Miks on Sakala eragümnaasium nii edukas?

Tulemused paranevad siis, kui õpilasel on peale riigieksami ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke.

Möödunud aasta riigieksamite põhjal jõudis Tallinna Sakala eragümnaasium pingeridades väga kõrgetele kohtadele. Inglise keele eksamil saadi keskmiseks punktisummaks 81 ja oldi sellega Eesti koolide pingereas inglise kolledži järel teisel kohal. Eesti keeles kui võõrkeeles saadi 86 punkti ja oldi viiendal kohal. Laias matemaatikas oli Sakala abiturientide punktisumma 70,5 – ja koht kaheteistkümnes. Kusjuures Sakala eragümnaasiumis õpivad kõik õpilased laia matemaatikat. Kolme eksami kokkuvõttes oli Sakala eragümnaasiumi tulemus 80,04 punkti, mis andis koolide pingereas esikoha.

Missugused töövõtted nii hea tulemuse tagasid? Sakala eragümnaasiumi direktor Jekaterina Gridneva märgib, et igas tulemuses on natuke juhust. Isegi see võib tulemust mõjutada, kui lõpetajate hulgas on tavalisest rohkem tütarlapsi, sest tüdrukud on hoolsad õppijad. Kuid mõnda asja tehakse Sakala tänava koolis tõesti teistest koolidest pisut erinevalt – näiteks korraldatakse riigieksamiainetes korduvalt proovieksameid. Võib-olla on see tulemusi parandanud.

Tulemused paranevad, kui õpilasel on ka väiksemaid ja lähemaid eesmärke kui riigieksam, usutakse Sakala erakoolis. Eksam kolme aasta pärast on noorele inimesele väga kauge tulevik, ta ei oska end selle nimel tõsiselt kokku võtta. Kui aga eksam on iga õppeaasta lõpul, on eesmärk palju lähemal, ülesanded selgemad ning tulemusedki paranevad.

Inglise keel

Sakala eragümnaasiumis on tehtud juba kolm aastat 9., 10., ja 11. klassi lõpus inglise keele rahvusvahelist proovieksamit (TLC). Nii saavad õpilased varakult teada, kui kaugel või lähedal nad B2-tasemele on ja kui tugevasti tuleb veel pingutada. Kelle tulemus on 9. klassi lõpus nõrk, sellega saab arutada, millele tal tuleb rohkem tähelepanu osutada, ja ta saab oma tulemust 10. ja 11. klassis parandada. Lapsevanemad on selle süsteemiga väga rahul, eriti meeldib neile, et hinnang tuleb väljastpoolt kooli.

Möödunud aastal lõpetasid esimesed gümnasistid, kes katseeksamite süsteemi läbi tegid. Lisaks katseeksamitele on Sakala tänava koolis pandud inglise keeles varasemast rohkem rõhku suulisele suhtlemisele. Sellega alustatakse juba põhikoolis, kuid gümnaasiumis pakutakse õpilastele kahte kursust, kus arutletakse inglise keeles tänapäeva oluliste teemade ja probleemide üle. Kursusi viib läbi oma kooli vilistlane, kes on lõpetanud EBS-i ja saanud magistrikraadi USA-s. Tema räägibki noortega sellest, millest ajalehed kirjutavad ja kuidas loetusse suhtuda, oma seisukohta kujundada. Võib-olla on ka need suhtlemiskursused inglise keeles tulemusi parandanud, oletab Gridneva.

Matemaatika

Sakala eragümnaasiumis õpivad kõik õpilased laia matemaatikat, ehkki tegemist pole reaalkooliga. Lapsevanemate soov on selline. Ja matemaatikaski tehakse katseeksameid: 10. ja 11. klassi lõpul juunis. Eksamid koostab matemaatikaõpetaja ise, keskendudes teemadele, mida on vaja riigieksamil osata. Katseeksami eest keegi hinnet ei saa, küll aga kirjutab õpetaja iga töö kohta põhjaliku analüüsi, andes soovitusi, millele peab õpilane rohkem keskenduma. Kes tunneb, et tahab katseeksami paremini teha, saab selleks võimaluse augustis. Suvi läbi õpib ja teeb eksami uuesti. Kuna päris paljud õpilased tahavad matemaatikas võimalikult head tulemust saada, tulevad nad augustis katseeksami järel­eksamile. Õpetajal kulub sellele terve nädal, kuid ta usub, et talvel on tal selle võrra kergem ja õpilaste riigieksamitulemused paremad.

Eesti keel teise keelena

Sellegi riigieksamiaine õpetamisel on Sakala eragümnaasiumil kavas muudatused. Esiteks tahetakse võtta eesti keele materjal läbi 11. klassi lõpuks ja teha siis ka riigieksam. Nii on 11. klassi lõpuks kõigil eesti keeles B2-tase käes, mis tähendab, et 12. klassis võivad nad mis tahes ainet eesti keeles õppida. Järgmisel aastal proovitakse seda süsteemi esimest korda. Kes pole oma 11. klassi lõpus tehtud riigieksami tulemusega rahul, saab eksami 12. klassi lõpus uuesti teha.

Eesti keele õpet on intensiivistatud ka põhikooliklassides. Kolm aastat tagasi hakati õppima eesti keelt mitte teise, vaid esimese keelena. See tähendab, et võeti kasutusele needsamad eesti keele õpikud, mida kasutab eesti õppekeelega kool. Seaduse järgi peaks vene õppekeelega põhikoolis olema kaks eesti keele tundi nädalas, Sakala koolis on neid viis, nagu eesti kooliski. Lisaks õpetatakse eesti keelt rühmades – 12 õpilast rühmas.

Väga rahul on selle süsteemiga need lapsevanemad, kelle lapsed on tulnud Sakala kooli eesti lasteaiast ja suhtlevad vabalt eesti keeles. Nendele olid eesti keele kui teise keele õpikud liiga kerged. Eesti kooli õpikute järgi on neil palju huvitavam ja arendavam õppida ja nii ei unusta nad oma head eesti kõnekeelt ära. Lasteaias õpitu unustamiseks piisab paarist-kolmest aastast.

Gridneva leiab, et põhikooli lõpus võiks kohustuslik eesti keele eksam olla küll. Sakala eragümnaasiumi õpilased, kes õpivad praegu eesti keelt eesti õppekeelega kooli õpikute järgi, teeksid siis ilmselt eesti keele kui esimese keele eksami. Nendel oleks siis kaks esimest keelt: eesti ja vene keel. Kes ennast põhikoolis eesti keeles väga kindlalt ei tunne, saab teha põhikooli lõpus eesti keele kui teise keele eksami.

Kolm soovi

Jekaterina Gridneva arvates peavad riik ja ministeerium tegelema kolme probleemiga, mis takistavad senisest paremate tulemuste saavutamist.

Esiteks tuleks vähendada kohustuslike õppeainete arvu. Praegu on vene gümnaasiumis 15 kohustuslikku õppeainet. On selge, et 16-aastasel on võimatu neisse kõigisse piisavalt süveneda. Karjääriõpetus meil on, kuid tegelikult õpilasele mingeid valikuvõimalusi ei anta, ehkki 16-aastane noor juba teab, kas ta tahab süvenda rohkem matemaatikasse, füüsikasse, keemiasse või kirjandusse, sotsiaal­ainetesse, kunsti.

Ülikoolis tuleb õpetajaks õppijatele anda rohkem praktilise õpetamise oskusi. Teooriat tunnevad ülikoolist tulnud noored õpetajad päris hästi, kuid mõnigi neist ei saa klassiga hakkama. Samas on erakooli lapsevanemad klassis toimuva suhtes palju nõudlikumad kui näiteks munitsipaalkoolis. Sakala eragümnaasium on valmis õpetajaks õppivaid noori enda juurde praktikale võtma, neile igasse tundi mentori saatma.

Just nendele samadele noortele õpetajatele peaks internetis olema palju rohkem toetavat õppematerjali, mis toetaks muutunud õpikäsitust. Kogenud pedagoog saab ka ilma hakkama, kuid noor õpetaja vajab seda materjali väga.

—

SAKALA ERAGÜMNAASIUM

• Õpilased. Koolis õpib 250 õpilast. Klassis on keskmiselt 24 õpilast. Paralleelklasse pole.
• Õpetajad. Õpetajaid on 30, lisaks 10 õpetajat, kes tegelevad ettevalmistusklasside, pikapäevarühmadega jms.
• Koormus. Õpetaja koormus on 35 töötundi nädalas, sellest umbes 18–20 klassitundi. Aine- ja huviringide ning muu seesuguse juhendamise eest saab õpetaja lisatasu.
• Hindamine. Esimeses klassi hindeid ei panda. Kool valmistub minema üle kujundavale hindamisele.
• Kodutööd. Algklassides õpilastele kodutöid ei anta.
• Vastuvõtt. Koolil on kaks ettevalmistusklassi, sest nõudmised selles koolis on tavakoolist tunduvalt kõrgemad. Nooremaid kui 7-aastasi vastu ei võeta. Võimaluse korral eelistatakse vastuvõtul juba koolis õppivate laste nooremaid õdesid-vendi.

Raivo Juurak