Õppeainete lõimimine – kas moesõna või vajadus?

13. nov. 2015 Enn Veesalu MTÜ Skills Estonia juhatuse liige - 2 Kommentaari

Kutsekoolis tuleb õpetada kujutavat geomeetriat, sidudes seda tööülesannete lahendamisega.

Erialaõpetajana olen tihti näinud, kuidas kutsekooli tulnud õpilane ei oska tööülesandeid lahendades oma matemaatikateadmisi kasutada. Aastaid tagasi oli ühel algklassiõpetajal tavaks öelda: mõni õpilane õunu suudab kokku arvutada, aga pirne enam mitte.

Hiljuti toimunud koostööprojektiga „Praktiline matemaatika tehnilistel ja teistel erialadel” püüdsime seda probleemi leevendada. Projektis osalesid Pärnumaa kutsehariduskeskus, MTÜ Skills Estonia Eestist ning Breidholti kolledž Islandilt. Kokkuvõtteks valmis eesti- ja ingliskeelne õppematerjal selle kohta, kuidas õpetada noori oma matemaatikateadmisi praktilise töö tegemisel paremini ära kasutama. Huvi korral saab materjaliga tutvuda aadressil http://www.hariduskeskus.ee/pracmath. Kutsekoolidel on palju abi HITSA e-õppe repositooriumist (http://www.e-ope.ee/repositoorium), kuid paraku ei kata see kõiki valdkondi. Selle puuduse korvamiseks nimetatud õppematerjal valmiski.

Kelpkatuse konstrueerimine

Meie koostatud õppematerjal keskendub eelkõige puuseppadele, kuid annab inspiratsiooni ka üldhariduskoolidele – nii oligi mõeldud. Õppevideo jälgib kelpkatuse konstrueerimist, mille puhul on õpilastel vaja teada mõndagi kujutavast geomeetriast. Esmapilgul võib tunduda, et see ei peaks teab mis probleem olema, kuid tegelikkuses see väga lihtsalt ei läinud. Ka Islandi kooli kogemus on selgelt näidanud, et kutsekoolis on vaja kujutavat geomeetriat õpetada, eriti puusepa, õmbleja, plekksepa, keevitaja erialal.

Eestis õpetatakse kujutavat geomeetriat ainult inseneridele. Meie küsimuse peale, kas see aine pole õpilastele liiga raske, vastasid Islandi kolleegid, et kerge see ei ole, kuid Islandi noor puusepp seda õppimata kutsekooli ei lõpeta.

Meenub aastatetaguse elamu­rajooni ehitusobjekti kogemus, kus oli mitmeid kelpkatusega maju ja palju tuntud ehitusfirmasid neid ehitamas. See, kuidas tookord ehitusplatsil ülesannet lahendati, jättis pehmelt öeldes ebaprofessionaalse mulje. Isegi insenerid projekteerisid neid kohmakalt, mõõtudega ülepaisutatult ning tegid jämedaid vigu. Sellel on oma põhjus: Nõukogude periood kustutas väga palju aastatega läbiproovitud töövõtteid, mida oli edasi antud põlvest põlve. Peale kasvas iseõppijate põlvkond.

Asjatundja tuli kutsuda Soomest

Selgelt peegeldas nõukogudeaegset professionaalset allakäiku esimene Euroskillsi võistlus 2008. a. Selleks treenides pidime plekkseppade juhendaja tooma sponsorite abiga Soomest, kuna Eestis plekkseppi ei õpetatud. Selle mehe ametiteadmised pärinesid isalt ja vanaisalt ning lisaks koolist. Koolitusel soovis osaleda ka üks noor iseõppijast plekksepp, kes on igati asjalik tegija (järgnevateks võistlusteks valmistumisel palkasime tema juhendajaks). Ta oli sellel koolitusel kogetud professionaalsetest ja läbimõeldud lahendustest lummatud, hoomates, kui suur vahe on sellel, mida sa oled ise õppinud, ja sellel, mida on meistrid põlvkondade kaupa edasi andnud.

Tänapäeval saab palju konstrueerida arvutiprogrammi abil, kuid on ka väiksema mahuga töid ja remonte, kus puusepp peab ikkagi kujutava geomeetria appi võtma. Õmblejatel, puuseppadel, plekkseppadel, lukkseppadel, keevitajatel ja teistel erialadel on vaja head ruumilist nägemist.

Euroopa puuseppade töökultuur on üsna kõrge, seepärast oli meil tänu Islandi kolleegile hea võimalus selle projekti kaudu oma professionaalseid teadmisi täiendada. Vestlesin noore iseõppinud ehitusmehega. Ta imestas, mida erilist on võimalik meie õppematerjaliga puusepale õpetada. Pakkusin, et võiksime seda kohe testida. Küsisin, kuidas ta arvutab välja maja kanalisatsioonitoru vajaliku kalde. Ta vastas mulle kiirelt, et ühe meetri kohta langetab ta toru kallet 1–2 cm. Ütlesin, et nii see on, aga kuidas ta toimib siis, kui talle antakse ette projekt, kus kalle antud on antud kraadides, protsentides või suhtarvuna? Ta jäi vastuse võlgu. Selgitasin siis, et see ongi meie õppematerjalis kirjas. Matemaatikatunnis oli ta neid asju arvatavasti õppinud, kuid mitte seotuna praktiliste ülesannete lahendamisega.

Akadeemiline ja praktiline käsikäes

Loodan, et eespool toodud näited annavad ettekujutuse ning ühtlasi vastuse küsimusele, kas integreeritud õpet on vaja. Kutsehariduses teatakse juba ammu, et on. Teema on kogu aeg päevakorral olnud, kuid seda pole lihtsalt niimoodi nimetatud.

Eespool juba mainisin, et meie videona salvestatud õppematerjal on täiesti tavaline matemaatika, mis keskendub tööga seotud vajadustele. Ei kahtle, et sellist õppematerjali vajavad paljud teisedki erialad peale puusepa oma. Euroopa koolides on praktilistele ülesannetele keskenduvad matemaatikaõpikudki olemas. Eestis hakatakse eeltoodud tasemel kujutavat geomeetriat õpetama alles inseneriõppe esimestel kursustel, mis tänapäeva vormis kannab koguni insenerigraafika nimetust. Varem oli see lihtsalt kujutav geomeetria, nüüd ütleb juba nimi, et teistel peale inseneride sellega asja pole. Nii peletatakse paljud noored kujutavast geomeetriast eemale – tegemist oleks justkui raketiteadusega.

Pole saladus, et kujutav geomeetria ei ole lihtne, kuid julgen siiski arvata, et see ei ole ainult inseneridele, vaid mingil tasemel läheb seda vaja ka ametiõppes. Õppekavade koostamisel tasub selle õpetamisele mõelda.

Tulevikus segunevad akadeemiline ja praktiline järjest enam. Kui meie haridus ettepoole vaatab ja midagi ette võtab, ei tohiks rongist maha jäämise ohtu olla. Aga tegutsema peab juba praegu. Vaja on toetajaid ja kaasatulijaid, kellega koos mõtteid ellu viia.

Meistrid, tulge oma kogemusi edasi andma!

Ei kahtle, et nii hariduses kui ka ettevõtluses on visionääre, kes akadeemilise ja praktilise õppe kokkupuutepunkte hästi näevad. Vaja on nad kokku tuua, panna rääkima ning tegutsema.

Meil on suur hulk pensionieas, kuid täies elujõus õpetajaid, kellel on tahtmist oma aastatega kristalliseerunud teadmisi ja kogemusi noortega jagada. Püüame MTÜ Skills Estoniaga neile abiks olla. Vahel võib vanemal põlvkonnal olla barjääriks tänapäeva arvutitehnika, kuid kindlasti leiame ka siin lahenduse, kui jagub tahet oma kogemusi ja teadmisi noortega jagada. Kontaktmeil on enn.veesalu@hariduskeskus.ee ja telefon 5623 5034.

Oma oskuste jagamiseks ei pea tingimata pensionär olema, kui selleks on tahtmist ja oskusi – sõltumata haridusest ja erialast. Julgustan ka nooremaid seda tegema. Palju väikseid tarkusi koos on juba suur tarkus.

Enn Veesalu

MTÜ Skills Estonia juhatuse liige


2 arvamust teemale “Õppeainete lõimimine – kas moesõna või vajadus?”

  1. Oinas ütleb:

    Kuidas praktikud-asjatundjad saaksid aidata kui “teoreetikutest” lobamokad neid kohe eemale tõrjuvad sest praktik jääb jänni suurte ja tühjade sõnade tegemises. Veel hullem, praktik ei tahagi selliseid sõnu teha.
    Kui oleks praktikul võimu siias:
    Vallandaks sellised õpetajad kes räägivad õpilastele, et nende õppeaine on raske ja ei ole tegeliku eluga seotud.
    Kõiki õpitavaid aineid ja matemaatikat ning füüsikat eriti peab õpetama koos näidetega tegelikust elust.

  2. Enn Veesalu ütleb:

    Kindlast probleeme võib selles vallas leida, kuid see taandubki inimeste kuulamis-,tahtmis- ja suhtlemisvõimele. Mida rohkem suudetakse arvestada teineteise eripäraga, seda tõenäolisemad kokkupuutekohad koostööks tekivad.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!