Sisekaitseakadeemia koolitab idapartnereid

Väike-Maarja päästekolledžis õpetati Moldova instruktoritele päästetööde juhtimist sündmuskohal

Sisekaitseakadeemia on koolitanud paljude endiste liiduvabariikide spetsialiste, olgu tegemist siis Gruusia, Aserbaidžaani, Armeenia, Moldova, Ukraina või mõne muu maaga. Need riigid on Eestile välispoliitiline prioriteet ja sisekaitseakadeemia annab sellesse oma panuse knowhow´d jagades. Kas see ei peakski olema üks Eesti tulevikustsenaariume – olla maa, kus tasub õppimas käia?

Käesoleva projekti raames on moldaavlased juba kolmas kord Eestis õppimas. Päästekolledži direktor Ain Karafin märgib, et tegemist on mõlemale poolele kasuliku ettevõtmisega – moldaavlased saavad uusi teadmisi ja oskusi ning päästekolledži ja sisekaitseakadeemia spetsialistid  õpivad õpetama teisest kultuuri- ja keeleruumist  tulnud inimesi. Sisekaitseakadeemia inimesed lähevad selle projektiga aprillis ka Moldovasse.

Juhtimine

Koolituse teemaks on päästetööde juhtimine sündmuspaiga ehk kuidas koordineerida päästjate tööd kiirabi ja politseiga, märgib selle projekti juht, päästeameti välissuhete ekspert Jevgeni Jutkevitš. Moldova päästjate suhted politsei ja kiirabiga on üsna hägused, nendib ta. Nüüd on üheskoos välja töötatud programm, mis võetakse Väike-Maarja päästekolledžis kahe nädalaga läbi. Päästekolledžil on hea harjutusväljak, kus saab päästetööde korraldamist live’is harjutada. Jutkevitš rõhutab, et moldaavlased ei õpi Väike-Maarjas kustutusvoolikuga jooksmist, nad on ohvitserid, kes harjutavad päästetööde juhtimist. Kodumaale tagasi pöördudes hakkavad nad omakorda seal juhtimiskoolitusi läbi viima.

Põhja päästekeskus Tallinnas Raua tänaval. Moldaavia päästeinstruktoreid huvitasid seal eelkõige autodes asuvad internetipõhised sidevahendid, mis tagavad operatiivinfo väga kiire liikumise.

Ennetustöö

Jevgeni Jutkevitš märgib, et kuu aega tagasi käisid moldaavlased siin ennetustööd õppimas. Näiteks koostöö lasteaedadega on neil samuti üsna hägune. Seal võetakse üks lasteaed, kutsutakse meedia kohale ja tehakse lastele kaamerate ees koolitus. Sellise meediashow’ga piirdutaksegi. Seevastu Eestis teab iga päästekomando, mis kuupäeval ja missugusesse lasteaeda ta peab minema ja mida seal lastele õpetama. Kõik lasteaiad on kaetud. Moldaavlastele jättis see sügava mulje.

Jutkevitš soovitab vaadata YouTube´ist päästeameti videoklippe, kus kiivrites, maskides ja tulekindlates riietes päästjad lastega tegelevad. Enamus lasteaialapsi juba teab, et neid „koledaid onusid” pole vaja karta ja et suitsu täis toast tuleb välja minna roomates, mitte püsti käies.

Maavärinad

Jevgeni Jutkevitšile on see viies koostööprojekt sisekaitseakadeemiaga. Lisaks Moldovale on ta juhtinud projekte ka Armeenia ja Afganistaniga. Kaks viimast on maavärinaohtlikud maad ja Eestis on neile õpetatud, kuidas maavärina korral toimida.

See tundub üllatav, kuid Afganistanis on kõik alles päris alguses, selgitab Jevgeni Jutkevitš.  Näiteks üks afgaanide rühm läbis Eestis tulekustutamise baaskursuse ja seegi oli neile mingil määral avastus. Teine rühm õppis päästetööde juhtimist, nagu moldaavlased praegu, kolmas politseitööd ja maavärinate tagajärgede likvideerimist.

Jutkevitš märgib, et Eesti otsingu- ja päästemeeskond on paljudest ülemaailmsetest maavärinaõppustest osa võtnud ja paljud on ka missioonidel käinud. Nii ongi kujunenud olukord, kus maavärinaohtlikust Afganistanist tullakse Eestisse õppima, kuidas pärast maavärinat hoonete konstruktsioone stabiliseerida, kannatanuid rusude alt välja tuua, päästetööde käiku organiseerida, ohtlikke piirkondi märgistada jms. Eesti päästemeeskond sai kuu aega tagasi rahvusvahelise sertifikaadi ja võib nüüd maavärina piirkondadesse appi minna.

Finantsid

Moldova delegatsiooni juht, päästeinstruktor Fjodor Tšeban kommenteerib, et muljed Väike-Maarja kolledžist, Tallinna päästekomandodest ja kiirabist on tal väga head. Ta kinnitab, et võtab siin õpitust ja nähtust kindlasti palju üle. Näiteks päästjate, politsei ja kiirabi koostöö Eesti mudeli. Paraku ei saa nende maal kõike Eestis nähtut ja õpitut kohe ja täies mahus üle võtta, sest Moldoval ei ole täna selleks veel piisavalt raha.

Moldaavlasi koolitatakse välisministeeriumi poolt rahastatava pikaajalise projekti raames. Projekt algas sel tänavu sügisel ja lõpeb 2017. aasta suvel.

Raivo Juurak