Nutipööre − mäng või midagi enamat?

4. dets. 2015 - 1 Kommentaar

MART KIMMEL

Pärnu Rääma põhikooli haridustehnoloog, õpetaja

Nutipööre – mida see endast lõpuks kujutab? Kas tegemist on pelgalt mänguga? Kas tuleme ühiskonnas ja koolis toime digimaailma ohtudega? Kas käimas on revolutsioon, mis muudab kogu maailma?

Mõistmaks nutipöörde olemust, tuleb eelnevalt mõista selle tugevaid külgi, nagu ka neid, mille puhul kerkivad ühiskonnas küsimärgid ja lahkarvamused.

Meenutagem aega 25 aastat tagasi. Lapsed mängisid sel ajal klotside, lauamängude ning konstruktoritega. Seejärel tulgem tagasi aastasse 2015 ning vaadakem, mis on saanud lauamängudest, klotsidest ning konstruktoritest. Lauamänge mängitakse tänapäevalgi, kusjuures neid saab nii valmistada ise paberi, papi ning puidu abil kui ka osta poest. Uue võimalusena saab omavahel siduda tavapärase lauamängukomplekti (mänguväljak, mängunupud) ning 21. sajandi tehnoloogia (arvuti, telefoni).

Uus mõõde: robootika

Paljudele on tuttav mäng „Monopol”, mille eesmärk on koguda kokku kinnisvara teatud linnaosas. „Monopoli” saab mängida nii katsutava mänguväljakuga ja nuppudega kui ka arvutimänguna, lisaks arendada enda osavust internetipõhiste juhiste abil. Nüüd pöörakem pilk klotsidele ning konstruktoritele. Kes meist ei mäletaks klotse, mida sai kinnitada teineteise külge, ning konstruktorit, mille osadest sai moodustada vahvaid moodustisi, näiteks autokere või maja? Praegu on klotsid ja konstruktorid laste mängumaal alles, kuid lisandunud on uus mõõde – digitaalne maailm ja selle võimalused. Tehnikaväljaannetest võib üha rohkem lugeda, et õpilased tegutsevad robootikaringides (panevad legoklotside ning mängupuldi abil roboti liikuma).

Robootika kujutabki endast 21. sajandi klotse ning konstruktorikomplekti, lihtsalt ajaga on tulnud uuendused. Oluline on mõista, et tänapäeva tehnoloogia (arvutid, telefonid) annab võimaluse mängida igal ajal ning igal pool. Andkem tänastele noortele võimalus õppida arvuti ja telefoniga neid mänge, mida 25 aastat tagasi mängiti papi, klotside või konstruktorikomplekti abil.

Peaaegu kõigil mängudel on reeglid ehk kokkulepped, mis aitavad mängida kõigile arusaadaval viisil. Nagu on kokkulepped tennisemängus ning kabes, on need ka digimaailmas. Sageli arutletakse digimaailma turvalisuse üle – ühed tõdevad, et selles on ohte, mille allikaid on keeruline tuvastada, teised lisavad, et oluline on digimaailma tehnilisi vahendeid (arvuti, telefon) kasutada tervist hoidval viisil. Turvatundest tasub siinkohal kõnelda teatud tehnilise seadme kasutaja seisu- ja istekohalt.

Miks seisu- ja istekohalt?

Peamine põhjus seisneb selles, et arvutite ning telefonide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nii inimese füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Parim võimalus lõõgastuda on teha mängimise vahepeal puhkepaus − kasutada vahendit mõõdukalt. Oluline on enda jaoks läbi mõelda ka kehaasend, end vahepeal liigutada, sirutada jalgu ja käsi, teha venitusharjutusi kaelale ning puhata silmi (sulgeda need mõneks minutiks). Mõtle oma käitumisele digivahendite kasutamisel − tee mõõdukalt määral puhkepause, seeläbi aitad oma kehal ja vaimul puhata.

Arvamusavaldustest võib lugeda, et nutipööre (telefonide ja arvutite eesmärgipärane kasutamine õppetöös ja eraelus) toob kaasa nii rõõmu kui ka kitsaskohti. Nagu liikluses on oluline jälgida enda ja kaasliikleja käitumist, tuleb enda tegevust analüüsida ka digimaailmas. Igapäevased telefoni- ja arvutikasutajad puutuvad tihti kokku olukorraga, kus tuleb luua endale kasutajakonto mõnes digikeskkonnas. Kuidas abistada inimest, et ta saaks digikeskkonnas turvaliselt toimetada? Turvalist käitumist on võimalik õpetada juba varajasest noorusest – suureks abiks ja nõuandjaks on õpetajad, kes annavad lastele juhiseid, kuidas käituda digikeskkonnas viisakalt ja ohutult. Digiturvalisuse tegevustesse koolis peavad olema kaasatud nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad, sest meie turvatunne on seda suurem, mida teadlikumad oleme digimaailma iseärasustest ning arengutest.

Nutipööre koolis ja ühiskonnas kasvatab teadlikkust digiturvalisusest. Tänu sellele on võimalik ära hoida olukordi, kus inimene jõuab rohelisele nupule vajutades keskkonda, millest tuleks hoiduda, näiteks nn loteriivõidu e-kirjad, mis nõuavad isikuandmete ja pangaandmete edastamist. Rohkem digiturvalisust ühiskonnas muudab meie elu ka väljaspool digimaailma turvalisemaks.

Mõõdukus ennekõike

25 aastat tagasi oli paljudel peredel kodus lauatelefon ja televiisor. Televiisor on seal senimaani, samas kui lauatelefone on üha vähem. Meie kodud on tehnika poolest märksa mitmekülgsemad kui 25 aastat tagasi.

Tehnoloogia võidukäik (seda on nimetatud ka tehnikarevolutsiooniks) sai pöörded sisse 20. sajandi lõpus. Mida teeb praegune nn tehnikarevolutsioon inimesega? Väidetakse, et me sõltume üha rohkem tehnikast (targad kodumasinad, mis pesevad pesu ning teevad valmis söögi, või hoopis mobiil, millega on võimalik nii autot parkida, toitu tellida kui ka internetis arveid tasuda). Samas pakub nn tehnikarevolutsioon meile infoküllust, andes võimaluse valida infost enda jaoks oluline ning eraldada infotulvast mitteoluline. Olgem rõõmsad, et tehnika (telefonid, kodumasinad) meid avitab, samas saagem aru, et meie elu on rõõmus ja tore ka ilma selleta. Mõõdukus on heaolu alus!

Kas saime vastuse nutipöörde olemusele? Saime teada, et lauamängud, klotsid ja konstruktorid on ikka alles, aga teinud aegade jooksul läbi uuendused ning saanud nimeks arvutimängud ja robotid. Nutipööre, mis sageli saab alguse koolis ning levib seejärel ka väljapoole kooli, on tehniliste vahendite eesmärgipärane kasutamine, näiteks õppetöö läbiviimisel, arvete maksmisel mobiiliga.

Kuid ärgem unustagem turvalisust. Telefoni ja arvutit on meeldiv kasutada, kui oskad näha digimaailma ohte ning neid ennetada!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Nutipööre − mäng või midagi enamat?”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!