Sündmusterohke haridusaasta 2015

5. jaanuar. Vähem projektipõhisust. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski selgitab infotunnis, missugused on teaduse rahastamise töörühma ettepanekud teaduse rahastamise projektipõhisuse vähendamiseks.

19. jaanuar. Nuhvel ja värkvõrk. Tallinnas Euroopa Liidu majas tehakse kokkuvõte sõnavõistlusest, mis andis uudissõnad „nuhvel” (tahvelarvuti), „värkvõrk” (asjade internet), „kõnejuht” (moderaator), „sujundama” (ingl streamline), „kolmekogu” (kolmepoolsed läbirääkimised), „aasristmik” (mitmel tasandil ristmik), „huvipool” (ingl stakeholder) jt.

26. jaanuar. Koolijuhid Euroo­passe õppima. Haridus- ja teadusministeerium, Tallinna ülikool, Tartu ülikool, Eesti koolijuhtide ühendus ja Eesti Rotary keskus allkirjastavad kokkuleppe, mis viib ajavahemikus 2015–2020 igal aastal vähemalt viis Eesti koolijuhti välisriikide parimatesse koolidesse stažeerima.

17. veebruar. Collegium Estoni­cum. Tallinna linnavalitsus korraldab kinos Kosmos terve päeva kestva arutelu riigigümnaasiumi Collegium Estonicumi võimalike perspektiivide teemal.

12. märts. Laste kainestustuba. Siseministeerium alustab programmi „Tark vanem” käigus üle-eestilist teavituskampaaniat, mille eesmärk on õpetada koolieelikute ja algklassilaste vanematele, kuidas oma lapsi alkoholist ja teistest meelemürkidest eemal hoida. Kampaania avalöök antakse Tallinna laste turvakeskuses pressikonverentsina.

13. märts. Hispaaniasse õppima. Rocca al Mare kool annab teada kavatsusest avada oma filiaal Hispaanias.

8. aprill. Ministriks saab Jürgen Ligi. Endine rahandusminister Jürgen Ligi annab riigikogus vande haridus- ja teadusministrina. Õpetajate Lehele ütleb ta: „Mu missioon on keeruline.”

5. mai. Maarjamaa hariduskolleegium. Pannakse paika uut tüüpi erikooli, Maarjamaa hariduskolleegiumi nurgakivi. Kaagveresse tuleb kolleegiumi Emajõe ja Tapale Valgejõe filiaal.

22. mai. Tehnikaülikool saab rektori. 22. mail valib TTÜ kuratoorium rektoriks akadeemik Jaak Aaviksoo. Paraku pöörduvad TTÜ kahe teaduskonna professorid ja töötajad 22. juunil kohtu poole, et kuratooriumi otsus tühistataks. Nad lasevad teha valimissedelitele kohtuekspertiisi. 30. juulil kinnitab kuratoorium Aaviksoo siiski TTÜ rektoriks.

29. mai. Eduko lõpukonverents. Tallinnas tähistatakse kuus aastat kestnud Eduko programmi lõppemist piduliku konverentsiga. Euroopa Liidu sotsiaalfondist rahastatud Eduko programmis edendasid ülikoolid aastatel 2008–2015 Eesti haridusteadust ja õpetajakoolitust. Programmi koordineeris SA Archimedese Eduko büroo.

24. august. Eesti uus tunnuslause. Telliskivi loomelinnakus saavad esimest korda kokku Eesti uue brändi väljatöötajad. Kaalutakse, kas on võimalik senised tunnuslaused „Welcome to Estonia” ja „Positively surprising” millegi parema vastu vahetada. Uued laused, kui need tulevad, peavad olema välja mõeldud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

22. juuni. Barcelona ja Viljandi. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktoriks valitakse TÜ dotsent Garri Raagmaa. Paraku tuvastatakse valimisreglemendi rikkumine ja uutel valimistel 24. juulil valitakse direktoriks Iñaki Sandoval Campillo, kes on seni töötanud Barcelona Liceu konservatooriumi professori, džässiosakonna juhataja ning magistriõppe dekaanina.

30. juuni. Erakoolide rahastamine. Valitsus toetab haridus- ja teadusministeeriumi plaani taastada juba järgmise aasta 1. septembrist olukord, kus erakoolide majanduskulude katmine on omavalitsustele vabatahtlik.

18. juuli. Miljonid koolitusse. HTM eraldab 6,8 miljonit eurot koolijuhtide ja õpetajate koolitamiseks. 2019. aastaks loodetakse selle rahaga viia uuele tasemele tuhat koolijuhti ja 17 000 õpetajat.

31. juuli. Kolm kohustuslikku eksamit. Postimehes kirjutatakse, et põhikooli valikeksamid kaovad ja asemele tuleb kolm kohustuslikku lõpueksamit: eesti keel, inglise keel ja matemaatika.

5. august. Õpipoisiõpe. Riik eraldab õpipoisiõppe süsteemi väljaarendamiseks 18,5 miljonit eurot. Kavas on luua 4700 töökohapõhist õppekohta. Õppenädal hakkab koosnema kolmest päevast töökohal ja kahest päevast koolipingis. Eelkõige on selleks valmis täiskasvanud õppijad.

21. august. Kogu õpe digitaalseks. HTM teatab, et 2020. aastaks muutub kogu õpe Eesti koolides digitaalseks. Riik eraldab 40 miljonit eurot, et töötada selleks välja vajalikud digitaalsed õppematerjalid.

25. august. Ülikoolide liitmine. Gunnar Okk esitab teadus- ja arendusnõukogule Eesti ülikoolide reformikava. Ta soovitab koondada Eesti kõrghariduse kolme keskusse, lõpetada õppekavade dubleerimine ning asendada tasuta kõrgharidus koolituslepingute süsteemiga.

10. september. Lõpp koolidele anne­tamisele. Riigikontrolli infotunnis teatatakse, et koolid ei tohi koguda RÕK-i mahtu ületava süvaõppe lisatundide rahastamiseks annetusi lapsevanematelt. Riigikontroll leiab, et süvaõppe eest peab maksma kohalik omavalitsus. „Omavalitsus peab teadma, missugust haridusteenust lapsevanemad ootavad, ja otsima võimalusi nende ootustele vastu tulla,” märgib Alar Karis.

18. september. Gümnaasiumid kontrolli alla. Haridusministeerium tutvustab pilootprojekti, millega hakatakse hindama gümnaasiumide panust oma õpilaste arengusse. Projekti parimateks gümnaasiumideks tõusevad need, kus nõrkade kolmedega kümnendasse klassi astunud lõpetavad 12. klassi tugevate viitega, sest nende puhul on arenguhüpe ja järelikult ka gümnaasiumi panus kõige suurem.

19. september. „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine”. Tallinnas Sini­linnu kohvikus etendatakse dokumentaalset lavastust „Õpetaja Tam­miku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?”. Etendusest jääb mulje, et vana kooli õpetaja on parem kui moevooludega kaasa jooksvad noored pedagoogid.

3. oktoober. Õpetajate gala. Aasta õpetaja tiitliga pedagoogide pidulik austamine Vanemuise kontserdisaalis. Tseremooniat saab vaadata ETV-s.

8. oktoober. Keelefoorum. Äsja valminud „Eesti keele arengukava 2011–2017” vahearuande teemadel peetakse riigikogu konverentsisaalis keelefoorumit. Ingliskeelsed õppekavad ülikoolides saavad pigem vastuhääli. Eesti keele puuduliku õpetamise probleem vene koolides jääb tagaplaanile. Räägitakse eesti keele kaitsmisest ja säilitamisest.

10.–18. oktoober. Prog­ram­mee­ri­mis­nädal CodeWeek. Eestis toimub sel puhul kokku üle 60 programmeerimisõppuse. Tallinna transpordikoolis tehakse esimest tutvust Arduino programmeeritava kontrolleriga. Osalevad nii oma kooli noored kui ka õpilased Tallinna teistest eesti ja vene õppekeelega koolidest. Paljudele on see esimene kokkupuude programmeerimisega.

30. oktoober. Haridusfoorum 20. Tartu ülikooli peahoones peetakse Eesti haridusfoorumi 20. aastapäeva. Neli õpetajat annab foorumil lahtise ühiskonnaõpetuse tunni, kus käsitletakse pagulaste ja demokraatia teemat.

1. november. TÜ teaduskool 50. Teaduskooli kauaaegne juht Viire Sepp kirjutab sel puhul Õpetajate Lehes, et igal maakonnal peaks olema oma teaduskool.

2.–5. november. Koolijuhtide vahetus. Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu vahetab mõneks päevaks töökoha Viljandi gümnaasiumi juhi Ülle Luisuga.

9. november. Küberkaitse õppesuund. Põltsamaa ühisgümnaasiumis kirjutatakse alla mahukatele dokumentidele, mille alusel hakatakse selles koolis esimesena Eestis gümnaasiumiastmes küberkaitset õpetama.

11. november. Õpetajakutse andmine. Kui seni valmistus õpetajale kutset andma õpetajate liit, siis 11. novembril teatab Kutsekoda, et seda hakkavad tegema siiski ülikoolid. Kas järgmisena kaob noore õpetaja kutseaasta?

16. november. Erakoolide rahastamine. Valitsus kiitis heaks erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega erakoolide tegevuskulude ehk koolimaja ülalpidamiskulude katmine muutub kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. 11. jaanuariks esitab HTM valitsusele vastava hariduslikku mitmekesisust toetava erakoolide rahastamise kontseptsiooni.

19. november. Presidendi hariduspreemiad. Seekordsed presidendi hariduspreemia laureaadid on Hele Kiisel, Lilian Tambek, Hendrik Agur ja Erkki Tempel.

20. november. Käisi aasta. Tähistatakse eesti kooliuuendaja Johannes Käis 130. sünniaastapäeva, Käisi seltsi 20. ja iga-aastaste Käisi preemiate andmise 30. aastapäeva.

1. detsember. Kaks kooli ühes majas. Tartus Nooruse 9 avatakse pidulikult Tartu Tamme gümnaasiumi ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumi ühine õppehoone.

7. detsember. Kitsas ja lai matemaatika. Postimehes ilmub artikkel, milles väidetakse, et kitsas ja lai matemaatika liidetakse uuesti kokku ning mahtu vähendatakse 14 kursuselt 9 kursuseni.

11. detsember. Välismaa laps Eesti koolis. Ilmub Õpetajate Lehe erinumber, mis on pühendatud uussisserändajate laste õpetamisele Eesti koolis. Leitakse, et Eestis elavatele vene lastele eesti keele õpetamine on sadu kordi suurem väljakutse kui uussisserändajate keeleõpe.

Raivo Juurak