Toots ja Kiir kujundava hindamise luubi all

11. dets. 2015 Raivo Juurak Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Tallinnas toimus kujundavat hindamist kasutavate klassiõpetajate koostööseminar.

Seminari korraldas MTÜ Loovharidus, mille aktiivne eestvedaja on TLÜ õppejõud Eda Heinla. Sisuliselt oli tegemist koolitusega, eriti neile, kes pole ise veel kujundavat hindamist kasutanud. Järgmine sama teema koostööseminar toimub 22. aprillil ja huvilised saavad Eda Heinlale (edah@tlu.ee) pakkuda sinna oma ettekandeid ja teatada soovist teha töötuba.

Kas tunneme Lutsu tegelasi?

Üks huvitavamaid ettevõtmisi seminaril oli Tallinna Waldorfi kooli õpetajate Liivi Luhtaru ja Krista Šanini korraldatud töötuba, kus osalejatest moodustatud klassikolleegiumid pidid kirjutama kirjeldavad hinnangud Oskar Lutsu „Kevade” tegelaste kohta. Selgus, et ega me neid tegelasi nii hästi tunnegi, sest oleme piirdunud nende puhul eelkõige meeldib / ei meeldi tasandiga. Kuna kujundav hindamine eeldab eelkõige õpilase positiivsete omaduste selgelt esiletoomist, andis päris nuputada, mida toredat näiteks Kiire puhul saab alla kriipsutada.

Pikapeale saime kirja, et Kiir lööb kaasa, kui midagi huvitavat ette võetakse. Ta on korralik ja hoolikas, sobib hästi klassis millegi üle arvestust pidama. Ta õpib kõik ära, mis vaja, kuid võiks rohkem süveneda. Pidasime teda ka tundlikuks noormeheks kes salaja nurga taga nutab, kui teda punapeaks on hüütud. Lõpuks saime Kiirest päris positiivse pildi, mis oligi eesmärk.

Samas pani see ülesanne tõsiselt mõtlema, kas me oma klassiski ei suhtu mõnda õpilasse nagu raamatutegelasse, kes lihtsalt meeldib või ei meeldi, tundmata suuremat huvi, mis tema hinges toimub, milline on tema potentsiaal ja mis kasu on temast klassile. Kujundav hindamine peaks sellise pinnapealsuse välistama, sest kes oma õpilase kohta kirjalikku hinnangut kirjutab, peab teda väga hästi tundma.

Huvitav oli ka „Kevade” tegelastele soovitusi anda. Arno õpetajal soovitasime poiss matemaatikaolümpiaadile viia, Tõnissonil mälu treenida, Kiirt rohkem kiita, et ta vähem nutaks. Tootsi soovitasime hoida, sest see poiss teeb kogu klassile elu huvitavamaks jne.

Kõik on väga hästi, ainult et …

Seminaril toonitati korduvalt, et kujundava hindamise puhul tuleb alustada heast, aga siiski ka negatiivne välja öelda. Seda põhimõtet harjutatakse ka kujundava hindamise klasside õpilastega. Kõigepealt peavad nad kaaslaste tugevaid külgi ja saavutusi ära märkima ja alles seejärel võib kriitikaga välja tulla.

Peetri lasteaia-põhikooli õpetajad Maarja Kurgpõld ja Lii Lõhmus näitasid meile kolmanda klassi õpilaste töid, mida olid hinnanud kaasõpilased. Nemad kirjutasidki oma hinnangutes kõigepealt sellest, mis neile klassikaaslase töös meeldis. Kohati võttis see ka naljakaid vorme. Nii oli ühe töö alla kirjutatud: „Kõik on väga hästi, ainult et pooled vastused valed. Mõtle rohkem!” Teine õpilane hindas rühmatöö kulgemist nii: „Isabel segas natuke (suht palju!) teiste tööd, kuid muidu oli OK.”

See on naljakas, kuid tegemist on kolmanda klassi lastega, kes teevad positiivse fooni loomisel alles esimesi samme. Diplomaatiliste hinnangute andmist tuleb nende puhul kindlasti tunnustada – küll see vanemates klassides sisukamaks muutub.

Kirjeldav tunnistus

Tallinna Waldorfi kooli õpetajad toonitasid, et kujundav hindamine on eelkõige isiksuse kujundamine. Sõnalise hinnangu saab kõigepealt see, kas laps jõuab õigeks ajaks kooli, on tunnis aktiivne, suhtleb teistega sõbralikult, sööb kombekalt jne. Alles seejärel tuleb ülevaade tema olukorrast õppeainetes. Õpetaja hinnangud on kirjeldaval tunnistusel samuti diplomaatilised. Ta ei kirjuta oma õpilase kohta, et selle „käekiri on lihtsalt õudne”, vaid „käekiri võiks selgem olla”.

Tõsi, lapse kirjeldav tunnistus on tänu sellisele põhjalikkusele teinekord seitse lehekülge pikk, kuid stressivaba ja õppima innustava õhkkonna loomiseks klassis tasub õpetajal see vaev siiski näha. Muuseas toonitati, et kirjeldav tunnistus ei tohi olla lihtsalt „mingi kuiv tükk”, mida laps ega keegi teine lugeda ei viitsi, vaid soojalt ja südamlikult kirjutatud jutt. Mõnes koolis kirjutatakse tunnistuse lõppu ka luuleridu, millest õpilane võiks edaspidi lähtuda. Vahel mõtleb õpetaja ka ise sobiva luuletuse välja, kui kogumikest sobivat ei leia.

Viimsi kooli õppejuht Merle Sepp ütles lause, mis väärib siinkohal kordamist: „See on müüt, et kujundava hindamisega kaob hindamine ära.” On just vastupidi – lisaks teadmistele hinnatakse kujundava hindamise puhul ka õpilase väärtushoiakuid, harjumusi, potentsiaali jpm.

Vaata ka www.loovharidus.ee.

Raivo Juurak


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!