Paras aeg hiina keelt õppida
6. novembril tutvustati Tallinna 21. kooli auditooriumis Shanghais õppevisiidil käinud Eesti delegatsiooni muljeid.
Hiina majandus on tõusuteel ja võib-olla jõuavad selle maa firmad juba 7–10 aasta pärast ka Eesti turule, märkis Shanghai õppevisiidist kokkuvõtet tehes Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula. Ta lisas, et sellega seoses on just paras aeg Eesti koolides hiina keelt õpetada – keegi peab ju hiinlastega äri hakkama ajama. „Kui tahate paremat pensionipõlve, pange oma lapsed hiina keelt õppima!” lisas Pajula naljaga pooleks.
Hiinlased vajavad häid hiina keele oskajaid ka Hiinas. Probleem on selles, et nad õpivad küll keskkooli jooksul 12 aastat inglise keelt, kuid suhelda selles enamasti ei suuda. Nii aitavad neil muu maailmaga asju ajada välismaalased, kes on hiina keele ära õppinud. Üks 21. kooli kohtumisele tulnud õpetaja üles, et tema poeg juba aitabki hiinlastel teiste maadega inglise keeles asju ajada ja niisuguseid inimesi on seal väga vaja. Enamik Hiinas õppivaid välistudengeid jääb algul Hiinasse tööle.
Eestis õpitakse hiina keelt näiteks Poska, Kuressaare, Mustamäe ja Pae gümnaasiumis. Mustamäe gümnaasiumi õpetaja Girta Päi märkis, et hiina keele õppega alustada on lihtne, sest lapsed on hieroglüüfidest vaimustuses. Alles mõne aja pärast peab hakkama õpilaste innustamiseks rääkima, et kõik Eesti hiina keele õppijad on Hiinas ära käinud, kes kahenädalases keelelaagris, kes vahetusõpilasena. Tavaliselt saab igast alustanute rühmast üks või kaks õpilast hiina keele üsna selgeks – tunneb üle tuhane hieroglüüfi. (Haritud hiinlane tunneb neid seitsme tuhande ringis.)
Kohaletulnuile mainiti, et kui kool soovib hiina keelt õpetama hakata, võib ta pöörduda TLÜ Konfutsiuse instituudi poole. Nende kaudu saab tellida Hiinast hiina keele õpetaja. Mitme kooli peale võib tellida ühe õpetaja.
Andres Pajula toonitas, et eelkõige käidi Shanghais ikkagi sealset koolisüsteemi uurimas. Saadi teada, et koolid seal õpetajaid ei värba, vaid riik suunab neid koolidesse. Hiina klassis on 50–60 õpilast, kuid tundides on kord. Õpetaja nädalakoormus on 12 normtundi. Teine 12 tundi on ette nähtud mahajääjate järeleaitamiseks. Tunnis räägib põhiliselt õpetaja, lapsed kuulavad.
Pole nagu midagi erilist, kuid Shanghai lapsed on PISA tipus. Arvatakse, et seda tänu pärast lõunasööki algavale afterschool’ile. See „õhtukool” on kallis, aga häbi lapsevanemale, kelle laps seal ei käi. Lapsi piitsutavad õppima ka igat liiki pingeread. Shanghai eripära on, et pingeridade viimased saavad täiendavat õpet. Andres Pajula küsis, kas nii süsteemsele järeleaitamisele tasub Eestiski mõelda. Seevastu Shanghai haridusrahvast huvitab, kuidas saavutab Eesti koolilaps PISA testides nii häid tulemusi ilma afterschool’ita.
Eesti delegatsioon käis Shanghais 22.–30. oktoobrini Tallinna ülikooli Konfutsiuse instituudi direktori Mikk Kasesalga juhtimisel. Delegatsiooni kuulusid Andres Pajula ja Reet Nõmmoja Tallinna haridusametist, Anna Dvorjaninova Pae gümnaasiumist, Girta Päi Mustamäe gümnaasiumist, Eili Laas Peetri koolist, Helmer Jõgi Poska gümnaasiumist, Nadežda Tšerkašina ja Julia Rätsep Narva humanitaargümnaasiumist, Aari Juhanson Viljandi gümnaasiumist.
Raivo Juurak
“Probleem on selles, et nad õpivad küll keskkooli jooksul 12 aastat inglise keelt, kuid suhelda selles enamasti ei suuda.”
Täpselt nagu meie klassi vene keele tundides. Terve kooliaeg jutumärkides “õppimist”, aga vene keeles suhtlemisoskus tervel klassil on põhimõtteliselt absoluutne 0.
[…] 21. kooli õpilased mälestasid leinaseisakul Pariisi terrori ohvreid (Delfi.ee) 13.11.2015 – Paras aeg hiina keelt õppida (Õpetajate leht) 26.10.2015 – Terevisioon Tallinna 21. Koolis (FB) (menu.err.ee) 16.10.2015 […]