Soome kirjanik külastas virtuaalselt Eesti koole

Nädala alguses sai neli Eesti kooli osa omalaadsest kohtumisest: virtuaalmaailma kaudu tuli neile külla soome noortekirjanik Salla Simukka, kelle eesti keeleski ilmunud Lumikki triloogiast oli kevadel juttu ka Õpetajate Lehes.

Soome instituudi (Eestis) ja Soome lugemiskeskuse (Soomes) korraldatud kohtumisel osales neli kooli, kus soome keele õpe on heal tasemel. Simukkaga said suhelda Tartu Mart Reiniku kooli, Viljandi Kesklinna kooli, Pärnu Ülejõe põhikooli ja Jõgeva põhikooli õpilased. Kahes koolis toimus kohtumine esmaspäeval, 9. novembril, kahes teisipäeval, 10. novembril. Kõige esimesena said kirjanikuga üle veebisilla ühenduse Pärnu kooli 8.–9. klassi õpilased.

Nende õpetaja Mare Soomere rääkis Õpetajate Lehele, et säärane kohtumine on keeletunnis kahtlemata teretulnud vaheldus. „Õpilastele ikka meeldib, kui tunnis külalisi käib,” ütles ta. Ja lisas, et kui alguses muretseti, kas vaid kolm-neli aastat keelt õppinud noored aru ja hakkama saavad, siis hiljem selgus, et selle pärast polnuks vaja muret tunda. „Üheksas klass sai kõigest aru, kaheksandal klassil olevat olnud üks võõras sõna, aga sellegi arvasid nad juba ise ära,” kõneles Soomere. „Salla rääkis ka väga rahulikult, rõõmsameelselt ja selgelt.”

Salla Simukka

Soomere lisas, et küsimused valmistati varem ette ning need olnud säärased, mida lapsed üle kogu maailma kirjanikelt ikka küsivad. Näiteks tunti huvi, kas raamatut kirjutada on raske. „See oli ainus küsimus, mille peale Salla natuke aega mõtles. Siis vastas, et nagu iga töö puhul on alustada raske, aga kui see lahti läheb, on kerge ja huvitav.

Minu jaoks oli huvitav, et ta olevat tahtnud kirjanikuks saada juba 9-aastaselt, ja see soov süvenes, kui nad kirjutasid koolis grupi peale raamatut. Nii et üks kirjutas täna ühe jupi, teine homme teise, siis läks „raamat” kolmandale, kes lugu jätkas. Et see tekitas lõpuks hasardi – käidi küsimas, kas sa oled juba edasi kirjutanud, tahaks teada, mis edasi saab,” vahendas Soomere. Ja lisas, et ta ei ole kindel, kas tegu oli ametliku koolitöö või õpilaste enda initsiatiiviga, aga kahtlemata saaks sellist õppemeetodit kasutada ka keeleõppetunnis.

Soome instituudi keeleprogrammi juht Juhani Koivuviita, kelle peas säärase kohtumise mõte juba mitme aasta eest tekkis, ütles, et kohtumine kulges kenasti ja hästi õnnestunud pilootprojekt annab julgust selliseid sündmusi edaspidigi korraldada. Soomes olevat üsna levinud õpilaste virtuaalsed kohtumised nii eri ametite esindajate kui ka õpetajatega, seda näiteks Lapimaal ja saarestikus, kuhu pääseda on keerulisem. Ka Tartus töötav Koivuviita ise on üle veebi andnud soome keele tunde välismaal elavatele soome lastele.

Lisaks neljale aktiivselt osalenud koolile sai kohtumist passiivselt jälgida ka näiteks instituudis ja lugemiskeskuses, samuti said sellest osa Tallinna ülikooli soome keele tudengid.

„Kõigis neljas koolis katsetati ühendust juba umbes nädal aega varem. Oligi hea, sest näiteks Tartus vahetati pärast seda mikrofon välja ja uus töötas palju paremini. Jõgeval oli suur klassiruum, mis muutis ülekande akustiliselt keerukaks, näiteks Soome instituudi raamatukogus seda külastust jälginud Tartu soome kooli õpilased ei kuulnud hästi, mida Jõgeva lapsed kirjaniku käest küsisid,” rääkis Koivuviita tehnilisest poolest.

Ta märkis, et sisuliselt oli kohtumise eesmärk toetada soome keele õppetööd ja tuua õpilastele lähemale soome kultuuri ja ilukirjandust. „Virtuaalkülastus on väga hea variant nii ajaliselt, rahaliselt kui ka korralduse poolest – säästab igatpidi ja haarab kaasa väga palju kuulajaid. Nelja külastuse peale kulus umbes 600 eurot, seal sees kirjaniku tasu nelja külastuse eest ning teenustasu Lukukeskusele. Kui tuua kirjanik lennuki või laevaga üle ja sõidutada teda kahe päeva jooksul Eestimaal ringi – päris kallis ja koormav olnuks,” ütles Koivuviita. Ja lisas, et reaalseks kohtumiseks poleks kirjanikul praegu ka aega jagunud.

Koivuviita sõnul tuntakse Eestis soome keele vastu suurt huvi ja Soome instituut tahab õppetööd ikka toetada, pakkudes aeg-ajalt midagi innustavat ja tavalisest teistsugust, sealhulgas nii virtuaalseid kui ka reaalseid külastusi. Reedel ja laupäeval korraldab instituut Tartus näiteks seminari soome keele õpetajatele.

—

Soome keele õpe Eestis

• 10 maakonnas

• 50 üldhariduskoolis

• 1500 õpilast

• lisaks kõrg- ja keeltekoolides

Allikas: Soome instituut

Mari Klein