Jüri Talvet – maamesilasena maailmas

18. dets. 2015 Mari Klein - Kommenteeri artiklit

Sellise pealkirjaga konverentsi peeti möödunud laupäeval Tartu ülikoolis, sealse hispanistika eriala asutaja ja edendaja, maailmakirjanduse professori Jüri Talveti 70. sünnipäeva auks.

Miks just maamesilasena? Aga sellepärast, et maamesilane on teiste mesilasliikidega võrreldes töökam, tagasihoidlikum, sümpaatsem ja lendab kaugemale, põhjendas TÜ eesti kirjanduse professor Arne Merilai.

TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop tõi Talveti heaks näiteks sellest, kuidas on võimalik omavahel siduda rahvuskultuuri ja maailmakirjandust. TÜ professor Peeter Torop, kes kõneles Talveti fenomenist kultuurisemiootikas, nentis, et mida rohkem keeled üksteist tõlgivad, seda tugevam on kultuur.

„Talvet sünteesib otsekui alkeemik Euroopa kahe perifeeria, hispaania ja eesti kultuuri elemente üheks uueks, ainult talle omaseks käekirjaks,” nimetas Talveti sõber ja mõttekaaslane, kirjanik ja kirjandusteadlane Rein Veidemann, juubilari filoloogilisest teekonnast kõneldes teda muu hulgas teejuhiks Hispaania vaimu juurde.

Lauri Pilter kõneles Talvetist kui maailma luule, Klaarika Kaldjärv kui proosa tõlkijast, Tanar Kirs temast kui Juhan Liivi uurijast.

Talveti koolivend Pärnust Mark Soosaar nentis oma õnnitluses, et näiteks Mongoolias peetaksegi inimese ainsaks ja peamiseks tähistamist väärivaks juubeliks just seitsmekümnendat.

Jüri Talvet on Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni president ning võrdleva kirjandusteaduse ajakirja Interlitteraria peatoimetaja. Ta on luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja tõlkija, kelle loometegevust on tunnustatud Eesti Vabariigi Valgetähe neljanda klassi ordeni ja Hispaania Kuningriigi Isabel katoliiklase ordeniga. Laupäeval anti Talvetile üle ka Tartu ülikooli suur medal.

„Tema uurimisvaldkond on avar, hõlmates hispaania ja Ladina-Ameerika kirjanduslugu, baroki või romaani poeetikat, kirjanduse retseptsiooni ja kultuuridevahelist tõlget, maailma ning eesti modernismi komparatiivset tõlgendust, eksistentsialistlikku mõtet, kirjandusteooriat ja -filosoofiat,” kirjeldas Talveti mitmekülgsust Tartu ülikooli maailmakirjanduse dotsent Liina Lukas.

Jüri Talvetilt on eesti keeles ilmunud kümmekond luulekogu, neid on tõlgitud ka inglise ja hispaania keelde, samuti essee- ja artiklikogumikke ning monograafia Juhan Liivist. Samuti on avaldatud hulganisti tema tõlkeid hispaania, katalaani ja inglise keelest.

Juubeli puhul esitleti Tartu ülikoolis kolme Talveti loomingust kõnelevat teost: Tartu ülikooli kirjastuse välja antud kogumikku „Luulest”, mis koondab tema 40 aasta jooksul avaldatud arutlusi maailma ja eesti luulest, ja ingliskeelse ajakirja Interlitteraria erinumbrit ning eesti kirjandusmuuseumi välja antud heliplaati Jüri Talveti luulega.

Mari Klein

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!