Tartus enam lasteaiajärjekorrast rääkida ei saa

21. dets. 2015 Tiia Teppan Tartu abilinnapea - Kommenteeri artiklit

Hiljutist Riigikontrolli aruannet oli meeldiv lugeda, sest Tartu linn sai kiita. Ja seda valdkonnas, mis on meil aastaid üks suuremaid murekohti – lasteaiajärjekord. Täna saame tõesti kinnitada, et Tartu linnas enam lasteaiakohtadest puudust ei ole. Nüüd, mil tuleva aasta linnaeelarve on juba volikogus arutusel, on sobiv aeg välja tuua, kuidas ning milliste otsuste ja kompromisside tulemusel oleme jõudnud sinnamaani, et võisime tänavu 1. septembril tõdeda – lasteaiajärjekord on likvideeritud.

Kõigepealt mõned numbrid ja faktid, mida vaadates näeme, et kõik  need konkreetsed sammud on olulisel määral suurendanud väljaminekuid linna eelarvest just alushariduse valdkonnas. Siinkohal tahan tänada linnavolinikke, kes lasteaiakohti puudutavatel aruteludel igati kaasa mõtlesid ja toetasid linnavalitsuse algatatud otsuseid.

Viimastel aastatel on linna eelarvest lasteaiakohtade loomiseks eraldatud järjest suuremaid summasid  ja samal ajal oleme igal aastal tõstnud ka õpetajate palkasid. Paratamatult on tulnud tõsta ka lastevanemate makstavaid kuutasusid, sest ainult linnakassast, n-ö maksumaksja raha eest ei ole võimalik kõigile vajajaile kvaliteetset lasteaia ja -hoiu  teenust tagada.

Järgnev tabel annab ülevaate olulisematest kuludest aastatel 2012–2016

Munitsipaallasteaedade eraldis linna eelarves

(eurot)

Toetus erasektorile (eurot) Õpetajate palk (eurot) Lapsevanema tasu

(eurot)

Kohti kokku
linn Era
2012 11 542 206 1 529 496 621 31,90 5090 842
2013 12 645 885 1 761 277 653 35,20 5192 970
2014 13 923 729 2 253 855 700 53,25 5206 1087
2015 16 733 672 2 675 700 770 58,50 5425 1018
2016 17 316 982 2 983 500 810 64,50 5457 1155

 

Lisaks järjekorra kadumisele on kõik uued lasteaia- ja hoiukohad aidanud meil luua ka uusi töökohti nii linna lasteaedades kui, teenust sisse ostes, ka erasektoris. Lihtne arvutuskäik: iga kuue  lapse hoidmiseks, kasvatamiseks ja õpetamiseks on seaduse järgi vaja üht töötajat, mis tähendab, et linna toel on erasektoris loodud ligikaudu 170  uut töökohta (eralasteaias-hoius käib 2015. aastal 1018 last).

Lasteaedadesse kohtade pakkumiseks oleme koos infotehnoloogidega välja mõelnud spetsiaalse kohtade registreerimise platvormi – nn ARNO-keskkonna. Koha taotlemine on internetipõhine, avalik ning läbipaistev ja jooksvalt saab süsteemis jälgida vabade kohtade tekkimist erinevates lasteaedades. Selle arenduse vastu on juba mitmed omavalitsused huvi tundnud ning jagame meeleldi oma positiivseid kogemusi.

Ometi ei saa me väita, et alushariduse valdkonnas meil mingeid probleeme pole. Teame, et lasteaedades tuntakse puudust spetsiaalse eriharidusega spetsialistidest – logopeedidest, psühholoogidest ja isegi erialase kõrgharidusega liikumisõpetajatest. Oleme juba alustanud läbirääkimisi TÜ kehakultuuriteaduskonnaga, et nende bakalaureuseõppes oleks kindlasti sees ka eelkooliealiste laste õpetamise moodul. Praegu ei ole kolm aastat kehakultuuri õppinud noorel eelkooliealises lasteasutuses õpetamiseks vastavat kvalifikatsiooni.

Logopeedide puudus on lausa üle-eestiline ning vajadus nende järele suur. Selle vajakajäämise leevendamiseks säilitas Tartu linn oma hallatava asutusena Hariduse Tugiteenuste Keskuse, kuhu  saavad abi saamiseks pöörduda nii lasteasutused kui ka  lapsevanemad ise. Riigi poolt pakub tugiteenuseid Rajaleidja Keskus.

Murranguliseks momendiks lasteaiajärjekorra kadumisel on olnud linna poolt erasektorile makstavate toetuste oluline suurendamine ja selle abil kohatasu võrdsustamine munitsipaal- ja erasektoris 2014. aasta sügisel. Linnas on tekkinud aus konkurents ja teenuse kvaliteedile annavad hinnangu lapsevanemad.

Uuest aastast rakendub lasteaedade rahastamises põhimõtteliselt uus mudel, mis paneb juhtidele  suurema vastutuse oma töö korraldamisel, aga annab ka võimaluse õpetajate töö ümberkorraldamiseks ning palkade korrigeerimiseks. Lihtne on asutust juhtida, kui ei pea ise vastutama rühmade täituvuse ja oma maja hea nime ning maine eest. Linna eelarvest väljaminevad summad alusharidusele on  suured ning me ei saa lubada n-ö tühjade kohtade kinnimaksmist meie ühisest rahakotist. Erasektorist ostame teenust rangelt iga registreeritud lapse eest ning jälgime koha kasutust väga täpselt. Samad põhimõtted tuleb rakendada ka munitsipaalasutustes. Ka järelevalve teenuse kvaliteedi osas peab olema võrdne nii erasektoris kui ka linna hallatavates asutustes.

Toetame igati Riigikontrolli aruandes haridusministeeriumile tehtud ettepanekut – lasteaiakoht erasektoris peab saama ka seaduses võrdse staatuse munitsipaalteenusega ning seda peaks arvestama kohaliku omavalitsuse kohustuse täitmisena.

Seega – me ei saa veel olla rahul kogu alushariduse korraldusega, kuid hea on tõdeda, et üks väga suur probleem – lasteaiakohtade puudus on Tartus likvideeritud. Noored pered on Tartusse väga oodatud lasteaiakohtade puudus ei ole enam takistuseks.

Mida toob lähitulevik? Igal aastal planeerime eelarvesse ka summad hoonete remontimiseks: 2016. aasta eelarves kavandame lasteaedade rekonstrueerimiseks 488 000 eurot, 300 000 eurot rühmaruumide remondiks ja 390 000 eurot köökide remondiks.  Järgmisel aastal alustatakse ka uue Pepleri tänava lasteaia ehitust ning täielikult rekonstrueeritakse Kesklinna Lastekeskus. Nii et panustame jätkuvalt ka lasteaiahoonete kordategemisse, et lapsed end seal turvaliselt ja koduselt tunneksid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!