Uute koolide tekkimine on seotud vanemate ootustega

6. nov. 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - Uute koolide tekkimine on seotud vanemate ootustega kommenteerimine on välja lülitatud

Ülemiste Citys alustab tööd uus erakool

Viiendat aastat Tallinna Ülemiste Citys tegutseva eralasteaia Kalli-kalli juhtkond avab 1. septembril 2016 uue erakooli. Ettevalmistusgruppi kuulub nii lapsevanemaid kui ka tegevõpetajaid, koostööpartneritena ka Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus ja AS Mainor. Uuest koolist kõnelesid lasteaia direktor Carol Tarre, tegevjuht Signe Suurväli ning TLÜ haridus­innovatsiooni keskuse arendusjuht Klemen Slabina.

Hakatuseks küsin, kas riik peaks erakoole toetama?

Signe Suurväli: See on praegu aktuaalne küsimus. Viimases „Foorumi” saates kuulsime, et riigi moraalne toetus on erakoolidele olemas, haridustoetus samuti. Mis puutub tegevuskulude toetuse maksmisesse, siis see on riigi suhtumise ja võimaluste küsimus. Ma ei laskuks poliitilisse diskussiooni, kas see on õiglane või ei. Igal juhul ei jäta me selle pärast kooli loomata.

Miks te selle kooli teete ja kellelt tuli initsiatiiv?

Signe Suurväli: Arvan, et iga asi tuleb siis, kui selleks on õige aeg. Olime vaevu jõudnud omavahel kooli loomist arutama hakata, kui juba pöördusid sama küsimusega meie poole ka lapsevanemad. Paljude meie lasteaias käivate laste vanemate soov on, et laps ei satuks suure kooli suurde klassi, kus ta jääks vajaliku tähelepanuta, vaid et tema haridustee jätkuks sarnaste põhimõtete järgi kui lasteaias. Osalen Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses aastasel koolitusel, kust sain omakorda inspiratsiooni. Lisaks näitavad faktid, et nõudmine erakoolide järele kasvab aastast aastasse: 2014 suurenes erakoolis õppivate laste arv 574 võrra, 2015 juba 924 lapse võrra. Paljud erakoolid ei saanudki kõiki soovijaid vastu võtta. Vajadus valikuvõimaluste järele ühiskonnas järelikult on.

Mis põhjusel eelistab üha enam peresid erakoole?

Carol Tarre: Sest lapsevanemad on üha teadlikumad. PISA uuringud näitavad, et teadmistelt on meie lapsed väga tublid, kurb on see, kui nad pärast esimest klassi ei taha enam kooli minna. Sellele tuleb lahendus leida.
Klemen Slabina: Ühiskond on muutunud, uus generatsioon mõistab maailma uutmoodi ja väärtustab muid asju. Turg vajab varasemast teistsuguseid oskusi. See, et tekib uusi erakoole näitab, et ühiskond kasvab. See on loomulik protsess. Loomulik on ka riigi reaktsioon: püüd panna süsteemi tagasi seda, mis tahab süsteemist välja kasvada.

Mis on uue kooli nimi ja kus see asub?

Signe Suurväli: Nime me alles otsime, tahame, et see väljendaks kooli sisu ja eripära. Veel ei ole koolil ka oma maja. Esimesed paar aastat rendime ruume Mainori ettevõtluskõrgkoolilt, edasi on igasuguseid variante. Igal juhul hakkab see kool olema Ülemiste Citys. Selle kooli loomise soov on ka ettevõttel Mainor, kes tahab Ülemiste Citys arendada välja hariduskompleksi. Praegu on siin ettevõtluskõrgkool Mainor, Euroopa kool ning Kalli-Kalli lasteaed, mille juures töötavad ka eelkool ja huviringid. Kompleksi sobiks hästi üks üldhariduskool. Loeme kooli sihtgrupiks Ülemiste City töötajate lapsi, lähedal asuvad Rae vald ja Peetri küla, kus laste arv kiiresti kasvab ja koolikohtadest on suur puudus. Alustame kahe esimese klassiga, kuid eesmärk on kasvada gümnaasiumiks.

Mis uut kooli iseloomustab?

Signe Suurväli: Väikesed klassid, kus pole üle 17 õpilase, on kodune õhkkond, kõik tunnevad kõiki ning igaüks saab õpetajalt individuaalset tähelepanu. Esimesest klassist algav inglise keele süvaõpe, kusjuures keelt õpitakse keelekümblusmeetodil viis korda nädalas. Oleme mõelnud teha ühe klassi täiesti ingliskeelse, et kooli saaksid tulla ka välismaalaste lapsed.

Carol Tarre: Tahame panna suurt rõhku raamatutele ja lugemisele, soovimata tehnikat ja lugemist vastandada. Tähtis on, et õpilased saaksid tehnikamaailmas hakkama ning ka nende lugemishuvi kasvaks. Selleks on oma meetodid.

Signe Suurväli: Eeldame ka lapsevanematelt üsna suurt panust. Lapse ja vanema ühisaega võikski kuuluda ema ja isaga koos lugemine.

Carol Tarre: Püüame jõuda sinna välja, et kooli ja kodu kõrval motiveeriks õpilane end ka ise küsima, uurima, teada saama. Tihti kiputakse ka rahulolu ja teadmisi vastandama, aga ei peaks. Kool võib pakkuda mõlemaid. Kool ei tohiks olla koht, kus laps peab käima, vaid koht, kuhu ta tahab minna.

On teile mõni kool eeskujuks?

Klemen Slabina: Eeskujuks on mõned koolid Eestis, aga ma tunnen hästi ka Soome, Hollandi ja Šveitsi koolisüsteemi. Kui UNICEF tegi koolide heaolu-uuringu, siis Eesti ei saanud väga kõrget tulemust, küll aga Holland. Milles nende trikk on? Muidugi metoodikas ja selles, kuidas koolis õpitu on seotud eluga. Kooli eesmärk pole ju ainult arendada õpilase akadeemilist võimekust, vaid see, et ta elus hakkama saaks ja inimesena kasvaks. Metoodika peab seda võimaldama. Oma kooli õppekava üles ehitades järgime riiklikku õppekava, aga koolielu ja õppimine on organiseeritud uurimisteemade põhjal. Siin võtame eeskujuks rahvusvahelise bakalaureuse (IB) programmi. Teetähised on metoodiline lähenemine ja õppeprotsessi kujundamine.

Kas õpetajad on juba leitud ja mida te neilt ootate?

Carol Tarre: Õpetajaid me just otsime. Eeldame, et neil on kutsumus ja sisemine vajadus hariduse vallas midagi suurepärast korda saata, et lapsed saaksid koolist ellu kaasa parimad võimalused. Soovime õpetajaid kaasata juba praegu, et neil oleks võimalus oma töökeskkonna loomisel kaasa mõelda ja rääkida. Omalt poolt lubame, et motiveerime neid hästi.

Signe Suurväli: 4. detsembril kell 15 korraldame Ülemiste Citys seminari, kus hariduseksperdid räägivad, millised on vanemate variandid lapsele haridusteed valides. Rollimängu töötoas näitame, kuidas tund ja koolipäev tulevikukoolis välja näeb ja milline on tuleviku koolijuht. Ühtlasi tutvustame lähemalt oma kooli kontseptsiooni.

Kalamajas on ruumi veel ühele koolile

Helen Sabrak on „Noored kooli” programmi vilistlane ning osaline „Edu­ca­tion 4 Future” prog­rammis ja haridus- ja teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammis. Praegu töötab Helen „Noored kooli” meeskonnas ning kuulub Kalamaja avatud kooli algatusmeeskonda. Uue kooli ettevalmistustöid tehakse vabatahtliku tööna ja usust idee vajalikkusesse.

Helen Sabrak, miks tekkis mõte luua Kalamaja avatud kool?

Algatusgrupis on kahesuguse taustaga inimesi. Ühelt poolt haridusinimesed: õpetajad, „Noored kooli” vilistlased, eri organisatsioonide käimatõmbajad Eestis, kes näevad haridusuuenduse vajadust seestpoolt ja tahaksid sellele kaasa aidata. Teisalt lapsevanemad, kes oskavad kas varasema kogemuse või ootuste põhjal öelda, millisesse kooli nad oma lapse panna soovivad. Mõte luua see kool Kalamajja tekkis põhjusel, et oleme ise tallinlased ja näeme, et sealne elanikkond kasvab, kool aga on väike ega mahuta kõiki lapsi. Teised lähimad koolid on kesklinnas, sinna võetakse vastu konkursi alusel. Leiame, et Kalamajas on ruumi veel ühele koolile.

Esitasite selle idee ka arenguideede konkursile, kuidas läks?

Pälvisime 5000 euro suuruse eripreemia, mida kasutame arendustööks. Lisaks kaasnes konkursil osalemisega palju tähelepanu. Huvi kooli vastu on juba eos väga suur, meile helistatakse ja küsitakse, millal saab lapse kirja panna.

Mis on selle kooli eripära?

Usume, et Eestisse on vaja kooli, mis viib terviklikult ellu muutunud õpikäsitust, toetades 21. sajandi oskuste arengut sügavate aineteadmiste ja laia silmaringiga. Kooli loojate unistus on, et seal käiksid koos eesti, vene ja muudest rahvustest lapsed. See on meie visiooni väga oluline osa. Tahame aidata kaasa avatud ühiskonna tekkele Eestis ning luua tingimused, et sellest koolist saaksid õpilased heal tasemel eesti, vene ja inglise keele oskuse.

Me ei plaani luua kindla pedagoogilise maailmavaatega kooli, vaid heas mõttes 21. sajandi peavoolu kooli, teisisõnu väga hea tavakooli. Meil on mõned eeskujud Londoni koolide seas, kus on osatud osavalt kombineerida aineõpetust ja projektiõpet. Eesmärk on kasutada võimalikult palju tõenduspõhiseid nüüdisaegseid õppimisviise ja õppekava ülesehitamise põhimõtteid. Töötame läbi haridusuuringuid Eestis ja maailmas, teeme koostööd ülikoolidega ning teiste partneritega Eestist ja rahvusvaheliselt, et rakendada neid õppimisviise, mis on end tõestanud. Näiteks keelekümblust, mille järgmine aste ongi kahesuunaline keelekümblus, mida Kanadas ja Šveitsis tulemuslikult rakendatakse. Kahesuunaline keelekümblus eeldab, et aineid õpitakse eri keeltes, järelikult õpiksid ka eesti lapsed mõnd ainet vene keeles. Loodame, et meil on piisavalt eesti ja vene perede lapsi, kes soovivad nii õppida, ning et suudame koolitada vajaliku hulga õpetajaid, kes suudavad seda väga heal tasemel ellu viia. Kindlasti tahame teha koostööd Tallinna ülikooli õpetajakoolituse tudengitega. Kalamaja kool võiks olla praktikakeskkond, mis inspireeriks noori õpetajaid sinna tööle tulema. Esialgu tahame alustada esimese kooliastmega ja järk-järgult kasvada.

Kas see tuleb era- või munitsipaalkool?

Oleme arutanud, et see kool võiks olla kättesaadav erinevate võimalustega peredele. Nii hakkas arenema idee, et kui omavalitsus on sellise kooli avamisest huvitatud ja näeb, et see aitaks linna koolivõrku mitmekesistada, oleks mõistlikum luua munitsipaalkool. Oleme juba kohtunud ning kohtume sel teemal veel Tallinna linnavalitsuse ja haridusametiga. Linnaametnikud on tunnistanud, et selles piirkonnas on lähiaastatel koolikohti juurde vaja, kuid see protsess võtab aega. Meie ideed nad tunnustavad, peavad seda väga julgeks ja väljakutseid pakkuvaks.

Samas usume, et kõike, mida me teha tahame, on võimalik ellu viia ka olemasolevates koolides. Uues koolis aga on võimalik kiiremini näidata, mis juhtub, kui koolipäev tavalisest erinevalt üles ehitada: panna õpilased rohkem grupitööd tegema ning jagada ainete õpiväljundid projektide vahel ära, et väheneks tunnitöö töövihiku ja õpikuga ning õpilased õpiksidki praktiliste projektide käigus. Tänu teistmoodi koolikorraldusele saab kogu õppe viia uutele alustele.

Idee ongi, et õpetajatel on klassi kohta kollektiivne tööplaan, mida nad ühiselt loovad ning teoks teevad. Algklasside puhul on see mõistagi lihtsam, suurem väljakutse on, kuidas korraldada seda põhikooli teises ja kolmandas astmes. Samas on hea näide 21. kool Londonis, kelle puhul on näha, kuidas nad tegelevad aineteüleste projektidega, mis kestavad terve õppeperioodi ning kus mitme aine õpetajad on hõivatud. Kalamaja avatud kool võikski olla esimene pilootkool, kust teised koolid saaksid elemente üle võtta ning käia vaatamas-õppimas.

Millal see kool alustab?

Me ei ole veel ühtki tähtaega paika pannud. Novembris on taas üks kohtumine Tallinna linnaga, nii et aasta lõpus oskame juba midagi täpsemalt öelda. Praegu tegeleb meie võtmetuumik – Artur Taevere, Kristi Rahn, Iiris Oosalu, Kadi-Maria Vooglaid ja mina ise – sellega, et õppekava järjest konkreetsemaks muuta ning jõuda ainekavade ning koolipäeva ja tunnijaotusplaani detailse lahtikirjutamiseni. Oleme huvitatud aktiivsete inimeste kaasamisest, kes sooviksid panustada kas uue kooli loomise ettevalmistusse või hiljem siin koolis töötades. Kõik, kes soovivad meiega ühendust võtta, on teretulnud.

Tiina Vapper