Hariduse mõõdupuu pikeneb
Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.
Koolimõõdikuid on nelja liiki. Tulemusnäitajate abil saab selgeks, kui edukalt haridust omandatakse – kui palju on katkestamisi või nominaalajaga lõpetajaid. Näha saab koolide õpitulemusi ja edasiõppijate hulka, kutseõppurite puhul lõpetanute palgaandmeid. Õppeasutuste tõhususe näitajate hulgast saab teada, kui palju on õpilase kohta põrandapinda, milline on õpilaste ja õpetajate suhtarv ja kui suured on kulud õpilase kohta. Uute mõõdikute hulgas on ka eeldused ehk koolide tegevus tulemusliku õppetöö nimel: õpetaja kvalifikatsioon, tugiteenused, lasteaias käinud esimese klassi õpilaste osakaal, digitaalse õppevara kasutamine.
Peagi lisanduvad osapoolte rahulolunäitajad. Võrrelda saab koolide, omavalitsuste ja maakondade kaupa ning üle riigi. HTM-i hinnangul peaksid need olema abiks haridusasutustele, koolipidajatele, vanematele, õppuritele ning teistele huvilistele. Koolimõõdikud on alles nii uued, et koolijuhid said esimest juhatust neis orienteerumiseks eelmisel nädalal Tartus toimunud välishindamise aastakonverentsil.
Klikke vähemaks
„Detailidesse süveneda pole lihtne, aga edasiminek on uued mõõdikud igal juhul. Midagi riigieksamitele lisaks,” lausus Ülenurme gümnaasiumi direktor Olev Saluveer, kes arvab, et uus info leiab kasutust. „Alternatiivi ju pole. Ministeerium on info ainuvaldaja ja jagaja. Edasine sõltub sellest, kui hästi nad suudavad seda teha. Loodame, et tulevikus saab infost ülevaate lihtsamalt ja kiiremini. Nii nagu Postimees töötab riigieksamite info läbi ja avaldab selle kontsentreeritult. Peaksime saama info kätte väheste klikkidega.”
Tartu Karlova kooli direktor Toomas Liivamägi sõnas, et on varem oma töös Haridussilma statistikat kasutanud, aga see eeldab hakkamasaamist tehnoloogiarikkas keskkonnas.
„Mõõdikuid on alati tarvis, hulga keerulisem on see, mida nendega tehakse,” lisas Liivamägi. „Soomes mõõdetakse, aga järjestamisega ollakse ettevaatlik. Meie mõõdame hoolega ja teeme kogu aeg järeldusi ja edetabeleid. Mõistagi peab koolijuhil olema selge pilt, aga tal ei tohi olla ühiskondlikku survet. Meil kipub igasugune mõõdik tulema koos ühiskondliku survega. Minu soovitus on: mõõdame mõistlikul hulgal, aga ärme võrdleme.”
Ka Jõgevamaa gümnaasiumi direktori Alo Savi arvates ei tohi hakata uusi pingeridu tekitama, noppides üksikuid mõõdikuid välja.
„Eesti haridussüsteem tervikuna vajab vähem konkurentsi ja rohkem kollegiaalsust. Väga positiivne on anda koolidest mitmekülgne pilt. Iga kooli jaoks on oluline vaadata end kontekstis ja pakkuda endast adekvaatset ja mitmekülgset pilti – tähtsad pole ainult riigieksamid ja sissesaamine, vaid ka kooli koht kogukonnas. Hea haridus tähendab eelkõige jätkusuutlikkust, et õpilane saab elus hakkama,” rääkis Savi.
Pühajärve põhikooli direktori Miia Pallase sõnul peab juba mõõtes teadma, milleks neid andmeid kasutame, muidu pole asjal mõtet. Omavahel tuleb võrrelda ühesuguseid koolitüüpe. Mõõdikute süsteemi täiustades tuleb ministeeriumil konkreetselt välja mõelda, millised andmed mingit koolitüüpi huvitavad.
Kummutame müüte
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk jagas koolijuhtide muret, et esialgu on Haridussilmast andmeid keerukas kätte saada, pead oskama tehnoloogiarikkas keskkonnas probleeme lahendada. Kuid arendajad liiguvad selles suunas, et see muutuks lihtsamaks.
Lähiaastail lisandub andmestikku õpilaste rahulolu, digilahenduste kasutamist, põhjuseta puudumist, karjääriõpet puudutav jm info, samuti õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse teave, gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse.
Valk avaldas lootust, et kui meil on infot rohkem, saame ka koolide kohta käivaid müüte kummutada. Kool teab küll isegi oma andmeid, aga poolikult.
„Meie oma süsteemi baasil suudame andmed rikastatud kujul tagasi anda, kusjuures näitajate kuvamiseks ei pea me midagi juurde koguma,” kummutas Valk hirmu, justkui tuleks koolidel hakata täiendavaid andmeid esitama.
Valk soovitas võrrelda ikka nutikalt – pole mõtet võrrelda Tallinna kesklinna eliitkooli mõne väikese kooliga, vaid sarnast sarnasega. „Kui näete, et mõni kool on teie omaga sarnane, aga suudab midagi teist paremini teha, näiteks sealsed lapsed käivad rohkem huvikoolides või õpivad rohkem edasi, saate uurida, mis ta teistmoodi teeb.”
HTM-i asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul peaks uued mõõdikud muutma koolide hindamist mitmekesisemaks. Riigieksamite tulemused ei ütle midagi põhikooli töö kohta, tähelepanuta jääb koolirõõm. Siiski ei tohiks nüüd teise äärmusse minna – teadmised polegi midagi väärt. Kõige olulisem on, et laps kasvaks inimeseks, kes oskab 21. sajandi maailmas oma eluga midagi peale hakata.
—
Koolijuhid hindamisest
Karin Lukk
Tartu Kivilinna kooli direktor
Mõõtmisel on hariduses kaalukauss tugevalt tulemuste pool kaldu. Peame mõtlema, mida tahame. Rohkem tuleb vaadata protsessi, samuti mõõta koostööd. Praegu toonitame, et õpilaste teadmiste tase on hea, aga peaks vaatama, mis on puudu, näiteks koostöö-, eneseanalüüsi-, planeerimisoskus. Kas me õpetame edukalt? Riigieksamitest olulisem on, mis saab noorest edasi.
Helmer Jõgi
Jaan Poska gümnaasiumi direktor
Koolid müüvad sarnaselt arstidega usaldusväärsust. On oht, et võrdlemise hullus viib selleni, et osa koolide usaldusväärsus hoopis kahaneb.
Ain Tõnisson
Tamme gümnaasiumi direktor
Kui kool tundub esimesel vaatlusel kehv, siis järgmisel aastal selle kooli andmeid enam ei vaadatagi. Andmed võivad mõjutada seda, et müüdid on pikaajalised. Ja veel: kui suure tüki ajast võtab mõõtmine? Ärme mine sellega liiga sagedaseks. Kas on oht, et keegi pitsitab andmete mõjul pärast koole ka rahaliselt?
Toomas Kink
Tartu Raatuse kooli direktor
Arengu planeerimiseks on vaja tõeseid andmeid. Kui neid pole, sarnaneb meie tegevus pimedate poksiga. Andmeid küsivad kõik: EHIS, HTM, omavalitsus. On terve hulk statistilisi näitajaid, millega midagi peale ei hakka.
Lapse arengut mõjutab siiski see, mis toimub klassiruumis. Mitu ruutmeetrit või arvutit seal on, ei näita midagi. Peab küsima nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Hariduses peaksid kvaliteedi ja kvantiteedi näitajad olema läbi põimunud. Enne küsimist mõtle läbi, mida andmetega peale hakkad. Kui ei oma suurt pilti, saame ebaobjektiivse pildi.
Andres Laanemets
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor
Meie kooli väärtused on vabadus, loovus, vastutus. Üritame tuvastada, kas need põhimõtted ka kehtivad.
Sisehindamisel küsitleme regulaarselt mitut huvigruppi. 10. klassis küsitleme poole õppeaasta pealt, kuidas on õpilased rahul tehtud otsusega, mis meeldib, mis häirib. Lõpetajatelt pärime rahulolu kohta ainetega. Need andmed on mulle aluseks, kui teeme arenguvestlusi õpetajatega. Kõik töötajad saavad hinnata juhtimist. Probleemid tulevad välja, nendega on võimalik tegelda.
Välis- ja sisehindamise kõrval on veel minu kui koolijuhi isiklik ehk emotsionaalne tasand. Olen kooli avaaktusel, näen rõõmsaid nägusid. See, mida endaga kannad, on ka hindamine. Kooliaasta algul on meil kahepäevane laager, tule ääres võetakse uued õpilased sütevakalasteks. Viimase klassi omad valavad kooli lõpus pisaraid.
Iga organisatsioon peab ennast hindama. Meie kasutame palju küsitlusi. Nende puhul on üks oht: kui asjad on hästi, jäädki paigale. Me üritame uuendada ja siis jälle testida.
Imbi Viisma
Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor
2001. a hakati Tallinnas koolijuhte hindama. Protsess on piisavalt pikk. Kui koolijuhte hinnatakse, hinnatakse kõiki juhtimisvaldkondi. Mõõdikud on osa hindamisest. Kui objektiivsed need on, see on teine lugu.
Vaadelda tuleb protsessi, aga kuidas seda mõõta? Palju on ebamäärasust. Tagasiside uutele mõõdikutele piirdub praegu vaid ühe konverentsiga. Kas sellest räägitakse ka laiemalt, kas mõõdikute otsimiseks kaasatakse veel koolijuhte?
Hariduse üks mõõdupuu on hakkamasaamine elus. Riigieksam on antud hetke mõõdik. Kui laps oli haige või tal oli paha olla ja eksam ei läinud hästi, ei tähenda see, et ta elus hakkama ei saa.
Tähtis on ka kooli panus kogukonnas ja kas laps on õnnelik, kas tal on koolis hea. PISA tulemused näitavad, et meie laps ei ole õnnelik, ka õpetaja ei ole õnnelik. Miks? Pöörame pilgu õppekava poole: kas seda mahtu, mis aines on, peab ikka suruma õppekavva? Mida me tahame? Surume lapsele kõike ja maksimaalselt peale ega anna võimalust areneda.
Ilmar Kesselmann
Parksepa kooli direktor
On sada tuhat muud asja peale riigieksamite, mille alusel koole hinnata. Näiteks mida pärast tunde koolis huvitavat tehakse, kui palju lapsi ringides-projektides osaleb, kas õpetajad teevad projekte. Samuti olümpiaadid, võistlused, konkursid.
Haridussilma uusi tabeleid pole veel uurinud, aga vaatan. Tore, et saadakse aru, et koolide ainuke hindamiskriteerium pole riigieksamid.
—
Kuidas uusi mõõdikuid leida?
• Vali haridussilm.ee avalehel nupp „tulemuslikkus”.
• Alusta suurest pildist ehk nooltest.
• Vali vasakult „aasta”, „näitaja”, „üksus” (kool, KOV …).
• Kui tahad valida kõik näitajad, otsingusse „***”.
• Kui mõnda kooli ei saa valida, pole valitud aasta ja näitaja kohta selle kooli infot.
• Saadud tabelit saab eksportida Excelisse.
• Ära tee mõttetuid võrdlusi. Võrdle sarnaseid või ühe KOV-i koole, sama kooli eri aastate näitajaid.
Allikas: Aune Valk, HTM
Sirje Pärismaa
Kolleegid!
Mulle tundub, et tohutu ametnike armee otsib endale mingit TEGEVUST. Õigus on KINGU Toomasel – kõige tähtsam on see, mis toimub klassis (ja seda on objektiivselt väga raske mõõta – P.L.). Inimese (lapse) tegevuse juures toimib ju normaaljaotuse (Gaussi) kõver, mis muudabki hindamise võimatuks.
Isegi riigieksamite nn pingeread mõistis prof. Ene-Margit Tiit juba 1997 hukka. Ärgem unustagem, et isegi PISA-test kajastab üsna vähe õpetajatööd koolis… Aga kui me need tulemused ületähtsustame – ?
Või võtkem omal ajal sisse viidud õpetajate nn atesteerimise. Väliselt ilus idee, aga kohe käivitusid onupojapoliitika ja pugemine… Ja kes need atesteerijad tihti ise olid, kes neid oli hinnanud jne.? – vahel otsustati lihtsalt võimu positsioonilt… Inimesi aeti omavahel loomulikult tülli.
VÄLJAPÄÄS on koolides toimuv õpetajate metoodiline enesetäiendamine, tundide vastastikune külastamine ja kollegiaalsed arutelud omavahel…