Põltsamaa ühisgümnaasium hakkab küberkaitset õpetama
9. novembril kirjutati alla dokumentidele, mille alusel hakatakse Põltsamaal esimesena Eestis juba gümnaasiumiastmes küberkaitset õpetama.
Küberohud on meid kummitanud juba mõnda aega. Aprillimäruli päevadest on kõigil veel meeles häkkerite massiivsed rünnakud Eesti riigiasutuste serveritele. Ukraina sündmuste keerises segavad häkkerid telekanalite ja teenuseid osutavate firmade tööd, interneti kaudu lõhutakse isegi satelliite. Kusjuures seda kõike pole raske teha. Näiteks kolm aastat tagasi ründas Väike-Maarja kandi koolipoiss e-Kooli ja viis selle mitmeks tunniks rivist välja. Kaks aastat tagasi tungis Põltsamaa üheksanda klassi poiss riigi infosüsteemide ameti serverisse. Kui isegi koolipoisid seda suudavad …
Need on mõned tüüpilisemad näited, millega küberkaitse õppesuuna väljatöötamist põhjendatakse. Kui riik on nii kergesti haavatav, siis tuleb õppida haavatavust vähendama, alustades gümnaasiumist, võib-olla isegi põhikoolist, öeldakse kokkuvõtteks.
Kõik algas drooniringist
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson meenutab, et jaanuaris tulid Kaitseliidu Jõgeva maleva mehed ettepanekuga käivitada koolis side-, laskmis- ja drooniring. Arutelu käigus jõuti mõtteni, et alustada tuleks riigikaitsest, sest Põltsamaa koolis seda veel ei õpetatud. Kaitseliit oli nõus otsima koolile riigikaitseõpetaja. Samal koosolemisel arutati, et tänapäeva riigikaitse on suures osas küberkaitse, mitte kaevikutes roomamine. Nii jõutigi mõtteni õpetada Põltsamaa ühisgümnaasiumis küberkaitset. Algul arvati, et traditsioonilist riigikaitseõpetust pole üldse vaja, kuid Kaitseliidu mehed olid teisel arvamusel ja nüüd on riigikaitseõpetus küberkaitse baaskursus. Õppijaid on seitseteist noormeest ja üks tütarlaps.
Eelmisel nädalal käivitus koolis Kaitseliidu abiga kooli drooniring, kus küberkaitse õppesuuna õpilased saavad algteadmised, millega 12. klassis juba tõsisemalt droonide ehitamisega tegelda. Vajalikke oskusi omandatakse ka tehnilise joonestamise, 3D-modelleerimise jt kursuste käigus. Drooniringi juhendab Tartu ülikooli doktorant, kes käib kord nädalas Põltsamaal. Droonide ehitamise vahendid on üsna kallid, kuid Kaitseliit on tulnud appi ja osa raha on kool ise hankinud.
Tiia Mikson märgib, et küberkaitse suund koosneb neljast kursusest. Esimesena on kohe algamas infoühiskonna kursus. Edasi tuleb turvaline internetikasutus. Kolmas kursus on küberkaitse ning neljas drooni ehitamine ja juhtimine ehk mehhatroonika.
Kuidas valmis õppekava?
Tiia Miksoni sõnul oli palju abi Eesti NATO ühingu küberkaitse koolitusest koolijuhtidele ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. See toimus märtsis ja tema pani ennast sinna kohe kirja. Ega kahetsenud, sest konverentsi käigus külastati muuhulgas NATO küberkaitse keskust, kuhu igaüks ei pääse. Konverentsil tutvus ta ka Eesti NATO ühingu juhatuse esimehe Krista Mulenokiga, kes oli pikemalt mõtlemata valmis Põltsamaa ühisgümnaasiumi igati aitama ja on teinud seda tänaseni.
Mais toimunud tarbimiskeskkonna arengu konverentsilt sai Tiia Mikson põneva, kuid ühtlasi hirmutava ülevaate sellest, kui palju infot internetist inimeste kohta kogutakse. Näiteks võidakse jälgida, kes on su Facebooki sõbrad, ja kui enamik neist elab maal, võib eluasemelaenu saamine pangast muutuda ebatõenäoliseks.
Kolmandaks saatis Tiia Mikson kõigile, kes küberkaitsega otsesemalt seotud oli, e-kirju, milles selgitas, et koolil on plaan küberkaitset õpetama hakata ja Eesti NATO ühing toetab seda ideed jne. Kõik, kelle poole ta pöördus, olid nõus aitama ja koostööd tegema, kusjuures koostööle kulus neil terve suvi, sest sügiseks pidi õppekava valmis olema. 1. septembril asusidki noored riigikaitset õppima. 9. novembril kirjutati alla koostöölepingule ja ühiste kavatsuste protokollile, mille alusel hakkab pärast riigikaitsekursuse lõppemist toimuma küberkaitse õpetus.
Õpilastel on tugev IT-põhi
Kevadel korraldati gümnasistidele „Küberpähkli” võistlus, kus üks Põltsamaa poiss tuli viie parema hulka. Koolil on tänu headele koostööpartneritele Samsungi õppeklass, lisaks veel 30 arvutiga arvutiklass. „Meil on sügisest ka tehnoloogiaklass 15 uue sülearvutiga, kus toimuvad robootikatunnid ning töötab drooniring. Meie piirkonnast valitud riigikogu liige tegi meile annetuse, tänu millele saime osta sülearvuteid. Taristu on meil küberkaitse õppimiseks seega korralik,” ütleb õppealajuhataja Tiia Mikson.
IT-taset on aidanud tõsta eelmisel aastal sõlmitud koostööleping Tartu kutsehariduskeskusega. Nüüd õpetatakse Põltsamaal infotehnoloogiat, majandust ja ettevõtlust Tartu KHK ainekavade järgi. Õpitakse kasutama kontoritarkvara ja pilveteenuseid, tabel- ja tekstitöötlust, arvutigraafikat, programmeerimist, tehnilist joonestamist jpm. Kursus lõpeb projektiga, mida peab kaitsma. Lõpetajad saavad kas IT-süsteemide spetsialisti või ärijuhi kutsealase eelkoolituse tunnistuse. Õpetavad Põltsamaa oma õpetajad. Aga juhtus nii, et üks Tartu KHK-s töötanud haridustehnoloog kolis Põltsamaale ja on nüüd gümnaasiumis haridustehnoloog.
See on võimalus proovida
Üks aktiivne osaleja Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppesuuna väljatöötamisel on olnud Kaitseliidu küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar. Tema rõhutab, et küberkaitset ei tohiks gümnaasiumis liiga tõsiselt võtta, asjale tuleb vaadata kui küberkaitse tutvustamisele. Noorel peab olema võimalus katsetada paljude asjadega, et ta leiaks selle, mis teda tõeliselt huvitab. Andrus Padar loodab, et mõnedki Põltsamaa gümnasistid hakkavad küberkaitse vastu tõsist huvi tundma ja siirduvad seda kõrgkooli edasi õppima. Nii avarduvad ka Kaitseliidu võimalused endale parimaid küberkaitse spetsialiste leida.
Padar märgib, et küberkaitse on väga tõsine teema. Näiteks Iraani tuumarikastuse tsentrifuugid viidi rivist välja, häkkides neid juhtivasse arvutisse – tsentrifuugid pandi liiga kiiresti pöörlema. Pommitamise asemel kasutati küberrelva. Ka internet ise loodi 30 aastat tagasi eelkõige sõjalistel eesmärkidel – et tuumasõja korral andmeside ei katkeks. Mikrolaineahjud töötati samuti välja militaarsel otstarbel. Raketikilbid töötavad IT abil jne.
—
Küberkaitse õppesuuna õppekava
Baasõppeained on riigikaitse, tehniline joonestamine ja 3D-modelleerimine, programmeerimine, sh robootika. Neile lisandub neli küberkaitsekursust: infoühiskond; infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused; digiturvalisus ja krüptograafia; sissejuhatus mehhatroonikasse.
Suunaaineid õpetavad nii kooli enda õpetajad kui ka RIA ja Kaitseliidu spetsialistid, lisaks on kindlate teemade asjus Euroopa Komisjoni juhi Hannes Rummi, kommunikatsiooni ja infoturbe arendus- ja uurimiskeskuse juhi Rein Põdra, Andrus Ansipi meeskonna liikme Euroopa Komisjonis Thor-Sten Vertmanni, NATO küberkaitsekoostöö keskuse rahvusvaheliste suhete nõuniku Siim Alatalu jt nõusolek.
—
Algne idee küpses ikkagi Põltsamaal …
Krista Mulenok
Eesti NATO ühingu juhatuse esimees
Märtsikuu koolivaheajal korraldas Eesti NATO ühing ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, õppealajuhatajatele, direktoritele kevadkoolituse. Teiste seas tuli kohale Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson. Tal oli juba konverentsile tulles küberkaitse õppesuuna avamise idee, aga meie üritus lisas talle kindlustunnet. Ta küsis minult, kas Eesti NATO ühing oleks valmis ideed toetama. Vastasin, et peame oma noori juba varakult õpetama, kui ei taha kaotada e-riigi liidrirolli. Tallinna ülikoolil on digiturbe labor, aga miks ei võiks juba gümnaasiumis küberkaitset õppida.
Juuli alguses saime Põltsamaal uuesti kokku, sest algne idee küpses ju ikkagi Põltsamaal. Jagus ka skeptikuid. Arvati, et tahame asja käima panna liiga lühikese ajaga. Kuid IT-valdkonnas on ootamine lubamatu. Nii otsustasime Tiiaga, et ei jäta jonni, ja meiega tuldi kaasa. Kokku saime 24 inimesest koosneva seltskonna ning hakkasime küberkaitse õppekava välja töötama. Inimesi oli kaitseministeeriumist, Kaitseliidust, riigi infosüsteemi ametist, NATO küberkaitse keskusest, kommunikatsiooni ja infoturbe arendus- ja uurimiskeskusest, Põltsamaa linnavalitsusest jm. Suve jooksul saime Põltsamaal mitu korda kokku ja lõpuks oli ainekava kondikava valmis. Õpilased olid selleks ajaks oma avaldused küberkaitse õppimiseks juba esitanud.
9. novembril jõudis meie suvine töö allkirjastamiseni. Järgmise aasta augustis saame jälle Põltsamaal kokku, aga kutsume sinna ka Eesti eri piirkondade koolide juhtkonnad ja korraldame neile kahe-kolmepäevase arutelu. Uurime, missugustel koolidel oleks veel huvi ja võimalust küberkaitset õpetada. Koostasime küberkaitse õppekava nii, et see oleks kasutatav igal pool Eestis.
Kiidan väga Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhatajat Tiia Miksonit ja direktorit Aimar Arulat, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse pealikut Andres Padarit, Põltsamaa linnavalitsust, Kaitseliidu Jõgeva malevat jt. Nad on väga hea meeskonnana ühise eesmärgi nimel töötanud, kõik tagasilöögid vapralt üle elanud. Suvel nad peaaegu ei puhanudki. Hoian neile pöialt ja aitan kaasa, kus saan. Ikka peab innustama neid, kes tahavad midagi paremaks ja turvalisemaks muuta. See on missioonitundest panustamine Eesti paremasse tulevikku.
—
KÜSIMUS JA VASTUS
Mida arvate küberkaitse õpetamisest Põltsamaa ühisgümnaasiumis?
BIRGY LORENZ
Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht ja TLÜ digiturbe labori projektijuht
See on väga hea uudis, et üks kool on võtnud endale ülesande õpilastele küberkaitset tutvustada. Esimesena Eestis. Küberkaitse spetsialiste on meil ju väga vaja. Kuid küberkaitse on gümnaasiumiõpilasele ka väga keeruline. Loodan, et Põltsamaal osatakse selle ainega edasi liikuda nii, et noortel motivatsioon ei kao, vaid tekib tahtmine küberkaitses õpitut edasiseski elus kasutada, minna näiteks ülikooli seda ala õppima. Tartu ülikool ja IT-kolledž kavatsevadki hakata pakkuma küberkaitset nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel.
Me hakkame Pelgulinna gümnaasiumis samuti küberkaitset õpetama, kuid esialgu ainult paari kursuse mahus. Peamise rõhu paneme praktilisele õppele, seda ikka õpilaste motivatsiooni hoidmiseks. Kavatseme õpilastega läbi arutada, kuidas oleks kõige parem küberkaitset õppida. Ülikooli taset püüame vältida. Minu uuringud näitavad, et küberkaitset võiks õpetada juba põhikoolis, sest siis saaks gümnaasiumis keerukamaid teemasid ette võtta ja anda nii noortele väga hea ettevalmistuse küberkaitse õppimiseks ülikoolis.
ENE-MALL VERNIK-TUUBEL
Eesti haridusfoorumi toimkonna liige
Põltsamaa algatus tuleb meile kõigile kasuks. Elame ju ajal, kus kahemeetrised plangud ja tabalukud enam kedagi ei kaitse. Mul seda paranoiat ei ole, et mulle interneti kaudu midagi hirmsat tehtaks, minult andmeid varastataks vms, kuid enda kaitsmiseks on vaja valmis olla. Lausrumalusi ei tohi meist keegi internetis teha – selleni on vaja jõuda.
Arvutit võiksime kõik praegusest paremini tunda. Installisin endale hiljuti ise Windows 10 ja mul on nüüd kõik nii segi, et midagi hirmsat. Inimene, kes on mind tavaliselt aidanud, on praegu Hispaanias, pean ta ära ootama. Tuttavad küsivad ka, miks olen hakanud neile ingliskeelseid kirju saatma. Tegemist on minu meilikonto kaaperdamisega, aga ega ma midagi ette võtta oska. Loodetavasti nooremal põlvkonnal, eriti küberkaitse õppijatel selliseid probleeme ei teki.
Ma paneksin oma andmete hoolikama hoidmise samuti küberkaitse alla. Mul näiteks ei ole kõigi vajalike materjalide koopiaid kaustades ega mälupulgal. Midagi riiklikult tähtsat mu arvutis pole, kuid kui kõik olemasolev kaoks, siis oleks kahju minu jaoks suur. Paraku on nii, et kui suurem töö arvutis saab valmis, tundub, et kõik on tehtud, ja mälupulk läheb meelest. Hea, kui töö kohe e-kirjaga kolleegile pead saatma – temalt saab siis teksti tagasi küsida. Juba tehtud tööd mälu järgi uuesti kirja panna on ju peaaegu võimatu.
KAIKO LIPPUR
Tallinna Westholmi gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja
Mind teeb see uudis kadedaks. Meil on küberkaitse praegu riigikaitseõpetuse üks osa. Võiks ju samuti küberkaitsekursusi olla. Kõigepealt huvitab mind muidugi see, kes Põltsamaal küberkaitset õpetavad. Selleks on ju vaja professionaale, mitte neid, kes oskavad ainult Wordi kasutada ja e-kirja saata. Teiseks huvitab mind, mis küberkaitse kursused koolile maksma lähevad.
Küberkaitse õppimine on väga vajalik. Pole ju harvad uudised, kus mõne riigiasutuse kodulehekülg on maas, sest keegi on sinna sisse häkkinud. Isegi e-Kool oli ükskord maas. Me oleme uhked, et Eesti on e-riik, et meil on e-valitsus, e-pangandus, e-tuludeklaratsioon, e-parkimine jne. Aga kõike seda on väga kerge rivist välja lüüa. Igasse süsteemi saab sisse häkkida, masinaid ja kompuutreid üle võtta. See ongi põhjus, miks on vaja küberkaitset õppida.
Vahel öeldakse, et kompuutriteta oleks elu palju turvalisem. Uuendustesse niimoodi suhtudes kaitseksime ennast tänaseni, kaikad õlal. Me ei räägiks ka telefoniga, sest võidakse pealt kuulata. Ainus lahendus on ikkagi uuendusi kasutada, kuid õppida ennast nendest tulenevate ohtude vastu kaitsma. Põltsamaa ühisgümnaasiumile edu selles.
HELDUR ORAV
Põltsamaa ühisgümnaasiumi 10.b klassi õpilane
Mulle meeldib küberkaitset õppida. Esiteks on see uus ja põnev eriala, teiseks saab selle käigus programmeerimist õppida, droone ehitada jm. Droonidega on aga see probleem, et vastane võib need üle võtta – tuleb õppida seda takistama ja seda küberkaitsekursusel õpitaksegi. Oleme käinud Tallinnas NATO küberkaitse keskuses ja teame, et Eesti küberkaitse tase on väga hea.
Mulle meeldib ka küberkaitse juurde käiv riigikaitseõpetuse baaskursus: lasketiir, liikumine maastikul paberkaardi järgi, metsalaager. Arvan, et lähen küberkaitset kõrgkooli edasi õppima ja tulevikus hakkan ilmselt mõnd suuremat asutust või ettevõtet küberrünnakute eest kaitsma. Kuna kõik läheb IT peale üle, peaks üha rohkem koole küberkaitset õpetama.
Raivo Juurak