Millest kirjutab 4. detsembri Õpetajate Leht

3. dets. 2015 - 1 Kommentaar

Kahe TTG soolaleivapidu

Kolm kuud pärast õppeaasta algust pidasid viimaks soolaleivapidu ühe katuse all asuvad Tartu Tamme gümnaasium ja Tartu täiskasvanute gümnaasium.

Hariduse mõõdupuu pikeneb

Koolide hindamise mõõdupuu on läinud pikemaks. Riigieksamite põhjal koostatud pingeridadele on lisandunud haridussilm.ee-s näitajad, mis mõõdavad õppeasutuste tulemuslikkust, tõhusust, eeldusi, rahulolu. Esialgu tundub, et pilti on keerukas kokku panna, leiavad koolijuhid.

Nutipööre – mäng või midagi enamat?

Pärnu Rääma põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel arvab, et rohkem digiturvalisust ühiskonnas muudab meie elu ka väljaspool digimaailma turvalisemaks. „Nagu liikluses on oluline jälgida enda ja kaasliikleja käitumist, tuleb seda teha ka digimaailmas.”

Teistmoodi lapsed

„Pole nende süü, et nad ihkavad teistsugust elu. Neid ei meelita lubadus, et kui sa hästi õpid, saab sinust advokaat või minister ja sa hakkad teenima palju raha,” kirjutab Ethel Lillemägi vaevatud koolilastest, keda tuleb aasta-aastalt üha juurde.

See lõke kustub niikuinii

„Kas keegi täie mõistuse juures olev inimene võib arvata-kinnitada, et kui areng läheb endist rada edasi, siis fossiilkütused on veerandsajandi pärast laialt kasutuses ja eriti põlevkivi kui kõige kehvema kütteväärtusega aine nende hulgas?” kirjutab Kaarel Tarand.

Soomlased on andnud mulle justkui uued silmad

Hendrik Relve sai Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatelt kuldse teenetemärgi. „Olen 25 aastat Soome bioloogia- ja geograafiaõpetajatele Eestis loodusmatku korraldanud, koos nendega Eesti risti ja põiki läbi käinud ja tänu sellele hakanud meie loodust ja pärandkultuuri nagu nende silmade läbi nägema,” märgib looduse- ja kirjamees Hendrik Relve.

Mis on ühist haridusel ja hamburgeril?

Lustivere põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Krista Kõrgesaar tunneb oma essees tõsist muret meie hariduse tuleviku pärast: „Meil on standard, mida järgitakse: kõigile õpetatakse ühtemoodi ühesuguseid fakte, teooriaid ja mõttemalle.”

Kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast

Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks … Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste hinnangutes on erinevusi.

Wiedemanni fond 10

2006. aastal algatas 19 kooli 6827 õpilast kampaania „Kroon eesti keelele!”, ettevõtmine tunnistati aasta parimaks keeleteoks, kirjutab Jüri Valge. Tartu Karlova kooli õpetaja Külliki Kase intervjuu Wiedemanni fondi 2015. aasta stipendiaatide, eesti keele ja kirjanduse õpetajate Piret Järvela (Tallinna reaalkool), Liivi Heinla (Kadrina keskkool) ja Aili Kiiniga (Viljandi gümnaasium).

Miks on kutsekoolides vähe õpilasfirmasid?

Õpilaste suur koormus, vähesed erialaoskused, täiusetaotlus, napp selgitustöö – need on peamised takistused õpilasfirmade loomisel kutsekoolides, kirjutab Raivo Juurak.

Loome, mängime ja õpime eesti keeles

Mängud sobivad hästi nii teise keele omandamiseks kui ka emakeele rikastamiseks. Samal ajal arendavad need mõtlemist, mälu ja peenmotoorikat, kirjutab Sillamäe Päiksekese lasteaia Karikakra keelekümblusrühma õpetaja Kristina Tširuhhina.

Vanad sõbrad uue pilguga

„Nõukogude ajal põhjendati inimlikke nõrkusi sellega, et need on kapitalismi igandid. Nüüd öeldakse, et riigivargused, altkäemaksuvõtmine ja bürokraatia vohamine on nõukogude korra pärand. Klassikut lugedes saad aru, et kõik see on juba sajandeid olnud inimloomuses, tarvis on seda ainult märgata, anda sellele kunstijõuline üldistus,” kirjutab Toivo Tootsen.

Teet Suur ja Rakvere jõulupuud

Taas kord pakub Eesti rahvale kõneainet Rakvere omapärane jõulupuu, mille kohta avaldatakse arvamust sotsiaalmeedias ja mida käiakse vaatamas kaugemaltki. Rakvere linnakunstniku Teet Suure jaoks see on juba kolmas aasta teha pühadeajaks midagi harjumuspärasest erinevat. Ta leiab, et sissetallatud radu mööda käia on igav, ning peab uute seoste tekitamist kunstniku ülesandeks.

Kolm nädalat turvatsoonist väljas

Ei ole liialdus väita, et mu sõbrad naersid valju häälega, kui rääkisin neile Eesti Raadio sporditoimetuse plaanist võtta mind Londonisse kaasa ja saata olude sunnil 6. augustil maadlushalli kommentaatoriks,” kirjeldab „Elupildi” rubriigis ajakirjanik Margit Kilumets, kes oli Heiki Nabi hõbemedalivõidu tunnistaja ja enda sõnul suutis ületada iseennast.

Õpetajatöö nagu Ameerika mäed

„Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis neid nippe, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Laar, kes on oma suguvõsas juba kuuendat põlve koolmeister.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Millest kirjutab 4. detsembri Õpetajate Leht”

  1. Merle ütleb:

    Ka mina puutusin sel aastal kokku probleemiga, millest räägitakse artiklis “Teistmoodi lapsed”. Olen hämmingus, et õpetaja, kool, koolijuht ignoreerisid erivajadustega last, kelle probleem oli vaid see, et ei tahtnud tähelepanu keskpunktis olla. Õpetaja viis lapse selleni, et tekkis koolitõrge. Koolijuht ahmis ema jutu peale ainult õhku, et selline asi olla saab 🙂 Lõpuks võtsid vanemad lapse käe kõrvale ja alustasid uut kooliteed. Kui 3 aastat õpetaja ükskõiksuse all kannatav laps, kes otsis põhjusi koju jääda, hakkas käima uues koolis, KUHU TEDA OODATAKSe, kadusid ka igahommikused probleemid (riietumine, kõhulahtisus, peavalud).Vanas koolis tegeles HEV-koordinaator vaid kahtede parandamisega. Minu vastus artikli autorile on: Hetkel saab olukorras väga paljuski kaasa aidata KOV haridusametnikud ja riiklik järelevalve. Ja seda mitte pelgalt paberite kontrollimisega. Koolid kasutavad HEV-rahasid muuks otstarbeks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!