Tartus toimus kuuendat korda üle-eestiline lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar

3.–4. detsembrini 2015. aastal toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Üki, kaki, kommi, nommi…”.

Alates 2010. aastast Tartus peetavate koolitusseminaride laiem eesmärk on tutvustada lasteaiaõpetajatele võimalusi emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamisel. Varasemate koolituste siduv temaatika on olnud mitmekesine: nt 2012. aastal keelekasutuse tähendus ja väärtused ühiskonnas, 2013. aastal eesti keel ja nimed/nimetamine, 2014. aastal eesti keel ja värvid/värvused.

Kes lastepärimuse ja laste mängueluga hästi kursis, mõistab, et pealkirjaks on laenatud esimene rida tänapäeva ühest levinumast laste liisusalmist Üki, kaki, kommi, nommi, / vanamees hüppas üle pommi, / hiired kõdistasid nabast, / sina oled mängust vaba! Pealkiri annab ühtlasi vihje, et seekord moodustasid kandva sisulise selgroo eesti keele mitmekülgsed seosed numbri- ja arvumaailmaga, nii ettekanded kui ka töötoad käsitlesid arvsõnade ja arvude temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris laiemalt.

On traditsiooniks saanud, et seminari esimene päev on akadeemilisemat laadi, sõna saavad kirjanikud, teadlased, muuseumitöötajad ja alushariduse praktikud. Avatervitusega esines Eesti kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop, kes oma lühikõnes tegi põgusa sissevaate ka arvuteemasse – kirjeldades arvude erisugust kasutust eri rahvastel ja eri keeltes.

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor Merit Hallap pidas sisuka avaettekande lapse kõne arengust, rõhutades selles protsessis lasteaiaõpetaja kui võtmeisiku rolli. Oluliste aspektidena tõi ta esile mõistmist, mis on olulisem kui kõnelemine, tunnetustegevust, suhtlemist ja lapse koostegevust täiskasvanuga, varase kõnelise mahajäämuse märkamist. Merit Hallap nimetas ka jutustamise tähtsust, mispuhul on täiskasvanu ülesanne anda lapsele ette sobivad lühikesed jutumallid.

Varasematel keelekoolitustel on sõna saanud lastekirjanikud, seekord oli aga esimest korda kutsutud esinejaks kunstnik, nüüdseks juba üle 20 aasta Postimehe karikaturistina töötav Urmas Nemvalts, kes viimasel ajal on üha enam lasteraamatute illustraator. Väga isiklikku laadi ettekandes tuli jutuks, kuidas algas Urmas Nemvaltsi kunstnikutee (koolipoisina oli joonistamistundides hindeks tihtipeale „kaks”), et lasteraamatute illustreerimine on hoogu saanud tänu oma lastele (tänu poegadele on sünidnud koostöös Contraga „Poiste aabits”), ja et teksti illustreerida, peab see kunstnikule huvi pakkuma. Mürakarude koomiksite autoriga tuli mõistagi juttu sellestki, kui oluline on kunstnikule keel ja sõnastamine, kuidas suhtuda sellesse, et paljud lapsed õpivad tänapäeval lugema esmalt just pildiribale kirjutatud tekstide abil.

Otsesemalt arvutemaatikaga seostusid neli Eesti kirjandusmuuseumi folkloristide ettekannet, mis olid pühendatud meid ümbritseva arvumaailma sõnastamisele rahvaluules, pärimustekstide keeles ja kujundiloomes. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja, juhtivteadur Mare Kõiva tegi üldistava sissevaate arvudest eestlaste, aga ka teiste rahvaste usundilises maailmapildis ja tõdes, et arvud on rahvaluules nii loendamis-, arvutamis- kui ka mõõtühik, nad on olulised müütides ja rituaalides, maagilistes tavades ja arstimisriituses, loitsudes, lastefolklooris, igapäevases kombestikus. Ettekanne kordas üle meie tavamõtlemisest tuntud arvude sümboltähendused, nt seitse kui õnnetoov arv või kolmteist paha ja õnnetustega seonduv arv, kuid pakkus palju lisateadmisi.

Eesti rahvaluule arhiivi muinasjutuprojekti assistent Kärri Toomeos-Orglaan pidas põneva ettekande kolmest põrsakesest seitsme pöialpoisini ehk arvudest muinasjuttudes. Üks seostub muinasjuttudes kangelasega, kaks kangelase ja tema vastasega, kolm (kolmarv) suure hulga, rohkuse, paljususega. Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent Tiiu Jaago kõneles arvsõnade mitmekesistest avaldumisviisidest eesti regilaulukeeles, keskendudes mitmetele regilauludele, nt „Meie õues õunapuu”, „Kolm metsa”, „Kupja kolm tütart”, ja innustas ka kuulajaid ise kaasa laulma.

Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid vaatles oma ettekandes kirevat arvumaailma folkloori lühivormides – vanasõnades ja mõistatustes. Arvsõnad ehk numeraalid esinevad otseses tähenduses, kuid osalevad  kujundiloomes, luues poeetilise heakõla (alliteratsiooni), parallelismi (vastandused, paarid, kolmikloetelud, pikemad loetelud).

Vanasõnades on olulisemad numeraalid üks : üheksa, kolm, seitse, mis langevad kokku arvude kultuuriliste tõlgendusmustritega. Mõistatustes aitavad arvud kirjeldada lahendobjekti tunnuseid (nt somaatilised koostisosad: Üks hani, neli nina? Padi) ning osalevad metafoorsetes ülekannetes.

Esimese päeva õhtupoolikul toimus kirjastuse Avita vastilmunud tööraamatute esitlus, alushariduse toimetaja Pille Arnek tutvustas neljast väljaandest koosnevat sarja „Mängukool” (neli raamatut koos CD-ga 2-3-, 3-4-, 4-5-, 5-6-aastastele), mis on mõeldud lastele koos täiskasvanutega harivaks-arendavaks tegutsemiseks. Pika päeva lõpetas Kolme Põrsakese teadusteater. Õpilasfirmana startinud ettevõtte asutajad on Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi noored, nüüdseks on ettevõte laienenud Tartust kaugemale ja korraldab teadusetendusi ja -ringe (lasteaia)lastele ning teadusshowsid täiskasvanutele, seletades loodusnähtusi ja loodusteaduste põhiprintsiipe põnevate vaatemänguliste katsete kaudu.

Koolituse teine päev toimus Eesti rahva muuseumi näitusemajas ja oli suunatud praktiliste oskuste ja kogemuste omandamisele. Õpetajaid tervitas ERM-i direktor Tõnis Lukas, kelle lühisõnavõtt koondus valmiva muuseumihoone paljutõotavate võimaluste ümber. Astrid Tuisk tutvustas Eesti rahvaluule arhiivi mängude andmebaasi www.folklore.ee/ukauka/, mille eesmärk on koondada ning teha kasutajatele kättesaadavaks arhiivis leiduvaid mängukirjeldusi. Põgusalt peatus ta esimesesel lastele suunatud lastemängude kogumisvõistlusel 1934.–1935. aastal, aga ka Tartu Ülikooli omaaegse rahvaluuleprofessori Walter Andersoni juhitud, 1920.–1930. aastatel toimunud lastelaulude kogumisel. Plaanipäraselt hakati  lastemängudele tähelepanu pöörama 1970. aastatel, rohkelt kirjutasid lapsed oma mänge üles aga 1992. ja 2007. aastate laste- ja noortefolkloori kogumisvõistluste käigus. Ettekanne päädis Eesti Kirjandusmuuseumi ja OÜ Loovhoog koostöös valmiva omanäolise kaardipaki „Head Eesti mängud” esmatutvustusega – osalejaid said oma käes hoida proovipakki, mida järgmise aasta jaanuarikuus on loodetavasti võimalik poeriiulitel kohata.

Hea tagasiside sai osalejatelt kaks paralleelselt toimunud töötuba. Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Orase juhitud töötoas „Ringmängu mõnu” räägiti ringmängutraditsioonist enne ja nüüd, mängiti läbi mitmeid traditsioonist tuntud ja arvumaailmaga seotud ringmänge, nagu „Üks üks ja kaks ühte”, „Aadamal oli seitse poega”, „Palgamaksmise mäng” jpt.

Eesti rahva muuseumi giid-metoodik Virve Tuubeli juhitud töötuba „Kui tütarlaps põlvepikkune, siis veimevakk vaksakõrgune” näitas muuseumi võimalusi arvuteema käsitlemisel. Esimeses pooles vaadeldi, kuidas vanasti mõõdeti aega, pikkust ja mahtu. Töötoas tutvuti vanarahva kalendriga – räägiti aja kujutamisest ajarattana, mille moodustasid suvine (jüripäevast mihklipäevani) ja talvine poolaasta (mihklipäevast jüripäevani) oma tööde ja tähtpäevadega. Korrati üle kuude rahvapärased nimetused ja omandati tuntumate rahvakalendri tähtpäevade loendamise ja arvepidamise võtteid. Töötoa teises pooles tuli osalejatel näidata üles leidlikkust ja loomingulisust ning luua ise mänge rahvapäraste mõõtmis- ja pikkusühikutega, appi tuli võtta nt süld (kõrvalesirutatud käte vahemaa), jalg (jala pikkus), vaks (väljasirutatud pöidla ja esimese või keskmise sõrme vahekaugus), põlv (vahemaa maast põlveni), näpuotsa- ja sületäis.

Seminaril osalejatel paluti kirjalikult ette valmistada ja kaasa võtta üks arvude-numbritega seotud mäng, mida on lasteaiatöös kasutatud. Koolituse viimane töötuba „Kolleegilt kolleegile” oligi kaasavõetud arvumängude tutvustamine, millest kujunes lõbus ja kasulik kogemuste vahetamine.

Koolitusseminari korraldamine on olnud algusest peale suurepärane näide erinevate institutsioonide viljakast koostööst. Seekord kandsid korraldamisel põhiraskust Eesti kirjandusmuuseum, Eesti rahva muuseum ning haridus- ja teadusministeerium. Seminar sai teoks tänu haridus- ja teadusministeeriumi finantstoele. Koolitusseminari kava, lisamaterjalide ja ettekannete esitlus- ja videofailidega on võimalik tutvuda kodulehel http://www.folklore.ee/kp/lp/2015. Teave kõigi varasemate koolituste kohta on leitav kodulehelt http://www.folklore.ee/kp/lp/

Lõpetuseks võib öelda, et koolitusseminaride korraldamisest on saanud püsiv traditsioon ja aasta pärast võib Tartus oodata järjekorras juba seitsmenda (õnnearv!) lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminari toimumist. Korraldajad julgesid välja anda veksli, et see leiab aset Raadil ERM-i uues suursuguses hoones, mis avatakse pidulikult 22. septembril 2016.