil on oma koolimaja. Väikseid koolimaju peab hoidma,” ütleb Mägi ja asutab end koduteele.
Muusika teemapäev jätkub kandlemängu õppides ja pille meisterdades. Teisigi Peedu elanikke on tulnud lastele oma oskusi jagama.

„Tõnis Mägi käis ka meie kooli avamispeol esinemas. Ta on meie suur toetaja,” räägib lapsevanem Liina Luure, MTÜ Peedu Kooli Selts juhatuse liige. Luure oligi üks Peedule algkooli taasloomise eestvedajaid. Ikka oma laste pärast, et nad ei peaks kaugele sõitma. Peagi jõuab kooli pere kolmas laps.

Peedu kooli sünnilugu on sarnane teiste maal loodud erakoolide omaga: lastepõuas kool liideti Elva gümnaasiumiga. Aga piirkond on ajaga muutunud ja looduskaunisse paika on taas kolinud noori peresid, kes otsivad oma lastele õppimisvõimalust kodu lähedal. Samal ajal otsis Tartu erakool (TERA) endale maal partnerkooli, kus linnalapsed saaksid õues õppida ja omandada praktilisi oskusi. „Kui head mõtted välja käid, siis nad leiavad üksteist üles,” lausub TERA direktor Urmo Uiboleht.

Maja on kogukonna – lapsevanemate – oma, selle rajas MTÜ Peedu Kooli Selts. Õppetööd korraldab TERA, rentides seltsilt ruume. „Samasugust mudelit peakski maapiirkondades kasutama, et väiksed koolid suudaksid toimetada ja nende ülalpidamine poleks kogukonnale tapvalt kulukas,” nendib Uiboleht. Luure sõnul tõestas selts maja ehitusega, et kõik on võimalik. Aga mitte kerge, protsess osutus keerulisemaks, kui võis arvata.

Maikuus avatud hoone kannab ühendnimetust kooli- ja kogukonnamaja. Tegevus käibki hommikust õhtuni, tuled säravad ka koolivaheaegadel. Sinna pole asja sugugi ainult lastel ja vanematel, vaid teistelgi peedulastel. Tegutsevad raamatu- ja filmiklubi, tehakse joogatrenni, peetakse tähtpäevi. Maja suurt saali kasutab lasteaed.

Õpe seotud päriseluga

„Üritame kaasata kohalikku kogukonda ja lapsevanemaid ning õpetada hästi eluliselt,” räägib Luure. „Meile sobib TERA-st tulnud lähenemine: teemad on seotud omavahel, õppimine ühendatud päriseluga, õuesõpe.”

Üks õpetaja on Luure õde Anna-Liisa Peterson. Mõlemad õed on ise kunagi Peedu algkoolis käinud ja teadsid täpselt, millist kooli tahavad. Praegu on õpilasi 26. Üks käib isegi Otepäält. Ütles, et ei taha mujale minna.

Riigi kavatsus lõpetada omavalitsuste kaudu erakoolidele tegevustoetuse maksmine tekitab Peedu lapsevanemais suurt ärevust ja hämmeldust. „Oleme siin nii palju teinud ning oma laste ja kogukonna jaoks andnud,” tõdeb Luure. „Peedu elukeskkonnale annab kogukonnamaja palju juurde. Koolita ei oleks see sama. Mulle tundub, et riik ei taha aru saada: me tegutseme ka riigi heaks – et kogu Eesti elukeskkond oleks parem. Kui juhtub, et me ei saa enam kooli pidada, jääb maja pooltühjaks.”

Urmo Uiboleht loodab, et Tartu jätkab oma erakoolide toetamist, aga pole teada, millises mahus. „Peedu kogukond on ehitanud uue maja, teades, et rahastusmudel toimib, ja meie oleme teinud selle põhjal kalkulatsioonid. Musta stsenaariumi korral on Peedu kooli osa kõige murettekitavam. Tartu suures koolis saame kokku tõmmata ainetunde, kitsendada valikuvõimalusi, suurendada õpirühmi,” loetleb Uiboleht.

Õppetasud on Peedul niigi miinimumini viidud, vanemad maksavad poole vähem kui linnas. Arvestatud on, et lapsevanemate võimalused erinevad, aga ka kogukonna panust kooli arendamisse. Vanemad teevad vabatahtlikku tööd, annavad huvitunde, aitavad üritusi korraldada.

„Maja ehitamisega on lapsevanemad siia kõvasti panustanud, see oli läbimõeldud otsus,” ütleb Uiboleht. Selts on suutnud elu sisse puhuda ka ettevõtlusele – majas tegutseb elektroonikafirma ja juuksur.

Urmo Uiboleht osales eelmisel nädalal Tartus erakoolide koosolekul, mis oli ajendatud erakooliseaduse muudatuse eelnõust, mis võtaks omavalitsustelt kohustuse katta erakoolide tegevuskulusid. Koosolek saatis riigikogule ja valitsusele pöördumise, milles rõhutati teadusuuringute ja mõjuanalüüside vajalikkust enne otsuste langetamist.

„Praegu on ainus märksõna raha,” nendib Uiboleht. „Haridussüsteemi tuleb reformida. Eestis on tühje koolimaju, aga muredes pole süüdi erakoolid. Erakoolide roll on anda kodanikualgatusele hoogu ja vanematele valikuvabadust.”

Ülle Särg, kes on koos tütarde Liina Luure ja Anna-Liisa Petersoniga olnud Peedu kooli taassünni juures, peab seda tõeliseks unistuste kooliks. Tal on hea meel, et tema lapselapsed saavad sellises kohas õppida. Teisipäeviti küpsetab Liina Luure koolimajas leiba. Lapsed on ninapidi juures, majas levib mõnus lõhn. „Majja tulija tunneb kohe, et siin pole tavaline kooli-, vaid tõeline kodulõhn,” sõnab Uiboleht.

Pikakannu äratusamps

Kolm aastat tagasi, kui Võrumaa Lasva vald otsustas Pikakannu kooli sulgeda, haaras tarmukas grupp lapsevanemaid ohjad ja lõi Eesti esimese kogukonnakoolina pärimuskultuuri kallakuga erakooli. Kool on senini elus, kuigi kohalik omavalitsus „õnnistas” toona kooli pidavat MTÜ-d, makstes seadusega ette nähtud tegevuskulust vaid poole.

Aktiivne kogukond on tegevust üha laiendanud. Pikakannu pärimuskultuuri keskuse all pakutakse alg-, põhi- ja huviharidust, toitlustus- ja majutusteenust, koolitusi. Keskuse köögis valmib hommikune äratusamps – Pikakannu kooli 29 last saavad lisaks lõunale ja kodueelsele suupistele ka hommikusööki. Loomeinimestel on võimalik tulla Pikakannu ateljeesse inspiratsiooni ammutama.

2013. aasta kevadel koguti Tallinna Jaani kirikus heategevuskontserdiga „Päästame Pikakannu kooli” raha kogukonnakooli toetuseks. 35-eurone õppemaks polnud toona ja pole ka praegu kõigile jõukohane – oma osa on tasutud küttepuid ja talvevarusid tuues. Mis saab siis, kui kool peaks suletama?

„Paljudes erakoolides, kus lapsed õpivad, on mitme omavalitsuse lapsi,” lausub ühingu Pikakannu Kooli Areng juhatuse liige Ave Tamra. „Kui nad on erakooli sulgemise järel sunnitud naabervalda munitsipaalkooli minema, tuleb omavalitsusel, kes enne ei tahtnud võtta kohustust, hakata naaberomavalitsusele maksma.”

Me ei suuda rohkem!

Pärnu vabakoolis õpib praegu 132 last. Kodanikualgatusel loodud kogukonnakool tegutseb 19. aastat ja kuulub vanematele, kelle lapsed seal õpivad. Idee on pärit Taanist, kus esimesed sarnased kogukonnakoolid loodi juba 1832. aastal.

Taanis õpib üle 10% põhikoolilastest erakoolides (vabakoolides) ja erakoolid on kõik need aastad olnud koolivõrgu arvestatav osa,” lausub Pärnu vabakooli seltsi juhatuse esinaine Kauni Sillat.

Õppemaks pere esimesele lapsele on aastas 539 eurot, teine laps saab 25% ja kolmas 50% soodustust ning neljas õpib tasuta. Selline kord on tehtud, kuna pered ei suuda juba kolme koolis käiva lapse puhul sellist summat tasuda.

Õppemaksu hoitakse madalal niimoodi, et kõik pered teevad aastas kokkulepitud arvu töötunde kooli heaks. Emad-isad teevad ehitus-, elektri-, toru- ja õmblustöid. Eelarvele lisa teenitakse linnas suurüritusi korraldades.

„Seadusemuudatuse jõustumisel on Pärnu linnavalitsus lubanud meid toetada,” sõnab Sillat. „Kui toetus mingil põhjusel kaob, oleme väga raskes olukorras, kuna meie pered ei ole jõukad. Enamikul ei ole võimalik tasuda lisaks õppemaksule ka tegevuskulu 91 eurot kuus või veel rohkem töötunde teha. Soov laps meie kooli panna ja lapsevanemana vastutaja roll võtta on perede teadlik valik ja selle nimel on tihti kokku hoitud,” sõnab Sillat ja lisab, et kogu HTM-i demagoogia juures on kõige valusam tõsiasi, et levitatakse arvamust, justkui õpiksid erakoolides varakate inimeste lapsed, kes muudkui maksku. Suur osa erakoole on just väikesed koolid, mida peavad MTÜ-d. Statistika järgi on 56 erakoolist MTÜ-d 40.

„Erakoole sildistatakse, et erakoolide tegevustoetus sööb ära õpetajate palgatõusu –  see on ilmselge vale,” jätkab Sillat. „Õpetajate palgatõus, mis on osa haridustoetusest, on hoopis teine eelarverida kui tegevustoetus. Lisaks on erakoolide õpilasi 5% kogu Eesti õpilaskonnast ja on eksitav ning demagoogiline väita, et see väike osa võtab ära enamuse ressursist.”

Samuti on vale väide, et erakoolidele makstakse kõik kinni ja lisaks saavad nad veel õppemaksu võtta. Lapsevanemad peavad koolimaja ja kooli tugiteenuseid ülal oma vahenditest, jättes selle summa omavalitsuse ja riigi eelarvesse.
„Teiste sõnadega: lastevanemate õppemaks, annetused, projektiraha, üritustega teenitud raha on osa, mis munitsipaalkooli puhul tuleb omavalitsuselt või vabariigi valitsuselt lisaks haridustoetusele ja tegevustoetusele,” sõnab Sillat. „Maksumaksjale on erakool odavam kui munitsipaal- või riigikool, sest erakoolide lapsevanemad lisavad haridusse oma raha ja tööpanuse. Samal ajal osalevad nad solidaarselt, oma maksude kaudu, kõigi Eesti koolide kulude katmises ja maksvad isiklikust eelarvest oma laste kooli ülalpidamiseks juurde. HTM-i  plaan näeb ette, et meie panus suureneb veelgi, aga lisaks ebaõiglusele käib see paljudel ka üle jõu. Me lihtsalt ei suuda rohkem maksta.”

Statistika

Õppekoha arvestuslik keskmine maksumus ehk tegevuskulu kuus õpilase kohta 2015. a (EHIS-e andmeil)

• Tallinna munitsipaalkoolides 58 eurot

• Tartu munitsipaalkoolides 51 eurot

Tartu ja Tallinna erakoolide esitatud tegevuskulu õpilase kohta 2015. a:

• EBS-i gümnaasium 91

• Rocca al Mare kool 91

• Tartu kristlik põhikool 91

• Tartu katoliku hariduskeskus 88

• Audentese erakool 91

• Tartu erakool 91

• Audentese spordigümnaasium 91

• Tartu luterlik Peetri kool 91

• Tartu Waldorfgümnaasium 91

• Tallinna vaba Waldorfkool 91

• Eesti rahvusvaheline kool 91

• Sakala eragümnaasium 91

• „Edu valem” erakool 91

• Tallinna toomkool 91

• Erakool Garant 91

• Püha Johannese kool 91

 

Allikas: HTM

— 

Taust

• Enne 2011. aastat toetasid omavalitsused vabatahtlikult erakoolide tegevuskulusid.

• 2011. aastast muutis riigikogu erakoolide tegevuskulude toetamise omavalitsustele kohustuslikuks (2015. aastal on piirmäär 91 eurot lapse kohta kuus).

• Aastail 2011–2014 suurenes erakoolide arv üle 30%. 2011. a oli õpilasi erakoolides 4302, aastal 2014 – 5753.

• 2014. aastal tunnistas riigikohus põhiseadusevastaseks olukorra, kus riik on pannud omavalitsustele kohustuse rahastada erakoole, andmata selleks raha. Ajendiks oli Tallinna linna taotlus.

• Et pikaajalise lahenduse leidmiseks üleminekut pehmendada, toetab haridus- ja teadusministeerium praegu omavalitsusi, kes rahastavad erakoolide tegevuskulusid.

• HTM on teinud ettepaneku minna alates 1. septembrist 2016 tagasi enne 2011. aastat kehtinud süsteemi juurde: erakoolide toetamine olgu omavalitsustele vabatahtlik.

• Erakoolide ettepanek: katta tegevuskulud seniste põhimõtete järgi kuni koostöös huvigruppidega väljatöötatud rahastamismudeli rakendumiseni. Hariduspoliitiliste otsuste tegemisel tugineda teadusuuringutele, mõjuanalüüsidele ja pikaajalistele prognoosidele.

Era- ja munitsipaalkoole tuleb kohelda võrdselt

MART LAIDMETS
haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

Sotsiaalmeedias on hakanud levima erakoolides käivate laste vanemate üleskutse, et riik peab suhtuma kõikide laste haridusse võrdselt. Ministeerium kirjutab sellele põhimõttele hea meelega alla. Riik annab iga lapse eest võrdselt toetust nii omavalitsustele kui ka erakoolidele – siin pole plaanis mingit muudatust.

Nii omavalitsuste koolid, kus õpib enam kui 90% Eesti lastest, kui ka erakoolid, kus saab haridust 4% lastest, saavad riigilt haridustoetust ehk pearaha. Haridustoetuses on raha õpetajate ja koolijuhtide töötasu, koolilõuna, õppevahendite jmt toetuseks. Viimasel kahel aastal on erakoolidele jagatud haridustoetus kasvanud üle 25% aastas – tõusnud 6,8 miljonilt eurolt 2013. aastal 10,8 miljoni euroni tänavu.

Miks siis väidavad erakoolid, et neid koheldakse ebaõiglaselt? Selle mõistmiseks on vaja teada, et kõik kooli omanikud – nii omavalitsused kui ka erakoolide pidajad – peavad oma koolide muud kulud (kutsume neid tegevuskuludeks) katma enda eelarvest. Kohalik omavalitsus peab oma koolide tegevuskulud katma oma maksutulu toel ning erakoolidele on antud õigus võtta õppemaksu ja lisaks võimalus saada toetust omavalitsuselt.

Probleem tekkis siis, kui aastast 2011 tegi seadusandja omavalitsustele erakoolide kõigi muude tegevuskulude toetamise kohustuslikuks. Enne oli see omavalitsuse õigus, mida nii mõnigi neist ka kasutas, sest erakoolides õpivad ju omavalitsuste oma lapsed ja enamasti on erakoolid nende koolivõrgu kavandatud ja loomulik osa.

Seadusandja otsusele järgnes aga erakoolide asutamise buum. Erakoolid on saanud rohkem rahastamistagatisi kui munitsipaalkoolid: riigieelarvest haridustoetust, omavalitsuste eelarvest tegevuskulude toetust ning lisaks veel lapsevanematelt õppemaksu. Nelja aastaga on erakoolide arv kasvanud järsult üle 30 protsendi.

Samas otsustas riigikohus mullu, et omavalitsusi siiski ei saa kohustada erakoolide tegevuskulusid kinni maksma. Omavalitsus võib erakoolile vabatahtlikult lisatoetust anda nagu enne 2011. aastat, kuid selle kohustuslikuks jäämisel peab selle raha omavalitsusele või erakoolile andma riik. Oma koolide tegevus­kulud peab omavalitsus aga jätkuvalt ise kinni maksma ning riik selleks toetust ei anna.

Kui riik hakkaks maksma kinni erakoolide tegevuskulusid, tähendaks see, et erakool hakkaks saama riigilt iga lapse eest keskmiselt 50% suuremat toetust kui omavalitsuse kool.

Mõistmaks, milline on kõigi erakoolide tegevuskulude riiklikult toetamise mastaap ja kui palju raha peaks riik erakoolide tegevuskulude katmiseks juurde leidma, on seda kõige lihtsam võrrelda üldhariduse suurima rahareaga – õpetajate palgaga. Erakoolidele, kus õpib praegu ligikaudu 4% õpilastest, makstava tegevuskulu toetuseks kuluva summaga saaks tõsta kõikide Eesti munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palka 3,8%.

Kus on võrdse kohtlemise piir? Arusaamad hakkavadki lahknema siis, kui erakoolide esindajad peavad riigipoolse võrdse kohtlemise all silmas seda, et riigilt tuleb toetus nii õppetöö läbiviimiseks kui ka kooli tegevuskuludeks ning lisaks jääb erakoolidele õigus võtta õppemaksu. Omavalitsusi riigikohtu otsuse järel erakooli tegevuskulusid kinni maksma kohustada ei saa. Samas on nii mõnegi omavalitsuse – Tartu, Pärnu, Rõuge, Rakvere – esindajad sõnanud, et toetavad edasi neid erakoole, millel näevad oma koolivõrgus kohta ja rolli.

Kui riik hakkaks erakoolide igale õpilasele poole suuremat toetust maksma, tähendaks see, et tal tekiks kohe kohustus toetada ka erakoolivõrgu taristu laienemist. Samal ajal tegelevad omavalitsused ning riik oma koolivõrgu mõistlikumaks muutmisega, et ülemäärase pinna kütmiseks ja hooldamiseks minevat raha hoopis õpetajate töötasusse suunata.

Erakoolid saaksid riikliku topelttoetusega eelise ka õpetajate palkamisel, sest neil on õigus võtta õppemaksu. Säärane lahendus pole Eesti ühtluskooli huvides, hariduse kvaliteet ja hariduse omandamise võimalused ei tohi sõltuda lapse sotsiaalsest päritolust.

Ettepanek: naasta 2011. aasta süsteemi juurde. Kõike eelnevat arvesse võttes on ministeerium teinud ettepaneku minna tagasi enne 2011. aastat kehtinud süsteemi juurde, kus riik toetab kõiki koolipidajaid võrdselt ning omavalitsustele oli erakoolide tegevuskulude toetamine vabatahtlik. See on aus, sest omavalitsusele ei saa panna kohustust maksta automaatselt kinni sellise kooli kulusid, mille loomist ta mitte kuidagi ei kontrolli. Erakoolide tegevuskulude katmine riigi poolt tähendaks erakoolide õpilaste eelistoetamist ning vajadust leida selleks raha millegi muu arvelt.

Erakoolidega on korduvalt kohtutud ning teemat arutatud. Oleme erakoolidele kinnitanud, et riigi haridustoetus erakoolidele jääb alles ning kasvab käsikäes omavalitsuste toetuse kasvuga. Samuti on juba selle aasta alguses kokku lepitud, et pikaajalise kokkuleppeni jõudmise arutelude ajal toetab riik omavalitsusi, kes ka erakoolide tegevuskulusid maksavad.

Eestis on väga palju omanäolisi suurepäraseid koole, mis toimivad kogukonna ja kohaliku võimu koostöös. Igal koolil on kohustus pakkuda kvaliteetset, lapsekeskset ja igaühe individuaalsust arvestavat haridust – see pole erakoolide privileeg, vaid ka riigi- ja munitsipaalkoolide kohustus. Kõik kodulähedased põhikoolid on kogukonnakoolid ning peavad pakkuma parimaid võimalusi, lähtudes iga õpilase võimetest ja vajadustest.

Riigi eesmärk on ka tulevikus toetada koolipidajaid võrdselt ning jätta kohalikule omavalitsusele otsustamisõigus, kuidas tagada hariduslik mitmekesisus oma kogukonnas. Kui omavalitsus soovib erakoole toetada, on see omavalitsuse õigus. Kui lapsevanem soovib oma last panna õppima erakooli, garanteerib riik koolile haridustoetuse, kuid muud kulud saab katta lapsevanemate panuse ning omavalitsuse vabatahtliku abi toel.

Liigume samal maastikul, aga eri teid pidi

Erakoolide esindajad pole päri seadusemuudatusega, mille jõustumisel kaoks järgmise aasta 1. septembrist omavalitsustel kohustus maksta erakoolidele tegevustoetust. Erakoolide esindajate pöördumises riigikogule ja valitsusele tehti ettepanek jätkata kulude katmist kuni koostöös huvigruppidega välja töötatud rahastamis­mudeli rakendumiseni.

Heiki Haljasorg

Tartu katoliku kooli direktor:

Kui Tartu linn ei toetaks meid edasi, on vaja koolis tõsta õppemaksu 400%. See ei ole paljudele jõukohane. Meil on plaanis areneda gümnaasiumiks. Oleme paberid juba sisse andnud. Katoliku haridus pole Tartus midagi uut, 1250 oli olemas toomkool, 1583 rajati jesuiitide kolleegium. Lõuna-Eesti ristiinimestel peab olema koht, kuhu oma lapsed õppima panna. Loodame, et hoolimata raskustest gümnaasium avatakse.

Lennart Meri sai Prantsusmaal jesuiitide juures katoliikliku hariduse. Millise presidendi me saime! Tammsaare õppis erakoolis. Iga kool annab oma panuse.

Triin Iva

Tartu Waldorfgümnaasiumi juhataja:

Vaja on läbi mõelda, mis roll erakoolidel on. Era- ja munitsipaalkoolide vahel ei tohiks olla seina, kõik ajavad ju sama asja. Nüüd välja käidud haridusseltsi loomise mõte ongi, et tekiks kaasarääkimise koht, kus on koos nii era-, munitsipaal- kui ka riigikoolid. Tartus arendavad kohalik omavalitsus ja erakoolid ühistööd. Tartu saab olla eeskujuks, kuidas seda teha.

Ahto Orav

Eesti eraüldhariduskoolide ühenduse esimees:

Erakoolide pidajad on korduvalt üritanud diskussiooni astuda, kahjuks pole see õnnestunud. Liigume samal maastikul, aga sõidame eri teid pidi. Erakoolides õpib ligi 6000 last. Meie räägime lastest, riik sellest, et mingisugusteks tegevusteks pole raha. Lapsevanemal on põhiseaduse järgi õigus lapsele haridustee valida. Kui valikut tahtlikult kitsendatakse, on tegemist õigusriivega.

Mitmekesisus on vajalik. Kui HTM-i jaoks on murekoht erakoolide arvu kasv, tuleks maha istuda ja mõelda, miks see on nii. Kui vanem paneb lapse erakooli, hakkab ta ju juurde maksma.

Vaja on laiemat diskussiooni. Viimase kümnendi hariduspoliitilised otsused on pinnapealsed ja lühiajalised. Tuleb süveneda, seda saab teha siis, kui on rohkem inimesi laua ümber.

Eve-Liis Abroi

Tartu katoliku kooli lapsevanem:

Erakoolid toetuvad lapsevanemate initsiatiivile ja särasilmsusele. Seda ei saa alla suruda ega ära võtta. Sellest tuleb suur kasu meie ühiskonnale.

Viimase tosina aasta jooksul pole hariduses tehtud ühtegi otsust teaduspõhiselt, vaid hetkevajadusest lähtuvalt. Seepärast on meie pöördumises punkt, et edaspidi peavad otsused olema teadusuuringute põhised, tehtud olgu mõjuanalüüsid ja pikaajalised prognoosid. Tegevustoetuse kadumine on raskeim küsimus maapiirkondades, kus lapsevanemad on oma koole asutanud.

Sirje Pärismaa


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!