Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest

27. nov. 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest kommenteerimine on välja lülitatud

Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.

Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja klassis on õpetajal valida isegi mitme õppekomplekti vahel, siis gümnaasiumi õppekirjanduses on suured lüngad. Gümnaasiumi valikkursuste õpikuid näiteks pole välja antud ei eesti ega vene keeles.

Peamiselt kasutavad koolid kahe suurema õpikukirjastuse, Koolibri ja Avita õpikuid, vähemal määral ka Argo, Tea, Studiumi, Mauruse, Kirjatarga, Ilo, Dialoogi ja Puškini instituudi kirjastuse omi. Venekeelsed õpikud on enamjaolt eestikeelsete õpikute tõlked, välja arvatud vene ja eesti keele õpikud, keelekümblusõpikute sarjad ja veel üksikud õpikud, mis on tehtud spetsiaalselt vene koolidele.

Emakeelne õpik eestikeelse kõrvale

Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi raamatukoguhoidja Olga Krainova peab eesti koolidele tehtud õpikuid muukeelsete õpilaste jaoks raskeks. „Meie koolis õpitakse mõnda ainet, näiteks inimese- ja loodusõpetust eesti keeles juba esimeses klassis. Mõistan, et eraldi õpikuid teha oleks liiga kallis, aga kindlasti oleks see parem. Õpikud oleksid vene laste jaoks kohandatud, kuna igas valdkonnas on oma terminoloogia. Praegu koostavad õpetajad palju materjali ise, sest näiteks loodusõpetuses tuleb teada loomade, taimede, puude nimetusi, mille meeldejätmisega on õpilasel isegi emakeeles tegemist. Või siis majandusgeograafia, kus on väga spetsiifilised mõisted ja sõnavara. Eriti keeruline on peredega välismaalt Eestisse elama tulnud lastel, kes pole eesti keelega kokku puutunud, aga peavad õppima samadel alustel. Võib juhtuda, et laps ei saa keelt selgeks ega omanda ka teadmisi. See ei oleks õige, kui eesti keele mitteoskamise pärast jääks neile gümnaasiumiharidus kättesaamatuks.”

Kui vähegi võimalik, ostavad koolid eesti keeles õpetatavates ainetes lisaks ka venekeelsed õpikud, et õpilastel oleks lihtsam õpitust aru saada ja kodutöid teha. Seda on vaja just õpilastel, kes keelekümblusklassis ei käi ja kellel eesti keele tunde on vähem. Sageli saab takistuseks rahanappus, sest õppevahendite ostmiseks ette nähtud summa pole piisav ning õpilaste arvu vähenedes see kahaneb. Leidub koole, kus vanad õpikud on osaliselt välja vahetatud ja neid, kus õppevara pole aastaid uuendatud ning kombineeritakse teemasid eri õpikutest. Õpetajatel tuleb olla leidlik ning palju lisatööd teha.

Õpetamisel on abiks lisamaterjal

Tallinna Haabersti vene gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Marina Rüütel hindab oma aines õpikute valikut heaks, kuid on harjunud õpikule lisaks tundides lisamaterjali kasutama. Näiteks loevad tema õpilased palju ilukirjandust: kaheksandas klassis Eduard Vilde „Musta mantliga meest”, üheksandas Aigi Valliku noorsooromaani „Kuidas elad, Ann?”, kust on hea õppida slängisõnavara. „Kuna osa keeleõppest on kuulamine, oleme vaadanud tunnis eestlaste menusarja „Õnne 13” mõnda osa, pärast mida tuleb õpilastel küsimustele vastata. Tihti kasutan „Miksikese” ja „Anna abi” keskkondi,” jutustab Marina Rüütel. Õpetaja hinnangul kipub olema nii, et kes on kahemees vene keele tunnis, on seda ka eesti keeles. Tema keelekümblusklassi eelmise aasta 17 lõpetajat said eesti keeles kõik C1-kategooria ning mitu neist läks õppima Tartu ülikooli.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajale Žanna Solomanjukile on tundides abiks e-testid ja -esitlused ning viktoriinid. Materjali võtab ta ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse ühingu kodulehelt. „Ühiskonnaõpetuse tundi alustame raadio- ja teleuudiste kuulamisega või ajalehtede-ajakirjade lugemisega ning küsimustele vastamisega. Tahaksin, et õpilased tundides rohkem väitleksid ja arutleksid, aga ilmselt ei tunne nad end eesti keeles kindlalt. Neile ei meeldi vastata suuliselt, nad eelistavad kirjalikke teste ja kontrolltöid.”

Loksa gümnaasiumi loodusõpetuse, geograafia ja majandusõpetuse õpetaja Mait Rei õpetab vene õppekeelega klassides osalise keelekümbluse meetodil. „Neljandas klassis käib kaks hiljuti Venemaalt Eestisse kolinud last, kes sügisel alles alustasid eesti keeles õppimist. Neil on praegu keeruline, aga tänu abiõpetajale saavad nad hakkama, mõlemad on viielised.” Õppematerjalidest kiidab Mait Rei keelekümbluskeskuse aastaid tagasi koostatud töölehti, mis on tema sõnul kümblusmetoodika jaoks parimad. „Koolis on nii eesti- kui ka venekeelsed varasema õppekava õpikud, mis just nende töölehtedega sobivad. Uue õppekava õpikute juurde töölehti paraku pole. Praegu jääb mulje, et hooga käima läinud kümblusprogramm kipub soiku jääma, uus lõimitud aine- ja keeleõppe mõiste võeti kasutusele, aga materjalid pole sellega kaasa tulnud.”

Venekeelseid LÕK-õpikuid ei ole

Loksa gümnaasiumi raamatukoguhoidjale Nelli Imitševale teeb muret, et lihtsustatud õppekava järgi õppivatele vene kodukeelega õpilastele nende emakeeles õpikuid ja töövihikuid välja antud ei ole. Ainus erand on Innove poolt 2012. aastal välja antud 9. klassi ajaloo tööraamat. „Meie koolis tõlgivad ja koostavad hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks materjali õpetajad ise. Sobivaid õpikuid oleme tellinud ka Venemaalt, haridusministeerium on sellest teadlik,” räägib Nelli Imitševa. Samuti toimivad mitmed teised koolid, kus õpib hariduslike erivajadustega lapsi.

Üks neist on Lasnamäe põhikool, kus õpivad õpiraskustega lapsed, mõned neist lihtsustatud õppekava järgi. Õppealajuhataja Anu Freimanni sõnul kasutab kool Studiumi kirjastuse välja antud eestikeelseid õpikuid-töövihikuid, mis valmisid Euroopa Liidu sotsiaalfondi toel HEV-laste õppevara arendamise programmi raames. „Need õpikud on suurepärased,” kiidab Anu Freimann. „Kool saab need tasuta ja õpetajad tõlgivad ise vene keelde. Küll oleks hea, kui need materjalid saaks vene keelde ümber panna, sest HEV-lapsi on igas koolis.”

Enamik Lasnamäe põhikooli õpilasi õpib tavaõppekava järgi. „Paraku on tavakooli jaoks tehtud õpikud meie õpilastele rasked, peame neid kohandama. Ootame pikisilmi interaktiivset eesti keele õppematerjali, mida haridusministeerium on lubanud, samuti Avita Astra digikeskkonna avanemist, kuhu peaks tulema terve hulk venekeelseid e-õpikud.”

Valikkursuste materjalid peab koostama õpetaja

Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi keemia, bioloogia ja loodusõpetuse õpetaja Irina Tšitšejeva räägib, et kui põhiainetes on venekeelsed õpikud olemas, siis valikkursuste „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” ning „Toidutehnoloogia alused” tarvis, mida ta gümnaasiumiklassides õpetab, peab ta koostama kogu materjali ise. Seda tuleb teha kõigil valik­ainete õpetajatel, sest gümnaasiumi valikkursuste õppematerjali pole välja antud ei eesti ega vene keeles. „Iga õpetaja teeb materjali oma äranägemise järgi, ühtset alusteooriat ei ole. See tähendab palju lisatööd. Leian, et kui õppekavas on valikained ette nähtud, peavad vähemalt metoodilised käsiraamatud õpetajale abiks olema,” sõnab Irina Tšitšejeva.

Õpetaja tunnistab, et õpikute puudumisest rohkem häirib teda õppekava liiga sage muutmine. „2011. aasta sügisel rakendunud õppekava on keemias praeguseks juba kaks korda muudetud. Olen nõus, et aeg-ajalt tuleb midagi lisada ja ära võtta, aga ma ei mõista, miks peab kõik pea peale pöörama. Kas tõesti selleks, et teha uusi värviliste piltidega õpikuid, kus valemeid ja infot jääb aina vähemaks. Võiksime omavahel kokku leppida, mis suunas me läheme ja kuhu jõuda tahame.”

KÜSIMUS JA VASTUS

Miks on venekeelsete õpikute valik väiksem kui eestikeelsete oma? Milliseid oma kirjastuse õppematerjale esile tõstaksite?

Elina Volmer

Koolibri kirjastuse vene õppekeelega kooli juhtivtoimetaja

Venekeelsete õpikute turg on väga väike. Eriti töömahukas ja kulukas on teha gümnaasiumiastme õpikut, sest õpilasi on vähe ja tellitakse vähe, töömaht aga on suur. Paljud vene õppekeelega koolid kasutavad juba eestikeelseid materjale. Seegi vähendab niigi olematut turgu.

Koolibri õpikutest on vene koolid eriti hästi vastu võtnud vene keele kui emakeele õpikusarja 4.–9. klassini. Eelmisel aastal pälvis 7. klassi õpik Tallinna ülikooli silmapaistvamate publikatsioonide ja õpikute konkursil parima õpiku preemia. Tunnustus kirjastuse õppematerjalidele on uus tellija – Soome Vabariik, kus on üsna suur vene kogukond, kelle lastele on riigil kohustus emakeelt õpetada. Soome õpetajad on võrrelnud meie õppematerjale Venemaa omadega ja leidnud, et need on paremad ja neile sobivamad. Loomulikult on meie õpikud ja töövihikud palju kiita saanud ka Eesti õpetajatelt. Hästi on vastu võetud matemaatika­õpikud, samuti loodus- ja inimeseõpetuse sarjad. Meie muusikaõpikud ongi loodud spetsiaalselt venekeelsetele koolidele – lähenemine ja repertuaar on valitud sellest lähtuvalt. Muusikatund on suurepärane võimalus õpilastele nende rahvuskultuuri õpetada. Ka inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpikuid kohandame tõlkimise käigus venekeelsetele õpilastele sobivaks.

Anneli Veskimäe

Avita kirjastuse turundusjuht

Kuna venekeelsete õpikute tiraažid on väikesed, on nende tootmine mitu korda kallim ja omahind kõrgem kui eestikeelsel õpikul. Kirjastus katab nende väljaandmist päris palju eestikeelsete õpikute arvelt. Oleme kunagi riigilt selle vahe kompenseerimist taotlenud, kuid tulemuseta.

Samal põhjusel ei suuda me e-tunde ja muud lisamaterjali vene keeles välja anda ning koolid kasutavad eestikeelseid. Nii väikese kasutajaskonna  jaoks õppematerjali teha on kirjastuse jaoks suur lisakoormus.

Suurt huvi on tekitanud Avita e-tunnid. Need on eesti keeles, aga ka vene kooli õpetaja, kes eesti keelt valdab, saab neid kasutada. Näiteks kasutab Narva Kreenholmi kool Avita 4. klassi matemaatika e-tundi, Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium  7. klassi loodusgeograafiat ja bioloogiat gümnaasiumile, eesti põhikooli kirjanduse e-tundi kasutab mitu vene kooli gümnaasiumiastmes.

Üsna pea saab avalikuks Astra digikeskkond, kus on kättesaadavad ka venekeelsed õppematerjalid ja kus saame õpet diferentseerida – pakkuda A, B ja C tasemel ülesandeid. Veel selle aasta lõpus teeme katsekoolidega kolme esimese õpikuga proovi ära. Kõiki õpikuid kohe üles panna ei jõua, aga paari aasta jooksul juhtub see kindlasti.

 Tiina Vapper