Miks napib kutsekoolides õpilasfirmasid?

Õpilaste suur koormus, vähesed erialaoskused, täiusetaotlus, napp selgitustöö – need on peamised takistused õpilasfirmade loomsel kutsekoolides.

Kui käia Eesti õpilasfirmade laatadel, siis torkab teravalt silma, et oma kaupu ja teenuseid pakub 50–60 üldhariduskooli õpilasfirmat, kuid ainult paar kutsekooli oma. Ometi on just kutsekooliõpilastel palju rohkem võimalusi õpilasfirmat asutada ja käigus hoida, sest oma kooli seadmed, töökojad, köögid ja muu on käepärast, sageli materjalidki tasuta.

Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja kinnitab, et probleem on olemas ja vaevanud teda juba pikemat aega. On riike (Holland, Taani jt), kus tugevamad õpilasfirmad on tulnud just kutsekoolidest, aga Eestis see nii ei ole. Junior Achievement on teinud spetsiaalseid projekte, millega on kolme aasta vältel makstud kutsekoolide õpilasfirmade juhendajatele palka. Paraku on projektiraha lõppedes lakanud ka uute õpilasfirmade tekkimine kutsekoolis.

Epp Vodja: „Võib-olla on põhjus selles, et kutsekooli ettevõtlusõppe moodul on eelkõige teoreetiline. See on päris hea õppematerjal, kuid aasta aega puhtalt teoreetilist äriplaani analüüsida võib noortele eluvõõras tunduda.”

Tänavu on olnud siiski elavnemist märgata, sest igal Junior Achievementi koolitusel on osalenud ka kutsekooliõpetajaid. Tublid on olnud Narva kutsehariduskeskus, Kuressaare ametikool, Tartu kutsehariduskeskus. Eelmisel aastal jõudis õpilasfirmade võistlustel finaali ka kutsekooli õpilasfirma Spaatlitäis Kreemi – Tartu tordivalmistajad.

„Loodame, et asi areneb. Samas on üks kutsekooliõpetaja öelnud, et tema õpilastele pole õpilasfirmat vaja, sest eelkõige tahavad nad Saksamaale tasuvat tööd tegema minna. Ega kutsekoolidega polegi muud teha, kui järjekindlat reklaamitööd,” võtab Epp Vodja kokku.

Mis takistab õpilasfirmade loomist?

Küsitledes kutsekoolide direktoreid, selgusid mõned põhjused, miks neil õpilasfirmasid vähe on. Mõned näited.

• Kutsekooliõpilasel on niigi suur koormus, arvab Tallinna teeninduskooli direktor Meeli Kaldma. Paljud käivad õppimise kõrvalt tööl ja nad lihtsalt ei jaksa lisaks õpilasfirmat teha. Isegi täiskasvanud ei tee põhitöö kõrvalt oma firmat. Kuid teeninduskoolil õpilasfirmasid siiski on, nad on küpsetanud pirukaid ja torte ning teinud muudki. Samas saavad õpilased ka ilma õpilasfirmata oma ettevõtluskogemuse teeninduskoolis kätte. Koolil restoran, kus kõiki töid, alates kalkuleerimisest, toitude valmistamisest kuni klientide teenindamiseni, teevad õpilased ise. Meeli Kaldma toonitab, et kool ei taha oma niigi koomatud õpilastele õpilasfirmade rajamist peale suruda. „Kedagi sundima ei hakata, küll aga tahame õpilasfirma rajamist atraktiivsena näidata,” ütleb Meeli Kaldma. Sellesama põhimõtte järgi on neid ka varem tekkinud.

• Kutsekoolis õpitakse kõigepealt eriala – alles seejärel saab sama asjaga tegeleva õpilasfirma rajada, selgitab Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom. Vähemalt esimene õppeaasta peaks minema eriala omandamisele ja see muudabki õpilasfirma loomise kutsekoolis raskemaks. Pärast kooli lõpetamist tahavad paljud noored oma firma rajada, sest neil on selleks vajalikud teadmised ja oskused siis olemas. Ka täiskasvanud õppijad on ettevõtlikud. Paljud neist töötavad MTÜ, OÜ või FIE-na. Aianduse sessioonõppes on peaaegu kõigil oma aiandusettevõte ja pärast lõpetamist kavatseb veel päris mitu maastikuehitajat ja aednikku selle rajada. Kuid õppida saab ka tegemise käigus, möönab Toom ja lisab, et Räpina aianduskoolil on seepärast kavas õpilasi oma firmasid rajama innustada. Õpetajad on vajalikul koolitusel juba käinud.

• Nad on väga noored alles, märgib Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus: „Kui sa oled 16-aastane, siis tahad hommikul ikka natuke magada ka, mitte kell viis üles tõusta, et kellelegi õpilasfirmas süüa teha.” Pealegi on kutsekooli õppeprotsess nagunii mingil määral oma firma tegemine. Viljandi KÕK-i õpilased on müünud õppetöö käigus valmistatud laudu, toole, taburette hansapäevade laatadel. Nii on nad saanud müümiskogemuse ja mõistavad, et lisaks asja valmistamisele tuleb osata seda ka maha müüa või vähemalt kingitusena realiseerida. Kuid ka Viljandi KÕK tahab õpilasfirmadega katsetada ja õpetajad on neilgi Junior Achievementi koolitusel juba käinud. Tarmo Loodus arvab, et kutsekoolid võiksid ka üldhariduskoolide õpilasfirmasid toetada, andes neile oma ruume ja seadmeid kasutada. Saarepeedi kooli tööõpetuse tunnid toimuvadki Vana-Võidus.

• Äkki tahetakse täiuslikke õpilasfirmasid teha, oletab Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus. Kardetakse, et ükski idee pole piisavalt hea, et võib pankrot tulla jne. Ta lisab: „Meie toonitame oma õpilastele, et ei pea olema suurepärana, et alustada – peab alustama, et saada suurepäraseks. Isegi õpetaja ja kosmonaut on algul kobad. Tänu sellele hoiakule meil õpilasfirmad on. Osa on tekkinud ise, osa projektidega ellu kutsutud. Mõni küpsetab pirukaid ja kooke, teine teeb puidutööd. On ka mitme eriala õpilaste ühiseid õpilasfirmasid, kus IT-eriala kaasalöömine on eriti hinnatud. Meie õpilasfirmasid juhivad noored õpetajad, kelle koormus koolis on ainult 0,2–0,4 kohta, kuid neil on endal väikeettevõtted, nad tunnevad asja ning noortele paistab sellest piisavat. Probleem on aga selles, et meil on uued seadmed, mida ei tohi kuue aasta jooksul äritegevuseks kasutada. Järgmisel aastal saab see piirang läbi ja siis hakkame õpilasfirmade tegevust hoogsalt laiendama.”

• Võib-olla ei teata õpilasfirma eeliseid, oletab Georg Otsa muusikakooli direktor Aarne Saluveer. Näiteks muusikakoolis ei teatud, et esimesel aastal ei pea õpilasfirma ettevõtte makse maksma. Kui see oleks olnud üldteada, oleks ehk päris mitu noortebändi ennast õpilasfirmaks vormistanud. Muusikamaailmas on väikeettevõtjaid tohutult, küll OÜ, MTÜ kui ka FIE-na ja selles mõttes on õpilasfirmaga katsetada muusikakooli õpilastele kasulik. Kuid Saluveer märgib, et seni on nende õpilased mõtelnud pigem osaühingu rajamisele, see on muusikamaailmas üsna levinud. Algajatele on meeldinud FIE, sest sellega on kõige lihtsam asju ajada. Nüüd on ka Otsa muusikakooli õpetajad Junior Achievementi koolitusel käinud ja loodetakse, et peagi hakkab esimesi õpilasfirmasid tekkima.

—

Õpilasfirma ja maksud

Epp Vodja

Junior Achievement Eesti direktor

Kuna õpilasfirma ei ole päris firma, ei saa seda registreerida äriregistris, mistõttu firma ei saa maksta ettevõtte makse. Küll aga tuleb tal maksta üksikisiku tulumaksu, kui kasum õpilasfirma ühe liikme kohta ületab tulumaksuvaba miinimumi. Kui käive ületab 16 000 eurot, tuleb õpilasfirma tegevus lõpetada ja alustada tööd päris ettevõttena.

Õpilasfirma rajamise eesmärk ei ole makse optimeerida, vaid saada ettevõtluskogemus. Suur osa õpetajatest laseb viimase ülesandena enne õpilasfirma sulgemist välja arvutada, kui edukas oleks firma olnud, kui oleks tasunud kõiki ettevõtte makse.

Raivo Juurak