Ühel meelel kahes keeles

27. nov. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Aseri kooli kogemus kinnitab, et kakskeelne kool on lõimumise väga hea variant.

Teist aastat on Aseri põhikooli moto „Ühel meelel kahes keeles”. Ja nii see ongi. Muusikatundi külastades nägin, kuidas eesti ja vene lapsed laulsid koos, kord eesti, kord vene keeles. Kooli aulas mängisid vene lapsed vene keeles katkendit Oskar Lutsu „Kevadest”: Tootsi ja Arno esimest vestlust indiaanlaste teemal, koerakutsika kooli toomist jms. Üheskoos mängisid eesti ja vene lapsed vanu rahvamänge – valmistusid kooli 110 aasta juubeli etenduseks. Kooli direktor Eha Polluks kinnitab, et kõigil kooli üritustel, tähtpäevadel, huviringides, projektides jne tegutsevad nende kooli eesti ja vene osakonna lapsed üheskoos.

Mis õppetöösse puutub, siis siingi õpivad võimlemist, muusikat, käsitööd, kodundust jt nn oskusaineid eesti ja vene lapsed koos. Samas matemaatikat, füüsikat, keemiat ja muid raskemaks peetavaid õppeaineid õpitakse eraldi klassides ja oma emakeeles. Kuid õpetajad on tihti ühised – näiteks õpetaja Regina Kaplina õpetab eesti osakonnas vene keelt ja vene osakonnas eesti keelt. Inglise keele õpetaja Dmytro Popov õpetab nii vene kui ka eesti osakonna lapsi jne. Nii on koolis loodud olukord, kus ei õpita lihtsalt eesti ja vene keelt, vaid ka suheldakse nendes keeltes iga päev, kusjuures väga tihedalt.

Kakskeelne kool Eestis

Aseri kooliga sarnaseid kakskeelseid koole on Eestis mitmeid. Ida-Virumaal veel Kohtla-Järve Maleva, Lohusuu ja Sinimäe põhikool. Loksa kakskeelse gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin, kunagise Aseri keskkooli lõpetanu, meenutab, et neil oli Loksal eesti ja vene kooli liitmisele algul tugev vastuseis, tuli ette isegi eesti ja vene õpilaste kaklusi. Kardeti, et eri keeltes rääkivate laste koos õpetamisest ei tule midagi välja. Kui aga kakskeelne kool 2010. aastal ikkagi loodi, osutusid hirmud alusetuks. Eesti ja vene lapsed ei hoidnud eraldi, vaid hakkasid kohe omavahel aktiivselt suhtlema. Kõigil kooli üritustel olid eesti ja vene lapsed alati koos. Õpilasesindusse valiti nii eesti kui ka vene lapsi. Õpilased võtsid eesti ja vene kooli liitmist kui asjade kõige loomulikumat käiku, pigem oli ebakindlust õpetajates.

Viimasel aastal on Aseri kool olnud kakskeelsete koolide eestkõneleja. Tänavu aprillis kutsus ta kõik Ida-Virumaa kakskeelsed koolid ja Loksa kooli endale külla ning üheskoos asutati kakskeelsete koolide ühendus.

„Aseri kool on olnud pärast sõda kogu aeg kakskeelne ja oleks kahju, kui ta muutuks kas ainult eesti- või ainult venekeelseks,” ütleb kooli õppealajuhataja Katrin Ostapov. „Kakskeelne kool pole kohalikule omavalitsusele ehk kõige odavam, aga lõimumiseks on see väga hea variant. Selles on kindlad ka teised kakskeelsete koolide ühenduse liikmed. Nad loodavad, et üheskoos on nad tugevamad,” lisab õppealajuhataja.

Kakskeelsetel koolidel on üks väga konkreetne ühine mure – nende riiklik rahastamine ei võta koolitüübi eripära arvesse ega ole piisav. Haridusministeeriumiga on selles küsimuses juba kohtutud (kõneisikuks Õnnela Tedrekin), järgmine kord saadakse ministeeriumi esindajatega kokku novembri viimasel päeval. Probleem on selles, et kakskeelset kooli rahastatakse täpselt samuti õpilaste arvu järgi nagu ükskeelset kooli, kuid kakskeelses koolis on õpetajatel tunde rohkem, sest põhiõppeaineid õpetatakse eesti ja vene osakonna lastele eraldi klassides. Kui ükskeelses koolis läheb näiteks matemaatika-, füüsika-, keemia- või bioloogiatundi üks õpetaja, siis kakskeelses koolis kaks.

13. novembril tähistas Aseri kool oma asutamise 110. aastapäeva ja sel puhul korraldatud konverentsil räägiti ka kakskeelsete koolide praegusest õiglasemast rahastamisest. HTM-i üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar möönis oma sõnavõtus, et probleem on olemas, ja kinnitas, et sellele leitakse kindlasti lahendus. Ta osutas, et gümnaasiumide rahastamisel juba võetakse kakskeelse kooli õppe spetsiifikat arvesse. Ministeerium on kokku kutsunud kakskeelsete koolide töörühma, et töötada välja selle kooli mudel koos rahastamismudeliga. „Me tahame, et meie lapsed oskaksid nii eesti kui ka vene keelt, et neil oleks palju ühiseid kogemusi, hoolimata kodukeele ja kultuuritausta erinemisest,” toonitas Irene Käosaar.

Aseri kooli direktor Eha Polluks selgitas, et kakskeelsel koolil ongi nt keelekümbluskoolide ees suur eelis seetõttu, et kakskeelses koolis ei õpi laps ainult eesti keeles, nagu kümblusklassis, vaid suhtleb iga päev aktiivselt eesti lastega, tegutseb koos nendega. Ja vastupidi – eesti lapsed suhtlevad iga päev vene lastega ja õpivad ka vene keelt. Kakskeelne kool on väga õnnestunud eesti ja vene laste lõimimise mudel, on Eha Polluks veendunud.

Keelekümblus algas Aserist

Aseri kool on olnud ikka ajast ees. 1993. aastal, kui keelekümbluse Kanada mudel polnud veel Eestisse jõudnud, hakati selles koolis direktor Jaan-Ülo Saare eestvedamisel omal algatusel hiljem keelekümbluse nime saanut juurutama. Nimelt tahtis suur osa vene lapsevanemaid oma lapse eesti klassi panna ja kool soovis neile vastu tulla. Nii avatigi 1993. aastal nn nullklass, kus 6-aastased vene lapsed hakkasid kümmeldes eesti keelt omandama. Aasta pärast rääkis enamik neist eesti keelt nii hästi, et võis eesti osakonnas õppima hakata. Kes aga läks ikkagi vene klassi, oli saanud korraliku kooliks ettevalmistuse. Kui eesti keeles õppima hakanud vene lapsed jõudsid kolmandasse klassi, käis Ene-Mall Vernik-Tuubeli töörühm Tartu ülikoolist tulemusi seiramas ja leidis, et nende vene laste eesti keele oskus on väga hea ja edasijõudmine õppeainetes samuti. Ühesõnaga – Aseri kool oli teinud väga head tööd.

Aseri kooli tollane kümblusõpetaja Valli Lille meenutab: „Kõigepealt panime paika teemad, mida tuleks nullklassis käsitleda. See polnud raske, olime ju algklassiõpetajad. Keskseks põhimõtteks võtsime, et vene laps peab saama nullklassis aktiivselt eesti keeles suhelda ning oma uutest oskustest rõõmu tunda. Eriline koht oli meil loomingulistel tegevustel, sest luues on laps emotsionaalne, vaba ja vahetu ega karda võõrast keelt kasutada.

Siis otsustasime, et üks ja sama teema läbib kõiki ainetunde ja tegevusi. Kui teemaks oli lumi, laulis muusikatunnis vene laps eesti keeles lumest, kehalise kasvatuse tunnis ehitas lumememme, ümbritseva elu ja looduse tunnis sai teada, kuidas lumi tekib, millised on lume omadused, missuguse ehitusega on lumehelbeke. Käelise tegevuse tundides laps joonistas, rebis, liimis, lõikas, voolis, kleepis lumehelbeid. Nii tegi vene laps nullklassi iga uue eesti sõnaga pea sadat asja ja kommenteeris oma tegevust alati eesti keeles. Laps ei tuupinud sõnu, vaid elas õpitavas keeles.

See oli rõõmus aeg, meenutab Valli Lille. „Lastel oli huvi ja rõõm õppida ning õpetajatel õpetada. Mitte mingisugust sundi lapsed ei tundnud. Oli teadasaamise ja tegemise rõõm. Oli tihe ainete seos. Oli individuaalne töö õpilasega. Oli palju laule, mänge, pidusid koos lapsevanematega. Oli õpetajate suurepärane koostöö. Oli lapsevanemate huvi ning kooli juhtkonna toetus.”

Algul kümmeldi entusiasmist

Naiskonda, mis suutis vene lapsed nullklassis ühe aastaga eesti keeles rääkima panna, kuulus viis õpetajat. Keelt ja kõnearendust ning muusikat õpetas Irina Aru, ümbritsevat elu ja loodust Ljudmila Svirepova, muusikat ja kehalist kasvatust Elvi Raudsepp, käelisi tegevusi Valli Lille, mänge ja matemaatikat Helvi Priimann.

Kõik nad valmistasid nullklassi õpilastele vajalikud õppevahendid ise, enamasti hilistel õhtu- ja öötundidel, sest tavaline õpetajatöö tuli ju samuti ära teha. Kõige tipuks ei saanud need õpetajad nullklassi tundide eest algul palka. Alles hiljem hakkas natuke palgaraha tulema Avatud Eesti Fondi projektidest. Kuid see ei vähendanud Aseri õpetajate entusiasmi. Võeti ühendust tollase Valga 1. keskkooli (Valga gümnaasium) ja Tartu 13. keskkooliga (Annelinna gümnaasium), kus samuti oli hakatud vene lapsi eesti koolis õppimiseks ette valmistama. Kokku saadi sageli Pühajärvel, aga ka Aseris. Aseri õpetajate nullklassi õppematerjalid levisid nii ka teistesse koolidesse. Üheskoos hakati korraldama kolme kooli suviseid eesti keele laagreid. Hiljem jõudsid õpetajate Lille ja Priimanni tollased töölehed kaante vahele ja Valli Lille õpetas TÜ Narva kolledžis oma kümblusmeetodit ka Ida-Virumaa lasteaiaõpetajatele.

Kõik läks tõusujoones, kuni haridusministeerium 2001. aastal kõik ära keelas. Põhjendusena märgiti, et seadus ei näe nullklasse ega keelekümblust ette. Mitu Aseri kooli õpetajat, sh Irina Aru kaotas sellega seoses töö ja pidi lahkuma – Narva, kus ta suure tunnustuse pälvis. Kuid siis tuli riiklik lahendus: 50–60% õppeainetest tuli RÕK-i kohaselt hakata gümnaasiumiosas õpetama eesti keeles. Ja taas ei lasknud Aseri kooli suurepärased tulemused end kaua oodata – 2014. aasta eesti keele kui teise keele riigieksamil saavutasid Aseri kooli vene osakonna gümnasistid keskmiseks tulemuseks 91,4 palli ja olid sellega Eestis kõige paremad. Nii hea tulemuse tagas tõsiasi, et juba põhikooliklassides olid need noored õppinud ligi pooli õppeaineid eesti keeles, oma koolis iga päev eesti keeles suhelnud. Pealegi on selles koolis on nii head eesti keele õpetajad nagu Regina Kaplina ja Anna Metsis.

KOMMENTAAR

Jevgeni Ossinovski

tervise- ja tööminister, Aseri kooli endine õpilane

Olen alati rõhutanud, et keelt ei õpita mitte ainetunnis, vaid suheldes teise emakeelega lastega. Seepärast on kakskeelsed koolid suurepärane integratsioonikeskkond.

Loomulikult tuleb sellistel juhtudel koolielu oskuslikult korraldada, et laste omavahelist suhtlust tunniväliselt edendada. Aseri kakskeelsel koolil on kindlasti olnud võtme­roll selles, et eesti ja vene emakeelega inimesed kohalikus kogukonnas laiemalt ilusti läbi saavad ning rahvuskonfliktid sisuliselt puuduvad.

Usun, et eesti ja vene emakeelega laste kokkutoomine kakskeelsesse koolikeskkonda oleks tõsine samm eduka lõimumise poole.

Raivo Juurak


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ühel meelel kahes keeles”

  1. […] Samal teemal Õpetajate Lehes – https://opleht.ee/2015/11/uhel-meelel-kahes-keeles/ […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!