Praktikal eestikeelses lasteaias Soomes

Tallinna ülikooli alushariduse eriala üliõpilastel Natalja Gusjukil (3. kursus) ja Hannagret Vanatoal (2. kursus) oli tänu haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Instituudi ning rahvuskaaslaste programmi toele võimalus veeta mais kaks nädalat Helsingis eestikeelses Anni lasteaias, kus nad kogesid enda sõnul meie lasteaedadega võrreldes hoopis teistsugust töökorraldust.

Hannagret ja Natalja, millise mulje Helsingi Anni lasteaed teile jättis?

Natalja: Väga hubase ja koduse mulje. Ise ma lapsena lasteaias ei käinud, kuid enne Tallinna ülikoolis õpingute alustamist kujutasin lasteaeda ette just sellisena – lapsed ja õpetajad tegutsevad seal ühe suure perena. Eesti lasteaedadest saadud praktikakogemuste põhjal võin öelda, et siinsete lasteaedade ja Helsingis asuva eestikeelse lasteaia erinevus on suur. Seal ei olnud nii üksikasjalikku ja ranget tegevuste planeerimist nagu meil ning õpetaja töös oli palju rohkem improvisatsiooni.

Hannagret: Ka minu jaoks oli hea üllatus, et on võimalik läbi saada liigse paberimajanduseta. Eestis, vastupidi, peetakse dokumenteerimist väga oluliseks. Anni lasteaias oli suhtumine palju loomulikum. Oli tunda, et õpetajal on seal mugav töötada ning ta tunneb end vabalt. Alguses oli mul sealse süsteemiga raske harjuda, kippusin seda kogu aeg võrdlema Eesti omaga, kus pannakse õppekava ja tööplaanide koostamisele ja järgimisele suurt rõhku. Anni lasteaias pühendati selle asemel rohkem aega lastele. Veel torkas silma, et lastega tegelesid kõik õpetajad, ei olnud nii, et igaüks ajab oma rida. Meie sealoleku ajal toimus emadepäeva pidu ja valmistuti kevadpeoks, kuhu oli kaasatud kogu personal. See on võimalik ka tänu sellele, et Anni lasteaed on väike. Peol olid suuremate kõrval laval kõige pisemad, kes veel käiagi ei osanud, kõik lapsed said esineda. Õhkkond oli väga mõnus, õpetajad esinesid koos lastega, osales ka direktor, kes mängis klaverit ja kitarri.

Milliseid ülesandeid teil praktika jooksul täita tuli?

Natalja: Olime Anni lasteaias esimesed Eestist tulnud praktikandid ja saime teha seda, mis meid kõige rohkem huvitas: abistasime õpetajaid mängutubades ja käisime lastega lasteaiast väljas – õppekäigud on selles lasteaias sagedased. Külastasime lastega raamatukogu ja minul oli võimalus käia nendega koos ka teatris. Etendus, mida vaatasime, oli nagu tore mäng, kuhu näitlejad kaasasid ka lapsed.

Hannagret: Viisime kahekesi koos 5–6-aastaste lastega läbi ka ühe kunstitegevuse: meisterdasime värvilisest paberist ja pehmest traadist putukate pulganukke: lepatriinusid, sipelgaid, põrnikaid. Kunstiklassis leiduva materjali valik oli väga rikkalik, see oli täielik imedemaa.

Mida te nende kahe nädala jooksul kõige rohkem õppisite?

Hannagret: Just seda, et nädalakavast tähtsamad on lapsed – õpetaja on lasteaias laste pärast ja tegutseb neist lähtuvalt. Ka Eesti lasteaedades võiks bürokraatiat vähem olla. Õpetajalt ei tohiks nõuda nii palju paberitööd, teda peaks rohkem usaldama. Päris ilma märkmeid tegemata ei saa, kõik ei jää lihtsalt meelde. Aga praegu võtab see õpetajalt liiga palju aega, selle võiks hoopis lastele pühendada.

Natalja: Uues keskkonnas saab paremini aru, milline õppija ja õpilane sa ise oled. Olen venelane ja lõpetanud venekeelse Läänemere gümnaasiumi, kuid mingit keele- ega suhtlemisbarjääri mul ei tekkinud. Valisin oma bakalaureusetöö teemaks kahesuunalise keelekümbluse ning sain Anni lasteaiast ka oma töö jaoks kasulikke kogemusi, kuna vanemad lapsed õpivad seal lasteaias ka soome keelt. Eesti lapsed olid oma hea soome keele oskusega mulle eeskujuks. Selles vanuses laps õpib keelekeskkonnas kiiresti. Mida rohkem keeli valdad, seda parem, aga oma emakeel, kultuur ja traditsioonid on väga tähtsad.

—

Lasteaia juhataja Annika Madissoni sõnul tuleb selleks, et teises keele­keskkonnas elades emakeeleoskus ei kaoks, järjepidevat tööd teha.

Helsingi Anni lasteaia juhataja Annika Madisson on Tallinna ülikooliga alanud koostööga rahul. Esimesed kaks praktikanti Eestist viibisid lasteaias maikuus, 23. novembril saabuvad järgmised kaks. Juhataja sõnul on lasteaias abikäed alati teretulnud, kõige rohkem loodab ta, et tudengid saavad uusi ideid ja kogemusi, mida tulevikus oma töös kasutada.

Annika Madisson, kui populaarne Anni lasteaed lapsevanemate seas on?

Anni lasteaed on nüüdseks tegutsenud kolm aastat ning huvi on iga aastaga kasvanud. Kuna eestlasi töötab Helsingis palju, on meile väike järjekord. Lasteaias on 40 kohta, oleme võtnud ka mõned osaajaga käivad lapsed. Lisaks avasime sel aastal Helsingi lähedal Espoos vanemate algatusel rühma 12 lapsele. Eestikeelset lasteaeda eelistavad vanemad, kes tahavad, et lapse emakeeleoskus ei kaoks ning kellel on plaan Eestisse tagasi minna. Osa peresid ongi läinud.

Kui keeruline on teises keelekeskkonnas elades emakeelt hoida?

See nõuab järjepidevat tööd. Mul on oma perest hea näide. Kui me kuus aastat tagasi veebruaris abikaasa töö tõttu Soome elama tulime, käis poegadest vanim 7. klassis, keskmine lasteaias koolieelikute rühmas ja noorim oli kolmene. Vanemal pojal, kes liitus poole aasta pealt 7. klassiga, oli kõige raskem. Mäletan, et õppisime kodus koos füüsikat ja keemiat ja tõlkisime Google’i abil mõisteid, sest soome keel on nii spetsiifiline. Ta ei julgenud üheksanda klassi lõpuni eriti soome keeles rääkida. Keskmine poeg hakkas käima soomekeelses lasteaias koolieelikute rühmas ja õppis soome keele kiiresti ära. Kuna ta oli selleks ajaks ka eesti keeles põhja kätte saanud, räägib ta mõlemat keelt täiesti puhtalt. Noorimal, kes tookord oli kolmene, kulus lasteaiast tulles tund aega, et eesti keele peale üle minna. Suure osa päevast veetis ta ju soomekeelses keskkonnas ja sellises vanuses on sellel suur mõju. Oleme ranged vanemad, nõuame, et lapsed eesti keelt korrektselt räägiksid, ja parandame ka hääldust. Neil lastel, kelle vanemad on Soome lasteaeda pannud, hakkavad alguses kõne sekka tulema soomekeelsed sõnad ja lõpuks võib juhtuda, et emakeel kaobki. Võõrkeele omandab laps keelekeskkonnas ruttu, pigem peab muretsema emakeele kadumise pärast. Viimane minu lastest, kes sündis Soomes ja on praegu kolmene, on õnneks saanud käia eestikeelses lasteaias.

Kui palju on lasteaias eestikeelseid raamatuid ja õppematerjale?

Tänu haridus- ja teadusministeeriumi ja Eesti Instituudi toetusele oleme saanud tellida eestikeelseid õppematerjale ja lastekirjandust, laulikuid ja plaate. Ajakirjadest käib meil Täheke, Mesimumm ja Minu Maailm. Lasteaias on ka Eesti parimate lastefilmidega välja antud 30 DVD-d ning iga kord, kui Eestis käime, toome ­filmi-, muinasjutu- ja lauluplaate lisaks. Kord kuus käime lastega Pasila raamatukogus eestikeelsel muinasjutuhommikul, mida viib läbi üks tore, aastaid Soomes elanud eestlanna.

Kas lapsevanematega tuleb samuti tööd teha?

Kindlasti. Paneme emakeelealaseid materjale lugemiseks nii lasteaia kodulehele kui ka Facebooki. Laste eestikeelne kõne on üldiselt kehvemaks jäänud, püüame vanemaid nõustada, kuidas seda kodus arendada. Kodustele väikelaste emadele korraldame kord nädalas laste laulumänguringi ning suviti suve- ja perelaagreid.

Esmaspäeva ja teisipäeva õhtuti viin eesti keele tunde läbi lastele, kes käivad juba koolis ja kelle vanemad seda soovivad.

Kas lasteaias on kõik õpetajad eestlased?

Jah, välja arvatud üks soomlannast õpetaja. Tema teeb koolieelikutele soome keele tunde. Kuna lapsed lähevad soomekeelsesse kooli, on vaja riigikeel selgeks saada ning soome keel on meil õppekavas. Sel aastal saime oma meeskonda ka logopeedi, kelle järele oleme suurt vajadust tundnud.

Õpetajaid on Helsingi lasteaias seitse ja Espoos kaks. Igal õpetajal on kindel vanusegrupp, kellega ta päeva jooksul tegevusi läbi viib, kuid päeva jooksul suhtlevad ja mängivad kõik lapsed kõigiga.

Praktikandid panid tähele, et Soome lasteaedades ei tähtsustata õppekava sel määral kui Eestis.

Seda küll. Õppekava on, kuid mitte nii detailne, õpetajalt ei nõuta selle üksikasjalikku lahtikirjutamist. Küll aga on kuuteemad, mis on kõigil ühised. Iga õpetaja paneb plaani tegevused, mida ta soovib teha. Üks päev on näiteks mängupäev, teine muusikapäev, edasi liikumise, matkamise, meisterdamise, loendamise, kunstipäev jne. Tähistame ka tähtpäevi, nii Eesti kui ka Soome omi. Õppe-eesmärkide täitmist hindame alati aasta lõpus.

Õppimine käibki mängu kaudu – värvid, suurused, mõisted, numbrid ja tähed, samuti sotsiaalsed oskused saavad lastele selgeks klotsidest torne ja maju ehitades ning laua- ja rollimänge mängides. Õpetaja istubki lastega põrandal maas ja mängib koos nendega.

Anni lasteaed asub vanas ja väärikas hoones, mille on projekteerinud üks Estonia teatri arhitektidest, Wivi Lönni, spetsiaalselt Soome esimeseks töölisklassi lasteaiaks. Kuna ruumid on eri suurusega, polnud mõtet mitmesse ruumi sarnaseid mängunurki teha. Kujuneski nii, et meil on üks suur mängutuba, kus on väiksemate laste mänguasjad ja raamatud, saal, kus teeme liikumistegevusi ja kus lapsed magavad. Lisaks klotsituba, nukutuba, õppimise ja meisterdamistuba. Alguses oli üsna tavaline, et kõik õpetajad ja lapsed koondusid ühte tuppa ja tekkis suur melu. Süsteem, et lapsed valivad, mida nad sel päeval teha tahavad ja jagunevad mängutubadesse, ei tekkinud kohe.

Õpetajatelt eeldab see süsteem väga head omavahelist koostööd.

Töökorraldus ja meeskonnatöö ongi see, millega Eestis töötanud õpetajatel on olnud kõige raskem harjuda. Kui Eestis planeerivad ja kooskõlastavad rühma tegevusi kaks õpetajat, siis siin teevad kõik õpetajad omavahel koostööd. Arutatakse läbi, mis on kellelgi plaanis, lepitakse kokku, kus toas keegi parasjagu viibib ning kes sel ajal ülejäänud lapsi vaatab, kui osa lapsi majast väljas käib. Selliseid käike on meil lastega sageli – käime muinasjutuhommikutel, teatris, kord nädalas spordihallis, mille kasutamise võimalust linn tasuta pakub. Töö on korraldatud nii, et õpetajad käivad tööl vahetustega – olenevalt sellest, mis kell keegi hommikul alustab, on ette nähtud päeva tööülesanded. Järgmisel päeval osad muutuvad. Soomes toovad õpetajad köögist toidu ja jagavad lastele ning pesevad ka laste pepusid, selleks pole eraldi õpetaja abisid. Meil on ameti poolest kõik õpetajad, kes teevad kõike. Soomes on kõigil töötajatel võrdne tööaeg, nii õpetajal kui ka ehitajal, ja mulle see süsteem meeldib.

Tiina Vapper