Millest kirjutab 20. novembri Õpetajate Leht?
Mõisakool on tugev Eesti kaubamärk
Muinsuskaitseameti andmetel tegutsevad pea kolmandikus mõisahoonetest haridusasutused. Eestis on säilinud pool tuhat mõisa peahoonet, millest 69-s tegutsevad koolid. Norra riik on toetanud viimase kümne aasta jooksul siinseid mõisakoole ligi 12 miljoni euroga, mille abil on saanud uue näo ja sisu üle kümne mõisas tegutseva kooli.
Kas doktorant väärib alampalka?
„Kui doktorantide koolitamine on tõesti Eesti teaduspoliitiline prioriteet, siis peab doktoriõppest tegema tõsiseltvõetava karjäärialternatiivi 24-aastasele magistrikraadiga spetsialistile,” kirjutab ajaloolane Aro Velmet.
Hariduse rahastamine vajab terviklahendust
„Kuni mingit ülesannet rahastatakse mitmest allikast või kohustatud pool ei suuda seda ebapiisava ressursi tõttu täita, leiab alati põhjuseid vastutusest kõrvalehiilimiseks ja üksteise süüdistamiseks,” kirjutab Riho Raave.
Kuidas teie perel koolis läheb?
„Laste kodutööd on suurel määral pereelu osa ning seda eriti algklassides,” kirjutavad TLÜ teadlased Kati Aus ja Grete Arro.
Kiri sõgedate koolist
„Sotsiaalpedagoogide ja kasvatajate kui lastele kõige lähedasemate tugispetsialistide tihe vahetumine varitseb rehabilitatsiooniprotsessi ruineeriva veealuse karina,” mõtiskleb Kristjan Nasari oma essees Õpetajate Lehele.
Lobisemise asemel räägime asjast
Tartu koolid, kes eelmisest õppeaastast võtsid klassitoas tekkivatele probleemidele lahenduse otsimiseks edukalt kasutusele tõenduspõhise koostöökultuuri arendava LP-mudeli, on leidnud endale kaasteelisi kaugemaltki: Pärnust, Viljandist, Puhjast.
Õppematerjalide jõukohasuse elektrooniline hindamine
„Vajame eesti keele loetavuse valemit, et hinnata meie õppetekstide jõukohasust eri vanuses õpilastele,” arvab TÜ emeriitprofessor Jaan Mikk.
Miks me peaksime rääkima täiskasvanute kirjaoskusest?
Kooliaegsed lugemisraskused ei ole midagi sellist, mis lähevad hilisemas eas üle ja millest võib välja kasvada nagu lastehaigustest. Ka üliõpilaste hulgas oli neid, kes tunnistasid, et neil esineb raskusi lugemisel, kirjutamisel või arvutamisel, kirjutab TLÜ eripedagoogika lektor Ene Varik-Maasik, tutvustades oma doktoritööd „Erineva sotsiaalse tagapõhjaga Eesti noorte kirjaoskus”.
Praktikal eestikeelses lasteaias Soomes
„Nii üksikasjalikku ja ranget tegevuste planeerimist nagu Eesti lasteaedades seal polnud, õpetaja töös oli palju rohkem improvisatsiooni. Tööplaanide koostamise ja järgimise asemel pühendati rohkem aega lastele,” räägivad Tallinna ülikooli alushariduse eriala üliõpilased Natalja Gusjuk ja Hannagret Vanatoa oma kevadisest praktikakogemusest Helsingis Anni lastaias.
Päevikutest kirjadeni
Kui mõne aasta eest lõid raamatupoodide edetabelites ridamisi rekordeid elulood ning mullust võis pidada päevikute avaldamise aastaks, siis tänavu sügisel teeb ilma kodumaiste klassikute kirjavahetus: värskelt on raamatulettidele ilmunud luuletaja Betti Alveri ja kirjandusteadlase Mart Lepiku kirjavahetus, aga ka kirjanik Eduard Vilde kirjad oma muusale Rahel Uschmarowile.
60 aastat kehkaõpsina
„Mina ei salli väljendit „Ei saa”, teatab Eidapere kooli kehalise kasvatuse õpetaja Luule Sulg. „Püüdma peab.” 8. oktoobril tähistas sportlik daam 80. sünnipäeva. Vajadusel näitab Luule lastele nüüdki hundiratta ette.
Anu Säärits: „Võistlesin nii sõudmises kui ka lauatennises”
„Elupildi” rubriigis meenutab spordiajakirjanik Anu Säärits oma sportlikku kooliaega, mil ta võistles kõikvõimalikel aladel: „Tähtsamatel jooksuvõistlustel käisid ka Eesti suuremad ässad kohal. Võimalus suhelda Eesti ja maailma tipptaseme tegijatega on mind kogu aeg paelunud. Seepärast tuli lõpuks ka televisioon ja spordiajakirjaniku töö.”
Ukrainas ja Venemaal eesti keelt õpetamas
Narva eesti gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja Hein, kes on viimased kuus ja pool aastat töötanud välisülikoolides: Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises ülikoolis ja neli õppeaastat Peterburi riiklikus ülikoolis, jagab oma kogemusi eesti keele kui võõrkeele õpetamisest.