Paikuse põhikool 25

„Paikuse põhikool – kindel algus sinu elule,” kõlab Paikuse põhikooli moto. 18. detsembril tähistab kool 25. sünnipäeva. Tegemist on Pärnu maakonna noorima, kuid suurima kooliga. Põhikoolide arvestuses on ta oma 484 õpilasega suurim maapõhikool Eestis.

Kooliuksel võtab sisenejaid vastu päkapikumütsiga administraatoriproua. Tema ütleb lapsele koolis hommikul esimesena tere ja õhtul viimasena nägemist. Aitab kadunud jalavarje otsida ning kuulab laste rõõme ja muresid.

Nagu nööbi külge pintsak

Paikusel 25 aastat töötanud kooli raudvara, klassiõpetajad Sirje Tuulemäe ja Ulvi Mihkeles, meenutavad, kuidas kõik algas. 1990. aasta septembris alustati algkoolina Paikuse politseikooli kolmandal korrusel. Oma maja valmis jõulukuus ning 18. detsembril peeti Paikuse algkooli avamispidu. Esimesel õppeaastal oli koolis 76 õpilast ja seitse õpetajat. Õpilaste arv kasvas kiiresti ning viis aastat hiljem alustas 203 õpilasega tööd juba Paikuse põhikool. Kuna maja jäi kitsaks, otsustati EPT peahoone ehitada ümber kooliks.

Majale on tehtud järjest juurdeehitusi, nii et direktor Aare Külaots võrdleb kooli ehitamist nööbi külge pintsaku õmblemisega. Endine EPT garaaž ehitati ümber tööõpetuse majaks, kus töötab ka Paikuse huvikool. Valmisid algklassimaja ning moodne spordi- ja tervisekeskus, kus kooli kasutada on kaks suurt pallimänguväljakut ning maadlus- ja jõusaal. Samas kompleksis asub uus avar valla ja kooli ühine raamatukogu ning mõned klassiruumidki.

Kooli mure on juurdeehitistest hoolimata jätkuvalt ruumipuudus. Mis ühtpidi mure, see teistpidi rõõm, sest näitab, et Paikusele tahetakse tulla õppima ja õpetama. Õpilaste vähesuse üle igatahes kurta ei saa. Septembris inglise keelt andma tulnud noor õpetaja Leana Pennula kirjeldab esimesi kuid Paikuse põhikoolis igati toredatena. „Vajadusel jagavad kogenumad kolleegid lahkelt nõu ja juhatust. Seni on minu suurim väljakutse olnud nimede meeldejätmine kooliaasta alguses. Nüüdseks on see mure murtud,” muigab ta.

Pidevalt „pilves”

Iga kool vajab omavalitsuse ja kogukonna tuge. Paikuse põhikool on direktori ja õpetajate sõnul saanud mõlemalt palju toetust ning kiidusõnadega ei koonerdata. Kooli loomise idee tuli 26 aastat tagasi just lapsevanematelt ja vallavalitsus võttis mõtte kohe omaks. „Oleme omavalitsuse toel suutnud luua õppimis- ja õpetamistingimused, mis on võrreldavad riigigümnaasiumites pakutavatega,” hindab Külaots.

„Mulle tundub, et meie koolis on intellektuaalne ja emotsionaalne kapital tasakaalus,” iseloomustab õppealajuhataja Sirje Solom oma kollektiivi. „Püüame õpilases üles leida tema tugevused, et iga laps saaks koolis eduelamuse – kes õppetöös, kes huvitegevuses.”

Paikuse põhikoolis saab alates teisest kooliastmest õppida süvendatult inglise keelt. Teises klassis õpivad kõik lapsed malet mängima. Õppekavas on veel informaatika, joonestamis- ja tantsutunnid.

„Paikusel ollakse pidevalt pilves,” teatab direktor. See tähendab, et koolisiseses asjaajamises juurutatakse Office 365 ühistöö võimalusi. Koolil on kaks arvutiklassi, majasisene arvutivõrk ja interneti püsiühendus ainekabinettides. Haridustehnoloog Anne Kalmus korraldab iga kuu IT-sisekoolitusi, millest õpetajad agaralt osa võtavad. „Mina lõpetan koolituse sõnadega: kes pole kunagi ebaõnnestunud, pole midagi proovinud,” naerab Kalmus. „Õpetaja ei pea olema alati klassis kõige targem, aga ta peab pidevalt õppima.”

Grafiti kabinetiseinal

Paikuse põhikooli tänavuseks aasta õpetajaks valitud vene keele õpetaja Sirje Suurevälja kinnitab: „Meie koolis pole hoiakut, et milleks peaks vene keelt õppima. Räägime vene kultuurist palju ka õppekavaväliselt.” Suurevälja peab vajalikuks laste loovuse arendamist. „Mul on olnud õnn juhendada päris suurejoonelisi töid. Üks neist oli näiteks 8. klassi õpilastega lavastatud ingliskeelne muusikal, teine igavale kabinetiseinale tehtud grafiti. Loovtööde teemad valitakse septembris nn loovtööde laadal, kus igaüks püüab oma mõtted kaheksandikele „maha müüa”. Tihedas konkurentsis saavad teemad kiiresti õpilastele jagatud. Paikuse õpetajatel jagub aastast aastasse häid ideid, mille eesmärk on õpilaste eneseteostuse arendamine.

Kangastelgedel valmib juubelikingitus koolile.

Tuled akendes

Inglise keele õpetaja ja projektide koordinaator Kersti Rohtmets räägib, et praegu on koolil käsil enneolematult palju projekte – ühe Nordic Juniori ja kolme Erasmus+ projekti raames tehakse koostööd 14 riigiga. Kõik projektid on seotud erivajadustega laste märkamise ja aitamisega, mis on üks Erasmus+ koolidevaheliste koostööprojektide prioriteete.

Tihedad sidemed on sõpruskoolidega, kelleks on Pärnu Tammsaare kool, Nõo põhikool ning Grobina kool Lätis. Koostööd tehakse Paikusel asuva politsei- ja piirivalvekolledži ning kohalike lasteaedadega.

Õppealajuhataja Sirje Solom kiidab õpilaste innukust aineolümpiaadidel ja viktoriinidel ning Tartu ülikooli teaduskooli töös. Õpilasi juhendavad õpetajad Liina Kivisto, Hulda Larin, Maarja Tärk ja Marika Jagomägi. Möödunud aastal võeti osa üleriigilisest „Teaduslahingu” konkursist, kus osales 159 võistkonda 102 koolist. Pärnu maakonnas võitis „Teaduslahingu” Paikuse põhikool, üleriigilises finaalis saadi tubli 6. koht.

Õpetaja Mait Linnu eestvedamisel on kool paistnud silma heade tulemustega mälumängudel ja viktoriinidel. Ükski koolipidu ei möödu solistide, ansamblite ja kooride esinemiseta, keda juhendab üks kooli asutajaliikmeid Maire Krinal. Tänu õpetajate ja õpilaste tihedale koostööle on saavutatud eri ainevaldkondades häid tulemusi. „Meil on pühendunud meeskond,” rõõmustab Sirje Solom.

Koolis on head sportimisvõimalused, normaalmõõtmetega võimla ja nüüdisaegse pinnakattega staadion. Õpilased osalevad pea kõigil maakondlikel spordivõistlustel, kust naastakse enamasti medalisäras.

Lastel on võimalik valida oma kooli 26 tasuta huvialaringi vahel – malest ja robootikast spordi, laulu ja tantsuni. Nende seas on kodutütred ja noored kotkad ning 4H. Kunstioskusi täiendavad nii õpilased kui ka õpetajad kooli ruumides tegutsevas Paikuse huvikoolis. Kuna pärast põhikooli tõtatakse huvikooli, ongi maja varahommikust hilisõhtuni tuledes. Huvikooli direktor Monika Vaher on uhke selle üle, et koolimaja seinu kaunistavad nii õpilaste kui ka õpetajate kunstitööd.

Juubelivaip koolile

Koolis kohtab igal sammul jõulumeeleolu. Õpilased peavad juba mitmendat päeva heategevuslikku päkapikukohvikut, kus müüakse omavalmistatud jõulumaiustusi. Müügitulu läheb kooli hubasemaks muutmiseks.

Algklassides kasutatakse hea alguse metoodika elemente ning parajasti käib esimeses klassis tegevuskeskustes usin näputöö – valmistatakse jõulukaunistusi. Ka emad on leidnud mahti kooli tulla ning lastele koos tegutsemise rõõmu pakkuda.

Tööõpetuse klassis koovad õpilased õpetaja juhendamisel kangastelgedel ilusat triibulist kaltsuvaipa. Vaip on juubelikingitus koolile ja seda koob kogu koolipere, igaüks sentimeetri-paar. „Umbes kaheksameetrine vaip peab 18. detsembriks valmis saama,” sõnab käsitööõpetaja Kadri Jõgi.

—

Õpilaste heategevuslik päkapikukohvik.

Huvitavaid fakte

• Iga õppeaasta lõpus valib õppenõukogu Paikuse parima õpilase.

• Traditsiooniliste ürituste hulka kuulub tublide õppurite ja nende vanemate tänupäev.

• Kahel järjestikusel aastal on toimunud Paikuse valla hariduskonverents.

• Paljud Pärnu maakonna aineühenduste esimehed on Paikuse põhikooli õpetajad.

• Kool on edukalt esinenud parima koolisöökla konkursil.

—

Aare Külaotsa unistused – kool 25 aastat hiljem

Õpetaja­koolitusse kandideerivad parimad gümnaasiumilõpetajad. Koolijuhi põhimure on nende seast õige valik teha.

Õpetajate vähenenud kontakttundide arv võimaldab leida aega õpetajate koostööks, eneseanalüüsiks ja -täiendamiseks.

Kaasava hariduse propageerijad on koolidesse kaasanud ka seni kaasata „unustatud” erialaspetsialistid.

Põhikoolis on hindamisel loobutud igasugustest „kleepsudest”, kirjeldustest, numbritest jne. Nii õpetaja kui ka õpilase arengut näitab aasta lõpus esitatud digitaalne õpimapp. Enam ei ole huviharidust ega „põhiharidust” – õpilase kogu tegevus seostub tema arengu ja edasise elus hakkamasaamisega.

Riik on kindlustanud kõik koolid vähemal 100G internetiühendusega ja lihtsa veebipõhise õpikeskkonnaga, kus õpetaja ei saa vaid õppematerjali koguda, vaid saab ise koostada oma „õpiku”.

Inimene ei ole muutunud Google’i otsimootoriks, kes oskab vaid infot otsida, vaid tal on ka endal teadmised, mis aitavad orienteeruda üha keerulisemas maailmas, oskus asju seostada ja teha loogilisi järeldusi.

Endiselt kehtib moto „Paikuse põhikool – kindel algus sinu elule”.

Meeli Parijõgi