Üks lasteaed, kaks keelt

27. nov. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Üks lasteaed, kaks keelt kommenteerimine on välja lülitatud

Tapa Vikerkaare lasteaias eksisteerib ühe katuse all kaks kultuuri. See on vene lasteaed, kus on juba 20 aastat ka eesti õppekeelega rühm, milles lapsed valmistuvad eesti kooliks. Järgmisel aastal plaanitakse avada kahesuunalise keelekümbluse rühm.

Eesti vanemad toovad lasteaia õppealajuhataja ja eesti keele õpetaja Svetlana Družkova väitel lapsed Vikerkaare lasteaeda sooviga, et laps õpiks varakult ka vene keelt. Vene emakeelega lapsed lähevad juba üheksa aastat pärast lasteaia lõpetamist Tapa vene põhikooli keelekümblusklassi ning lasteaia kohus on nad selleks korralikult ette valmistada. Seepärast õpetatakse lasteaias eesti keelt.

Eesti keelt kui teist keelt õpitakse rühmades kaks-kolm korda nädalas, alates kolmandast eluaastast. Svetlana Družkova õpetab eesti keelt juba paarkümmend aastat. „Meie eesmärk on, et lapsed saaksid eesti keelest aru, oleksid julged seda kasutama ja oskaksid kooli minnes lugeda nii vene kui ka eesti keeles. Ma ei räägi vene koolieelikutega vene keeles. Osa neist hakkas juba sügisest mõlemas keeles lugema ja kirjutama, mille üle mul on väga hea meel. Kui ma pidupäevadel või lahtistes tundides räägin vene keeles, tähendab, et tahan vanematele abiks olla, lastega ses mõttes probleemi ei ole,” selgitab Družkova. „Kooliõpetajad annavad igal aastal tagasisidet, et meie vilistlased saavad eesti keelega kenasti hakkama.”

Eesti keele õpetajana kasutab Družkova agaralt kahesuunalise keelekümbluse meetodeid, nagu rääkivad seinad ja kehakeel. „Koolieelses rühmas on rääkivad seinad kahes keeles. Mul on igal hommikul üks või kaks eestikeelset tegevust, mis on seotud muusika, kunsti või liikumisega. Kui oleksin rühmas pool päeva, siis olekski see täielik kahesuunaline keelekümblusrühm.”

Et eri rahvusest lapsed kokku puutuksid, korraldatakse lasteaias ühisüritusi kahes keeles. Näiteks tähistati nii eesti kui ka vene lastega mihklipäeva eesti keeles. Mängiti eesti rahvamänge ja lauldi eesti keeles. Nädala pärast peeti vene rahvakalendri lõikuspidu, siis esitasid vene koolieelikud eesti lastele venekeelse eeskava, tutvustasid oma traditsioone ja lapsed mängisid koos vene mänge. Üritustest tehakse ka fotostendid ja vanemad jäävad nendel nähtuga rahul.

Sügisel avatakse Vikerkaare lasteaias kahesuunalise keelekümbluse rühm, kus pool päeva toimub õppetöö vene ja teine pool eesti keeles. Ideaalis oleks rühmas eesti ja vene emakeelega lapsi võrdselt.

Sellise rühma vastu on huvi tundnud nii vene kui ka eesti vanemad, kuid lastevanemate arenguvestlustel selgus, et eesti vanemad pooldavad kahesuunalist keelekümblust rohkem. Mures olid vene vanemad, kelle lapsed käisid eesti rühmas. Reegel on, et sügisel keelekümblust alustav laps peab olema kolmeaastane. Mures on Družkova tähelepanekul vene vanemad, kelle lapsed saavad kolmeseks. „Vene vanem kardab, et pool päeva vene keeles segab eesti keele omandamist,” arutleb Družkova. „Eesti keel on riigikeel, mille peab kindlasti selgeks saama. Eesti vanemal pole kindlat mõõdupuud, mis tasemele tema laps peab vene keelega jõudma. Ta soovib, et laps kuuleks ka teist keelt, oskaks kaaslastega või tulevikus tööl vene keeles suhelda. Tal pole otseselt midagi karta. Kodukeel jääb eesti keeleks, laps saab emakeeleõpetust ka lasteaiast, aga vene vanema laps eesti keelt ainult lasteaias õpibki.”

Vene vanemad muretsevad, kuidas laps saab esimeses klassis keelekümbluses hakkama. „Juba paar aastat kutsun neid kooli meie vilistlasi vaatama, aga vahel tuleb vanemal nähtust veel suurem hirm, sest ta kahtleb, kas tõesti ka tema laps tuleb nii hästi toime,” toob Družkova paradoksaalse näite. „Meie lastevanemate ümarlaudadel rääkisid vanemad sellest kõva häälega. Mureks pole põhjust – lapsel, keda arendatakse emakeeles korralikult, edenevad ka teine ja kolmas keel. Ainult emakeele areng saab toetada teise keele arengut. Laps on topeltrikas, kui ta tunneb ka oma rahva kultuuri, kombeid, traditsioone, kirjandust. Vene kultuur on väga rikas.”

Praegu käib lasteaias kahesuunalise keelekümblusrühma avamiseks eeltöö. „Meeskond on juba moodustatud. Oma rühmaga alustasid ettevalmistustööd kaks sõimeõpetajat. Sellesse rühma tulid ka eesti perede lapsed, kelle vanemad on näiteks sõjaväelased, Lõuna-Eestist pärit ega valda vene keelt. Nad soovivad, et lapsed hakkaksid järgmisest aastast vene keelt õppima. Rühma üks õpetaja viib tegevusi läbi vene keeles ja teine, eesti õpetaja, eesti keeles, nii et sisuliselt kümblevad need eesti lapsed juba praegu,” kirjeldab Družkova. „Meie lasteaias eksisteerib kahesuunalise keelekümbluse põhimõte juba aastaid, mitte ühes rühmas, vaid kogu lasteaias.”

Eesti esimesed kahesuunalise keelekümbluse rühmad avati tänavu Pärnus Tralli lasteaias ja Tartus Mõmmiku lasteaias. „Ka meile pakuti võimalust see rühm varem avada, aga arvan, et tegime õigesti, et ei kiirustanud,” usub Družkova. „Anname endast parima, et rühma töö oleks 1. septembrist kvaliteetne, mitte katsetamine.”

Meeli Parijõgi